Obsah (9)

§ 4034§ 404§ 408§ 4062§ 416§ 195§ 108§ 94§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 25.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-131163 Ts

§ 4034sätestatud nõudeid.

Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Kostja maksevõime hindamisel võeti aluseks kostja Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõend, samuti teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost, Taust.ee, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud (Pep), LexisNexis. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja jõudis veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena kokku 1 164,25 eurot, intressivõlgnevuse 125,57 eurot, viivisvõlgnevuse 94,16 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot. Kostja seisukohad

1. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.10.
2. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. 2
4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.

(võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 6. Hageja on esitanud nõuded 19.01.2023 refinantseerimislepingu nr xxx alusel, mille sõlmimise tõendamiseks ning nõuete aluseks on hageja esitanud dokumendid: 16.01.2023 laenulepingu nr xxx (dtl 37), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 38-40), laenu väljamakse tõendi (dtl 41), 19.01.2023 laenulepingu nr xxx (dtl 42), laenulepingu personaalsed tingimused (dtl 4345), laenu väljamakse tõendi (dtl 66), laenulepingu üldtingimused (dtl 46-62), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 63-65). Viidatud laenulepingutel puuduvad lepingu sõlminud isikute allkirjad. 7.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Hageja selgitas, et krediidiandja ja kostja sõlmisid lepingud ning esitasid tahtevaldusi interneti vahendusel laenuandaja laenuportaalis. Lepinguid sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga www.raha24.ee kliendikeskkonnas sisse, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab laenutaotluse. Kostja tegi vastavas laenuportaalis kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse enne lepingu sõlmimist (dtl 109). Kõik dokumendid on kostjale tehtud kättesaadavad kliendikeskkonnas www.raha24.ee. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused, sh kinnituse, et soovib laenulepingut sõlmida. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, täites krediidiküsitlused (dtl 30, 34), mida hageja hinnangul saab lugeda kostja otseseks tahteavalduseks. Laenuandja poolt tehti positiivsed laenuotsused 16.01.2023 ja 19.01.2023 (dtl 110-111), peale mida edastati laenuandaja poolt laenulepingud koos kõigi tingimustega laenuandja laenuportaali kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx 8. Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid

§ 404

lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid

§ 404lg-s 2 loetletud teavet.

1. Nähtuvalt nõude loovutamise teatest (dtl 68) loovutas BB Finance OÜ 19.01.2023 refinantseerimislepingust nr xxx tulenevad nõuded kostja vastu 26.05.2023 hagejale.
2. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli mõlema lepingu sõlmimise ajal 15,31% (s.o 16.01.2023 ja 19.01.2023). Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad tegelikkusest kõrgemad ei olnud ning vastav määr

§ 4062lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

3 11.

§ 4034

lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. 12.

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
2. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
3. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21). 4
4. Hageja selgituse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotlustes esitatud teavet, Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendit ning päringuid erinevatesse registritesse (maksehäired puudusid). Enne 16.01.2023 laenulepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi (dtl 29, 33) analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu keskmiseks netosissetulekuks 1274,27 eurot (kostja märkis taotluses enda netosissetulekuks 1 000 eurot), finantskohustused kokku 0 eurot (lähtuti kostja poolt taotluses märgitust) ja muud minimaalsed kohustused 417 (lähtuti krediidiandaja siseeeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast). Seega hinnati kostja maksevõimeks 794 eurot (1 274,27 – 417 –63 (s.o 5% netosissetulekust ootamatuteks kulutusteks)) ja järeldati, et maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (44,11 eurot) oli kostjale jõukohane (dtl 19-20, 31, 35). Kohtule nähtub, et enne 19.01.2023 laenulepingu sõlmimist lähtuti samast arvestusest ja hinnati, et maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (60,82 eurot) oli kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli päringutega järgnevatesse registritesse: Rahvastikuregister, Krediidiregister, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, LexisNexis (dtl 32, 36; krediiditoimiku väljavõtted dtl 114-116, 117-119). Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest päringute reaalne tulemus, st kas kostjal on teisi kohustusi või maksehäireid.
5. Lähtudes eelnimetatud hageja selgitusest on laenude andmisel ja refinantseerimislepingu sõlmimisel jäetud kontrollimata kostja muude kohustuste olemasolu. Hageja väidab, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused, kuid kohtule ei nähtu, et laenu andmise otsustamisel oleks kostja majanduslikku võimekust laenude tagasi maksmiseks vastavas kontekstis sisuliselt hinnatud. Esitatust ei nähtu, et Maksu- ja Tolliameti maksuandmete vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Välja ei ole selgitatud infot kostja igakuiste finantskohustuste suuruse, samuti kohustuste põhiosa ja intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele.
6. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.

§ 4034

lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul on küll kostja jätnud kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, kuid nimetatu ei tinginud krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt. Krediidiandja oli puudulikest andmetest teadlik, kuid otsustas täiendavaid andmeid mitte koguda ja lepingu sõlmida. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seetõttu kohaldub

§ 4034lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

5 20.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

1. Seoses sõlmitud lepingutega on kohtule esitatud 10.05.2023 teade ülesütlemise kohta (dtl 67), mille kohaselt on krediidiandjale kostjale andnud täiendava tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 24.05.2023 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 25.05.
2. Nähtuvalt ülesütlemisteatest on see saadetud kostja laenulepingus märgitud e-posti aadressile xxx (dtl 112). Kostjal oli lepingujärgne kohustus igakuiste maksete tasumiseks laenude põhiosa tagastamiseks. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.05.
3. 22.

§ 195

lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 23. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Seoses lepingu ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastab, et kostjale üle antud laenusummad oli 715 eurot ja 319 eurot, kokku 1 034 eurot. Tulenevalt

§ 4034lg 7 II lausest lepingutasude tasumise kohustust kostjal ei tekkinud.

Kostja jättis kõik lepingute järgsed tagasimaksed tasumata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 1 034 eurot. 24.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 16.01.2023 laenulepingu ja 19.01.2023 refinantseerimislepingu sõlmimise ajal oli

§ 94-järgne intressimäär 2,5%.

Kohus rahuldab intressinõude tasumata jäänud intressi 8,92 euro osas perioodil 20.01.2023 kuni 25.05.2023 (krediidi kasutamise aja eest) põhinõudelt 1 034 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: 25.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 26. Hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt 1 164,25 eurolt perioodi 26.05.2023 kuni 25.09.2023 eest viivist 94,16 eurot. Kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras põhinõudelt 1 034 eurot.

Kohus rahuldab nõude 40,28 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele: 6 27. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 4034

lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 433,98 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 1 083,20 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 24,47% ning kostja kanda 75,53% menetluskuludest.
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 280 eurot. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 280 eurot riigilõivu.
3. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
4. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 211,48 eurot (280 x 75,53%).
5. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7