Obsah (7)

§ 164§ 436§ 230§ 459§ 432§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 10. juuli 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi A, B hagi Y vastu elatise suurend

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad paluvad alates juulist 2022.a suurendada Harju Maakohtu 20.09.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-7188 kompromissi korras väljamõistetud elatist. Kompromissi kohaselt tasub kostja ühele hagejale elatist 125 eurot kuus. Kompromissis võeti arvesse, et hagejad said kompromissi sõlmimise ajal lasterikka pere toetust. 2021.a sai kolmas laps 18 aastaseks ning juunis 2022.a lõpetas gümnaasiumi, mistõttu lasterikka pere toetust enam ei saada. Hagejad pöördusid kohuväliselt elatise suurendamise nõudega kostja poole, kuid kostja eiras pöördumist. Seoses peretoetuste vähenemisega ning elukalliduse tõusuga, paluvad hagejad suurendada igakuist elatist miinimummäärani. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kuna hagejate perre on võetud koer ja ka reisil käidud, siis tullakse rahaliselt välja ning puudub põhjus elatise suurendamiseks. Lisaks elas varasemalt kolmas laps kostja juures, kui oli veel alaealine. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete 2 tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.08.2022.a kohtumääruses (dtl 8-10).

1. Hagejad paluvad alates juulist 2022.a suurendada 20.09.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-7188 kompromissi korras väljamõistetud elatist lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist (dtl 2-3).
2. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 7. Riigikohus on 01.11.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-17-2426 punktis 10 leidnud, et

§ 459

kohaldub (koosmõjus

§ 432

teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11).
5. Riigikohus on 20.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 punktis 9 leidnud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
5. Hagejad leiavad, et arvestades elukalliduse tõusu ning asjaolu, et alates juulist 2022.a ei saada enam lasterikka pere toetust 400 eurot kuus, siis ei piisa varasemalt välja mõistetud elatisest, s.o 125 eurot kuus ühele lapsele, et tagada hagejatele täisväärtuslik elu (dtl 2). Hagejad paluvad elatise välja mõista alates juulist 2022.a kuni hagejate täiskasvanuks saamiseni PKS § 101 alusel.
6. Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole põhjendatud, kuna hagejad saavad rahaliselt hakkama (dtl 12).
7. Kohus leiab, et hagejad on piisavalt põhjendanud, miks on vajalik elatise suurendamine. Rahvastikuregistrist nähtub, et pere kolmas laps Q sai 21.07.2021.a täisealiseks ning sellest tulenevalt ei saa hagejate seaduslik esindaja enam lasterikka pere toetust 400 eurot kuus. Samuti leiab kohus, et arvestades elukalliduse tõusu, siis on ilmselge, et 2018.a kokkulepitud elatis summas 125 eurot kuus ei kata lapse kõiki vajalikke kulusid ühes kuus käesoleval ajal.
8. Riigikohus on 26.11.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-14 punktis 13 leidnud, et

§ 459

lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätteid selgitades on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2- 09, p 12).
3. Hagi on kohtule esitatud 16.07.2022.a. Seega saavad hagejad elatise suurendamist nõuda alates 16.07.2022.a.
4. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja tasub hagejatele elatist igakuiselt 125 eurot ühe hageja 3 kohta. Pooltel on vaidlus, kas on põhjendatud elatise suurendamine seaduse sätestatud elatise miinimummäärani.
5. Hagejad paluvad elatise välja mõista miinumsummas lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist.
6. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5, lg 6 ja lg 7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
8. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
9. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
10. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
11. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
14. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
15. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
16. oktoobri
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
18. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Äriregistrist nähtuvalt kuulub hagejate emale ainuisikuliselt äriühing XXX OÜ (dtl 75). Hagejate emale kuulub kinnistu xxx (dtl 75). Hagejate ema 2022.a tuludeklaratsioonilt nähtub, et 2022.a sai hagejate ema AS-ist PPP palka kokku 18 445,91 eurot (dtl 64). Hagejate ema pangakontolt nähtub, et ta on teinud GoWorkaBit OÜ kaudu tööampse, nt 16.05.2023.a 165,30 eurot, 30.05.2023.a 55,79 eurot, 03.07.2023.a 1051,04 eurot (dtl 41, 43, 48). Hagejate ema on võetud alates 01.07.2023.a töötuna arvele ning ta sai töötukassalt 08.08.2023.a kuni 05.03.2024.a töötuskindlustushüvitist summas 651 eurot kuus (dtl 52-62, 75, 77-80). Hagejate ema tasub kodulaenu igakuiselt 593 eurot kuus (dtl 73, 75). Hagejate emale kuuluvad sõiduauto Honda FR-V ja Škoda Octavia (dtl 75). Hagejad saavad lapsetoetust kokku 160 eurot kuus (dtl 75).
19. Kostjal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostja töötab YYY OÜ-s ning saab töötasu 4 keskmiselt 1100 eurot kuus (dtl 152-154, 156-167). Kostjale kuulub korteriomand xxx (dtl 155). Kostja omab sõidukit Nissan Qashqai XXXXXX (dtl 84).
20. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja on võimeline tasuma hagejatele elatist miinimumsummas ning puuduvad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole põhjendanud, mis takistab tal hagejatele igakuist elatist miinimummääras tasumast. Asjaolu, et kolmas laps elas varasemalt kostja juures, kui oli alaealine, ei puuduta käesolevat vaidlust.
21. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb välja mõista alates 16.07.2022.a elatis vastavalt PKS §-le
22. Kohus selgitas, et kasutas elatiste väljaarvutamisel Justiitsministeeriumi lehel olevat elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
23. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.
24. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
25. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu
26. kuupäevaks.
27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 29.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4061,52 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 30. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5