2-23-12174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised j

§ 94lg 2). Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning DNA ekspertiisi tulemustega. Ts

MS § 440 lg-st 4 tulenevalt ei ole kohus küll põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kuid kohus ei näe käesolevas asjas põhjust kostja õigeksvõtuga mitte arvestada. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjat sunniti tunnistada oma isadust lapse suhtes. Seega on see kostja tegelik tahe. DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0956 selgub, et kostja saab >99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Ehkki ühtki liiki tõendile ei ole seadusega (TsMS § 232 lg 2) omistatud aprioorselt kindlaks määratud jõudu, on praktikas mõnd liiki tõendid üldjuhul usaldusväärsemad ja seetõttu omavad ka harilikult suuremat tõendusjõudu. Näiteks on ekspertide arvamus harilikult kaalukam tunnistaja ütlusest või poole enda seletusest (vt Kõve. V, Järvekülg. I, jt. Tsiviilkohtupidamise seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 232 komm 2.6.2.).

§ 84lg 1 p 3 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb põlvnemise tuvastamise nõude osas rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Tõendeid, millest võiks kohus järeldada, et kostja ei ole hagejat eostanud, kohtule ei esitatud. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ja kostja on hageja isa. Elatise väljamõistmine Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. 3/4 2-23-12174 Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 260 eurot kuus. Kostja on selles suuruses elatise maksmisega nõus. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, lg 2, § 102 lg 2. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 260 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 4/4