← Eesti

2-24-1985/7

Obsah (7)§ 468§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024.a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1985 T

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

  1. Jätta menetluskulud solidaarselt MR Fassaad OÜ ja R M kanda.
  2. Mõista MR Fassaad OÜ-lt ja R M solidaarselt välja VS Nord OÜ kasuks menetluskulud 820 eurot, mis sisaldab riigilõivu 420 eurot ning vajalikke ja põhjendatud õigusabikulusid 400 eurot.
  3. Mõista MR Fassaad OÜ-lt ja R M solidaarselt välja VS Nord OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (820 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 420 euro ja õigusabikulude 480 euro väljamõistmiseks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus on 28.02.2023 lahendi 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi ei olnud keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud rakendada keskmisest turuhinnast kõrgemat tunnitasu. Kohus arvestades, et hagejat esindas mitteadvokaadist esindaja, peab põhjendatud tunnitasuks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades asja keerukust, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esindaja kvalifikatsiooni, on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks on 4 tundi summas 400 eurot. Kokku mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 820 eurot (420+400). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.