4-24-1226 KOHTUOTSUSE EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1226 (2670,24,001015) Kohtunik Istungisekretär Pii

§ 73lg 2.

Väärteo kvalifikatsioon:

§ 207lg 1.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Mati Alasit

§ 207lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut s.o 100 eurot.

Kaebus 9.04.2024 saabus Pärnu Maakohtule Mati Alasi kaebus (kohtutoimik, edaspidi KT, lk 2) ja 17.04.2024 esitas Mati Alasi kohtule kaebuse täienduse (KT lk 6-7). Avaldab, et sõitis 23.02.2024 mööda xxx tänavat xxx tänava suunal, xxx tänava laoplatsil olevasse autoremondi töökotta kokkulepitud ajaks, et vahetada välja paar detaili uute vastu. Samas tema teada ei ole rollerautol ülevaatuse kohustust. Rollerauto oli ta sunnitud ostma terviseseisundi tõttu ning ta ei ole tahtlikult seadust rikkunud. M. Alasi taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuistungil M. Alasi täpsustas, et ostis rollerauto septembris 2022 ja siis öeldi talle Maanteeametist, et sellel ei ole ülevaatuskohustust. Ta on kulutanud auto peale raha ja tegeleb sellega siia maani, et auto saaks ülevaatuselt läbi. M.Alasi ei ole kaebusi allkirjastanud, kohtuistungil kinnitas, et tema need esitas, kirjutamisega on raskusi ja digiallkirjastamise võimalust ei ole. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jäi väärteoasjas nr 2670,24,001015 tehtud otsuse juurde, see tuleneb seadusest, tühistamiseks ei ole põhjust (KT tl 12). KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (väärteotoimik, edaspidi VTT, lk 4) ja väärteootsuses (VTT lk 7) olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Mati Alasi on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.
2. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 25.03.2024 väljatrükk sõiduki taustakontrolli kohta (VTT lk 5) tõendab, et tegemist oli neljarattatalise mopeediga (mootor 400 cm3, kiiruspiirang 45 km/h) registreerimismärgiga 35C0, mis liiklusseaduse § 2 punkti 43 kohaselt on mopeed, mis on mootorsõiduk; mootorsõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuse andmetest (VTT lk 6) nähtub, et andmed tehnoülevaatuste kohta puuduvad. Samuti ei ole sõiduki registreerimistunnistusel (VTT lk 6 pöördel) märkeid ülevaatuse kohta. M. Alasi tunnistas kohtuistungil, et juhtis 23.02.2024 xxx tänaval seda rollerautot, seega ta osales mootorsõidukiga liikluses.

§ 73

lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

1. M.Alasi selgitus, et juhtis rollerautot, sest see on tema terviseseisundi tõttu paratamatu, ei muuda tema rikkumist lubatavaks. Liiklusseadus sellist erisust ette ei näe. Kohus selgitab, et 2 4-24-1226 igal abivajajal on õigus saada kohalikult omavalitsuselt sotsiaalteenuseid kooskõlas oma abivajadusega ning selleks tuleb ise kohaliku omavavalitsuse poole pöörduda, kes annab abi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud regulatsioonidele.
2. M. Alasi selgitas ka, et 23.02.2024 kui politsei teda peatas, oli teel autoremonditöökotta, kus oleks üle vaadatud ja ära vahetatud pidurituli (piduritule lüliti on roostes ja katkine) ning üle vaadatud pidurid. M. Alasi kohtule sellekohast tõendit ei esitanud, seega tema väide remonditöökotta sõitmisest on paljasõnaline. Tõesti autoremondi töökotta sõiduks võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses (

§ 73lg 7-4).

Sellisel juhul on mootorsõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta. Kohtuistungil M. Alasi selgitas, et käis enne töökotta suundumist veel tanklas ning mitte kodule lähimas tanklas. Seega isegi kui M.Alasi sõitis remonditöökotta, siis rikkus ta nõuet sõita remondikohta mööda lühimat teed, mil viisil ei onud tal lubatud mootorsõidukiga liikluses osaleda. M. Alasi leidis, et on teinud kõik võimaliku, et see masin korda saada. Kohus leiab, et M. Alasi poolt mootorsõidukisse investeerimine ei tee kuidagi lubatavaks sellega liikluses osalemist, kui sõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

1. M. Alasi väited selle kohta, et Haapsalus ei ole kusagil rollerautot remontida ei ole kohtule arusaadavad ja on paljasõnalised. M. Alasi enda sõnul soovis ta 23.02.2024 rollerautoga remondikohta sõita, seega oli ta saavutanud kokkuleppe mootorsõiduki remontimiseks. Tegelikult tuleb M. Alasi ütlustest välja, et tal puuduvad vahendid, et rollerautot remonditöökotta viia ja lasta see viia seisukorda, et see vastaks tehnonõuetele. Ta on ise pikema aja jooksul varuosi tellinud ja püüdnud autot parandada. Kohus märgib, et ka rahaliste vahendite puudumine ei ole asjaoluks, mis lubaks tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimata sõidukiga liikluses osaleda. Kuna M. Alasi on kohtule kinnitanud, et pole mootorsõidukiga ülevaatusel käinud, sest tema rollerauto on sellises seisundis, et nagunii ei saaks ülevaatuselt läbi, siis ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline ka asjaolu, kas Haapsalus on võimalik rollerautole ülevaatust teha.
2. Seega on tõendatud, et Mati Alasi juhtis 23.02.2024 kella 14:38 ajal xxx maakonnas mootorsõidukit AIXAM CITY S registreerimismärgiga XXX, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, millega rikkus

§ 73

lg 2 ja see tegu täidab

§ 207

lg-s 1 ettenähtud väärteo objektiivse koosseisu – tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine.

1. Kohus leiab, et M. Alasi pani teo toime otsese tahtlusega. M. Alasi teadis, et mootorsõidukil, mida ta juhtis, on tehnonõuetele vastavuse kontroll läbimata. M. Alasi selgitas, et kui sõiduki ostis, siis kohe ei teadnud, et ülevaatus on kohustuslik, sest Maanteeametis talle nii öeldi. Kaebuses on M. Alasi märkinud, et
2. aasta suvel tuttav mainis, et nüüd tuleb ka rollerautoga käia ülevaatusel. M. Alasi kinnitas kohtuistungil, et sellepärast ongi kulutusi teinud auto parandamiseks, et teab, et on ülevaatuskohustus. On algusest peale sellele autole asju ostnud, nii nagu raha on olnud ja tasapisi parandanud. Ta teadis, et auto ei lähe ülevaatusest läbi, sellepärast hakkas kohe muretsema detaile. M. Alasi esitas kohtule eeltoodu tõendamiseks 30.06.2023 Camex Kaubandus OÜ müügiarve spidomeetri anduri müügi kohta ning väljavõtte Camex Kaubandus OÜ-st tehtud tellimuste kohta, millisest nähtub, et tellimusi on tehtud 17.08.2023, 14.11.2023, 5.02.2024, 5.03.2024, 8.04.2024 ja 9.05.2024 (KT tl 18-19). M. Alasi kinnitas, et need ostud on tehtud selleks, et rollerautot parandada. Seega M. Alasi teadis, et tema poolt juhitud mootorsõiduk peab liikluses osalemiseks läbima tehnonõuetele vastavuse kontrolli, teadis, et sõiduk ei ole tehnilises 3 4-24-1226 seisukorras, et läbida tehnonõuetele vastavuse kontrolli, seega sõidukiga kontrolli ei läinud, kuid sellele vaatamata juhtis seda mootorsõidukit.
3. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
4. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et M. Alasi poolt toime pandud tegu vastab

§ 207

lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

1. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Karistus
2. Kohus kontrollib, kas kohtuväline menetleja on M. Alasile karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

§ 207lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

1. Karistamise alus on isiku süü – M. Alasi pani väärteo toime otsese tahtlusega, ta rikkus ühte liiklusseaduse normi. Seega M. Alasi süü ei ole suur. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kohus nõustub selle seisukohaga. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja välja toonud varasemate kehtivate karistuste puudumise, mis ei ole kergendavaks asjaoluks KarS § 57 tähenduses, kuid mida saab arvestada karistuse eripreventatiivse eesmärgi täitmisel.
2. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte (VTT lk 8) kohaselt on M. Alasi varasemalt karistamata, mis iseloomustab tema eripreventsiooni positiivselt.
3. Kohtuväline menetleja on M. Alasi karistanud

§ 207lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on M. Alasi karistuse määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M. Alasi kaebuse rahuldamata. Arvestades M. Alasi majanduslikku ja tervislikku seisundit (pensionär; tervisliku seisundi tõttu kulub sissetulekust oluline osa ravimitele) tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.03.2024 otsuse väärteoasjas nr 2670,24,001015 karistuse täitmise osas ja määrab rahatrahvi 100 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu
2. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 10 eurot.
3. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§ 207lg 1, Kar

S § 47 lg 1, KarS § 56 lg 1, VTMS § 132 p 2. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik 4