← Eesti

2-22-130/82

Obsah (6)§ 644§ 225§ 222§ 456§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. mai 2024 Tsiviilasja number 2-22-130 Tsiviilasi Taisia Kirsan

) § 696 ja § 644 lg 7). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Taisia Kirsanova (hageja) esitas
  2. jaanuaril 2022 Viru Maakohtule Olga Nikiforova (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat tagastama hagejale korteriomand aadressil XXXXXXX, kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX, ning andma nõusolek kinnistusraamatus registriosa nr XXXXXXX teise jao omanikukande muutmiseks ja hageja omanikuna sisse kandmiseks. Hageja palus asendada kostja nõusolek kande tegemiseks jõustunud kohtuotsusega ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  4. Maakohus jättis
  5. mai
  6. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 268 eurot 50 senti ning viivise menetluskuludelt.
  7. Hageja esitas
  8. juunil 2023 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  9. Hageja suri XXXX.
  10. Ringkonnakohus võttis
  11. augustil 2023 apellatsioonkaebuse menetlusse ja jätkas tsiviilasja menetlusega, kuna hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja ja menetlusosalised ei taotlenud menetluse peatamist.
  12. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
  13. Tartu Ringkonnakohus kaasas
  14. aprilli
  15. a määrusega hageja pärijad Nadezhda Novichenkova ja Andrei Kirsanovi üldõigusjärglastena tsiviilasja menetlusse. 2
  16. Hageja pärijad Nadezhda Novichenkova ja Andrei Kirsanov loobusid
  17. mail 2024 ringkonnakohtule esitatud avalduses apellatsioonkaebusest. Nadezhda Novichenkova ja Andrei Kirsanovi kinnitusel on nad teadlikud apellatsioonkaebusest loobumise tagajärgedest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus, tutvunud hageja taotlusega, leiab, et

§ 644

lg-te 1 ja 4 alusel tuleb võtta hagejate apellatsioonkaebusest loobumine vastu ja menetlus lõpetada. 11. Apellatsioonkaebuse esitaja võib

§ 644

lg 1 järgi apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Hageja suri XXXX. Hageja andis enne surma Mihhail Tuštšenkole volikirja hageja kohtumenetluses esindamiseks, sh kõigi seadusega ettenähtud menetlustoimingute tegemiseks. Volikiri on kehtiv kohustuse täitmiseni (I kd, tl 12). Tsiviilkohtumenetluses ei lõpe volitus esindatava surmaga (

§ 225lg 3).

Hageja surm ei toonud seega kaasa Mihhail Tuštšenko esindusõiguse lõppemist. Ringkonnakohus kaasas menetlusse hageja pärijad. Hageja pärijad ega ka Mihhail Tuštšenko ei ole kohtule teatanud Mihhail Tuštšenko esindusõiguse lõppemist. Mihhail Tuštšenko volitused on

§ 225lõikest 1 tulenevalt seega kehtivad.

Mihhail Tuštšenko sai seega esitada hageja pärijate nimel apellatsioonkaebusest loobumise avalduse (vt

§ 222lg 1).

Avaldus on tähtaegne. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse (

§ 644lg 4).

12. Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (

§ 644lg 3).

Apellatsioonkaebusest loobumine toob

§ 456lg 2 järgi kaasa maakohtu otsuse jõustumise.

13. Menetluskulud jäävad

§ 644lg 3 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hageja üldõigusjärglaste kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses esindajakulud 239 eurot 48 senti. Kostja esindaja ajakulu oli 3 tundi 50 minutit ja tunnitasu vahemikus 60–79 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades tsiviilasja mahtu ja õiguslikku keerukust, on kostja esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest tasuda tulevat tunnitasu. Kostja esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Kostja esindajakulu on 239 euro 48 sendi ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohus märgib kostja taotluse ja

§ 177

lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.