) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
lg 1 p 7 kohaselt tuleb avaldused lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks läbi vaadata hagita menetluses. Lähenemiskeelu kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (
Samuti võib kohus omal algatusel tõendeid koguda. Kohus lahendab avaldust hagita menetluses, kus kohus võib lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (
lg 2 teine lause).
lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. 3. Esitatud avalduse kohaselt taotleb avaldaja viibides kinnipidamisasutuses lähenemiskeeldu puudutatud isiku suhtes. Avaldusest nähtub, et puudutatud isik ei soovi avaldajaga telefoni teel suhelda (dtl 1, 2, 5). Avaldaja ei ole korduvalt täpsustatud avaldustes esile toonud, millistel asjaoludel on vajalik lähenemiskeelu kohaldamine kui avalduse kohaselt on avaldaja isikuks, kes helistab puudutatud isikule. Avaldajale on avalduse kohaselt kohaldatud kinnipidamisasutuses helistamise keeldu (dtl 4). Avaldaja on märkinud avalduses, et ei saa öelda, et puudutatud isikule helistamine oli viga kuna ta soovis informatsiooni poolte ühise lapse kohta (dtl 2). Seega kui avaldaja ise ei helista puudutatud isikule, siis puudub käesolevalt avaldaja ja puudutatud isiku vahel igasugune suhtlus. 4.
lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades, et puudutatud isik ei ole avaldajale helistanud vaid avaldaja on ise helistanud puudutatud isikule, saab järeldada, et avalduse esitamise tinginud asjaolu, s.o avaldajale puudatud isiku poolt soovimatut kontakti ei esine ning avaldusega taotletav eesmärk suhtluse lõppemiseks avaldaja ja puudutatud isiku vahel on saavutatud kui avaldaja ise puudutatud isikule ei helista.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leiab, et hageja on esitanud kohtule perspektiivitu nõude, mis tähendab, et hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise avaldus esitatud puudustega, kuid avalduses olevaid puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Avaldusest nähtub, et avaldaja ei nõustu temale kohaldatud piirangutega kinnipidamisasutuses ja soovib, et kinnipidamisasutus tõestaks, et puudutatud isiku poolt esitatud süüdistused on valed ja puudutatud isik tema ees vabandaks (dtl-d 1, 6, 7). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohus selgitab, et kui avaldaja ei nõustu temale kinnipidamisasutuses rakendatud piirangutega, on tal võimalik esitada kaebus kinnipidamisasutusele ning seejärel kaebuse lahendamise tulemusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Kohus märgib, et kui puudutatud isik on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole ja esitanud kaebuse, siis esitatud kaebust menetleb uurimisasutus, kes selgitab välja, kas kaebuses toodud asjaolud vastavad tegelikkusele. Ka avaldajal on õigus pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole kui tema suhtes on toime pandud süütegu. Kinnipidamisasutus ei vii läbi omaalgatuslikult tõendite kogumist Politsei- ja Piirivalveametile esitatud võimaliku kaebuse osas ning kohus ei saa kohustada kinnipidamisasutust koguma tõendeid uurimisasutusele esitatud võimaliku kaebuse osas. Menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus 8. Kaebaja esitas 17. aprillil 2024 kohtule ka menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotluse. Vastavalt
lg 1 p-dele 1 ja 2 võib kohus menetlusabi saaja taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest või võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud või menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi järgmistel tingimustel: menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejale on asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. 3 2-24-5990 9. Vastavalt eelpool väljatoodule ei võta kohus kaebaja avaldust puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõudes ja lähenemiskeelu kohaldamiseks menetlusse. Arvestades, et käesoleva määrusega keeldutakse avalduse menetlusse võtmisest, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seetõttu jätab kohus
A. taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata. 10. Kohus selgitab taotlejale, et menetlusabi taotluse esitamisel tuleb taotlejal arvestada, et avalike vahendite otstarbeka kasutamise vajaduse tõttu peab kohus võimalikult suures ulatuses veenduma menetlusabi andmise põhjendatuses. 11.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.