Obsah (6)

§ 101§ 97§ 96§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2300 Tsiviilasi K-M J, K-J J ja

§ 101sätestatud elatise suurusest.

Igakuised hageja I (K-M J) kulud on järgmised: eluase/rent 120 eurot, kommunaalid 50 eurot, riided 40 eurot, ravimid/vitamiinid 35 eurot, hügieen 27 eurot, toit 150 eurot, lasteaed 15 eurot, huviring (psühholoogi soovitus) 40 eurot ja vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 15 eurot, kokku 492 eurot. Igakuised hageja II (K-J J) kulud on järgmised: eluase/rent 120 eurot, kommunaalid 50 eurot, eluase/rent 100 eurot, riided 40 eurot, ravimid/vitamiinid 35 eurot, hügieen 27 eurot, toit 150 eurot, lasteaed 15 eurot, huviring (psühholoogi soovitus) 40 eurot ja vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 15 eurot, kokku 592 eurot. 2 Igakuised hageja III (L-L J) kulud on järgmised: eluase/rent 120 eurot, kommunaalid 50 eurot, ravimid/vitamiinid 35 eurot, hügieen 27 eurot, toit 150 eurot, lasteaed 15 eurot, huviring (psühholoogi soovitus) 40 eurot ja vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 15 eurot, kokku 452 eurot. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.10.2023-09.02.2024 hageja I kasuks summas 910,46 eurot, hageja II kasuks summas 773,91 eurot ja hageja III kasuks 737,27 eurot. Lisaks taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist tulevikku suunatuna alates 10.02.2024

§ 101

sätestatud elatise miinimummäära muutuvas suuruses kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited

1. 24.02.2024 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt sai kostja oktoobris alles tööle ning tal puudusid rahalised vahendeid, et lapsi aidata. Sel momendil oli kostja uue tööga alustanud, et sissetulekut teenida ning oli tööl. Samuti ei oma kostja kinnisvara, et võtta lapsed enda juurde, kui laste emal seda vaja on. Esimese sissetuleku sai kostja novembris 302,20 eurot, mis on alla elatusmiinimumi ning sellest lastele mingit summat eraldada ei saanud. Kostja palgad on olnud vastavalt järgmised: oktoobrikuu eest 302,20 eurot, novembrikuu eest 590,09 eurot, detsembrikuu eest 465,51 eurot ja jaanuarikuu eest käesoleval aastal 314,45 eurot. Praeguseks hetkeks on kostja töötu (24.02.2024) ning ei oma sissetulekut. Kostjal ei ole probleemi lastele elatisraha andmisega, kui selleks oleksid vastavad vahendid ning püsiv töökoht. Kui tulevikus võimalus tekib, siis palub kostja tungivalt ka nende rahaliste vahendite kasutamise üle kontrolli, et kostja teaks, kuhu ja millele täpselt elatis läheb. Asi on võimalik lahendada kokkuleppel, kui kostjal on tulevikus kindel sissetulek ja võimalik eraldada rahalistest vahenditest iga kuu vastav summa lastele elatiseks. Antud hetkel seda võimalust ei ole. Menetluse käik
2. 21.02.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse ja kohtumaterjalide kättetoimetamisest. Kohus märkis täiendavalt, et juhul kui hagejad soovivad kostja kirjalikule vastusele vastata, on selleks tähtaeg 10 päeva kostja vastuse edastamisest.
3. 24.02.2024 esitas kostja vastuse hagiavaldusele.
4. 20.03.2024 kohtunõudega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid, muuhulgas selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja kvalifitseeris nõude õigusliku aluse. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada kohtule kompromissleping hiljemalt 28.03.
5. Juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuli pooltel hiljemalt 02.04.2024 esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja vajadusel täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi.
6. Pooled ei sõlminud tsiviilasjas kompromisskokkulepet.
7. 11.04.2024 esitasid hagejad kohtule täpsustatud hagiavalduse.
8. 13.05.2024 kohtunõuetega teostas kohus päringud hagejate vanemate majandusliku seisundi kohta erinevatele ameti- ja krediidiasutustele.
9. 05.06.2024 kohtunõudega määras kohus pooltele tähtaja kuni 12.06.2024 kohtu poolt poolte majandusliku seisundi kohta kogutud tõenditele seisukoha esitamiseks.
10. 08.06.2024 ja 10.06.2024 teavitas kostja kohut, et talle on määratud vähendatud töövõime 16.05.2024 ning alates juunikuust saab ta töövõimetoetust. Kostja palus kohtul teha täiendava järelpärimise Eesti Töötukassale. 3
11. 10.06.2024 selgitas kohus kostjale, et tsiviilasjas nr 2-24-2300 esitas Eesti Töötukassa vastuse kohtunõudele seisuga 13.05.
12. Arvestades, et 10.06.2024 kohtule esitatud töövõimetoetuse määramise otsusest nr xxx nähtub, et kostjale on määratud töövõimetoetus perioodil 04.05.202403.11.2024 ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot, siis puudub kohtul vajadus päringu tegemiseks Eesti Töötukassale.
13. 18.06.2024 määrusega määras kohus, et tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejatele tähtaja kostja 08.06.2024 teabele ja 10.06.2024 tõendile seisukoha esitamiseks kuni 25.06.
14. Samaks tähtajaks tuli pooltel esitada kohtule menetluskulude nimekirjad. Kohus määras pooltele tähtaja vastastikku menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks kuni 28.06.
15. Ühtlasi märkis kohus, et eelmenetlus lõpeb tsiviilasjas 25.06.
16. Kohus teavitas pooli, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus etoimikus 12.07.
18. 19.06.2024 palus kohus kostjal täpsustada, milles tema töövõimetus seisneb, milline haridus tal on ja kellena ta varasemalt töötas. Kohtule tuli tõendina esitada töövõime hindamise alusdokumendid (sh Eesti Töötukassa 15.05.2024 otsus nr xxx). Kohus määras kostjale tähtaja kohtunõude täitmiseks kuni 25.06.
20. 19.06.2024 esitas kostja kohtule täiendavad dokumendid vastavalt 19.06.2024 kohtunõudele. Ühtlasi märkis kostja, et kohtule edastatud teave on isiklik informatsioon ja palus seda hagejate emale mitte avaldada.
21. 20.06.2024 selgitas kohus kostjale, et menetlusdokumendiga tutvumine kujutab endast TsMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud menetlusõiguse teostamist. Menetlusosalistele on toimikuga tutvumise õigus tagatud eelkõige selleks, et nad saaksid end igal ajal menetluse senise käigu ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega kurssi viia ning selle põhjal oma hoiakut kujundada. Kohus leidis, et kostja poolt 19.06.2024 esitatu näol on tegemist elatise asja lahendamisel tähtsust omava teabega, mille kohus peab vastaspoolele seisukoha esitamiseks edastama.
22. 20.06.2024 teavitas kohus hagejaid, et neil on soovi korral võimalik hiljemalt 25.06.2024 esitada seisukoht ka kostja poolt 19.06.2024 esitatu osas.
23. 25.06.2024 esitasid hagejad täiendava seisukoha hageja 08.06.2024 teabele ja 10.06.2024 tõendile koos menetluskulude nimekirjaga. Kohtuotsuse põhjendused
24. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
25. Pooled ei vaidle, et hageja I K-M J (sünd xxx), hageja II K-J J (sünd xxx) ja hageja III L-L J (sünd xx) on K Ni ja L J lapsed (dtl 13-15).
26. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise ja igakuise elatise. Hagejate ja kostja vahel on vaidlus eelkõige asjaolus, kas lapse isa on kohustatud lastele elatist maksma olukorras, kus lapse isa on alates 27.02.2024 töötu ja alates 04.05.2024 osalise töövõimega ning tal puuduvad muud sissetulekud lisaks töövõimetoetusele. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (

) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96

alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

§ 96

ja

§ 97p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, 4 millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Käesoleval ajal on laste viibimiskoht ema juures. Seega annab vahetut ülalpidamist lastele antud juhul laste ema ja laste isa, kes ei ela lastega koos, peab andma lastele ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. 22. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2023-09.02.2024 eest hagejale I 910,46 eurot, hagejale II 773,91 eurot ja hagejale III 737,27 eurot ja alates 10.02.2024 elatise

§ 101

lg-te 3-5 ja 7 alusel muutuvas miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni (hageja I 222,83 eurot kuus kuni xxx, hageja II 189,41 eurot kuus kuni xxx ja hageja III 180,91 eurot kuus kuni xx). Üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamisest (10.02.2024), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võivad hagejad kooskõlas

§-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole kostja laste ülalpidamiskohustust täitnud alates laste ema ja kostja kooselu lõppemisest veebruaris 2023. Kohus leiab, et laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tagajärjel on hagejad õigustatud esitama kostja vastu elatisenõude tagasiulatuvalt sõltumata asjaolust, kas kostjat on laste ülalpidamiskohustuse vajadusest teavitatud või mitte. Samuti ei oma ülalpidamise andmisel iseenesest tähtust asjaolu, et vanem ei suhtle lastega (dtl 16-17, 46-47). Vanemad on kohustatud hoolitsema enda alaealiste laste heaolu ja toimetuleku eest. 23.

§ 101

lg-te 1-2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg-te 3-4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 7 kohaselt juhul kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.10.2023 kuni 31.03.2024 oli elatise baassumma 249,78 eurot. Alates 01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) eesmärk on § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Seega on antud juhul

§ 101

lg 5 alusel arvestatavaks komponendiks nii lapsetoetus (alates 01.10.2023 hagejad I-II summas 80 5 eurot/2= 40 eurot ja hageja III summas 100 eurot/2= 50 eurot) kui ka lasterikka pere toetus (perioodil 01.10.2023 kuni 31.12.2023 650 eurot/2= 325/3 last 246,16 eurot ja alates 01.01.2024 450 eurot/2= 225/3 last 262,83 eurot). Perioodil 01.10.2023 kuni 31.12.2023 kujuneb

§ 101

lg-te 1-2 alusel arvutatav elatise miinimumnõue järgmiselt: baassumma 249,78 eurot, lisatakse 3 % kohustatud isiku sissetulekust baassummale 1685 x 0,03 = 50,55 eurot s.o 50,55 + 249,78= 300,33 eurot. Lasterikka pere toetust saab elatise nõudja. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. Lapse elatise summast eemaldatakse pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatakse seejärel laste arvuga, kes saavad toetust järgmiselt: hageja I 300,33 – (325/2)/3= 246,16 eurot, hageja II 300,33 – (325/2)/3= 246,16 eurot ja hageja III 300,33 – (325/2)/3= 246,16 eurot. Hagejate eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Elatise summast eemaldatakse pool lapsetoetuse määra järgmiselt: hageja I 246,16 – (80/2)= 206,16 eurot, hageja II 246,16 – (80/2)= 206,16 eurot ja hageja III 246,16 – (100/2)= 196,16 eurot. Lapsed veedavad kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Hageja I saab elatise täismäära 206,16 eurot. Hageja II (3 a) ja hageja I (4 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu hageja II saab 15 % vähendatud määra 206,16 x 0,85= hageja II elatis on 175,24 eurot. Hageja III on mitmik (3 a), aga kuna vanem laps on vähem kui 3 aastat vanem, siis saab 15 % vähendatud määra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja III elatis on 166,74 eurot. Perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 kujuneb

§ 101

lg-te 1-2 alusel arvutatav elatise miinimumnõue järgmiselt: baassumma 249,78 eurot, lisatakse 3 % kohustatud isiku sissetulekust baassummale 1685 x 0,03 = 50,55 eurot s.o 50,55 + 249,78= 300,33 eurot. Lasterikka pere toetust saab elatise nõudja. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. Lapse elatise summast eemaldatakse pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatakse seejärel laste arvuga, kes saavad toetust järgmiselt: hageja I 300,33 – (225/2)/3= 262,83 eurot, hageja II 300,33 – (225/2)/3= 262,83 eurot ja hageja III 300,33 – (225/2)/3= 262,83 eurot. Hagejate eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Elatise summast eemaldatakse pool lapsetoetuse määra järgmiselt: hageja I 262,83 – (80/2)= 222,82999999999998 eurot, hageja II 262,83 – (80/2)= 222,82999999999998 eurot ja hageja III 262,83 – (100/2)= 212,82999999999998 eurot. Lapsed veedavad kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Hageja I saab elatise täismäära 222,83 eurot. Hageja II (3 a) ja hageja I (4 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu hageja II saab 15 % vähendatud määra 222,83 x 0,85= hageja II elatis on 189,41 eurot. Hageja III on mitmik (3 a), aga kuna vanem laps on vähem kui 3 aastat vanem, siis saab 15 % vähendatud määra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja III elatis on 180,91 eurot. Tagasiulatuva perioodi 01.10.2023-09.02.2024 eest kujuneb

§ 101

lg-te 1-2 kohaselt miinimumelatise nõudesumma suurus seega hageja I kasuks summas 910,46 eurot, hageja II kasuks summas 773,91 eurot ja hageja III kasuks 737,27 eurot (hageja I 206,16 eurot x 3 kuud= 618,48 eurot, hageja II 175,24 eurot x 3 kuud= 525,72 eurot ja hageja III 166,74 eurot x 3 kuud= 500,22 eurot) + jaanuar 2024 (hageja I 222,83 eurot, hageja II 189,41 eurot ja hageja III 180,91 eurot) + 9 päeva veebruarist 2024 (hageja I 222,83 eurot/29 päeva x 9 päeva= 69,15 eurot, hageja II 189,41 eurot/29 päeva x 9 päeva= 58,78 eurot ja hageja III 180,91 eurot/29 päeva x 9 päeva= 56,14 eurot). Kohus peab vajalikuks juhtida täiendavalt poolte tähelepanu, et alates 01.04.2024 kujuneb

§ 101

lg-te 1-2 alusel arvutatav elatise miinimumnõue järgmiselt: baassumma 272,76 eurot, lisatakse 3 % kohustatud isiku sissetulekust baassummale 1832 x 0,03= 54,96 eurot s.o 54,96 + 272,76= 327,71999999999997 eurot. Lasterikka pere toetust saab elatise nõudja. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. Lapse elatise summast eemaldatakse pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatakse seejärel laste arvuga, kes saavad toetust järgmiselt: hageja I 327,71999999999997 – (225/2)/3= 290,22 eurot, hageja II 327,71999999999997 – (225/2)/3= 290,22 eurot ja hageja III 327,71999999999997 – (225/2)/3= 290,22 eurot. Hagejate eest saab lapsetoetust 6 elatist nõudev lapsevanem. Elatise summast eemaldatakse pool lapsetoetuse määra järgmiselt: hageja I 290,22 – (80/2)= 250,22000000000003 eurot, hageja II 290,22 – (80/2)= 250,22000000000003 eurot ja hageja III 290,22 – (100/2)= 240,22000000000003 eurot. Lapsed veedavad kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Hageja I saab elatise täismäära 250,22 eurot. Hageja II (3 a) ja hageja I (4 a) vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu hageja II saab 15 % vähendatud määra 250,22 x 0,85= hageja II elatis on 212,69 eurot. Hageja III on mitmik (3 a), aga kuna vanem laps on vähem kui 3 aastat vanem, siis saab 15 % vähendatud määra. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja III elatis on 204,19 eurot. Kohus märgib, et hagejate poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega ja see vastab nii tagasiulatuvalt kui ka igakuiselt

§ 101miinimumelatise määrale.

24.

§ 99

lg-te 1-2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

§ 99lg-te 1-2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.

Lisaks eeltoodule tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu

1. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13).
2. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks laste vajaduste suuruse. Hageja I igakuised kulud on eluase/rent 120 eurot, kommunaalid 50 eurot, riided 40 eurot, ravimid/vitamiinid 35 eurot, hügieen 27 eurot, toit 150 eurot, lasteaed 15 eurot, huviring (psühholoogi soovitus) 40 eurot ja vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 15 eurot, kokku 492 eurot. Hageja II igakuised kulud on eluase/rent 120 eurot, kommunaalid 50 eurot, eluase/rent 100 eurot, riided 40 eurot, ravimid/vitamiinid 35 eurot, hügieen 27 eurot, toit 150 eurot, lasteaed 15 eurot, huviring (psühholoogi soovitus) 40 eurot ja vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 15 eurot, kokku 592 eurot. Kohus märgib, et hageja II igakuiste kuludena on märgitud eluase/rent topelt. Kuivõrd kõikide hagejate eluasemekulud on ühes kuus 120 eurot lapse kohta, loeb kohus hageja II igakuiste kulude suuruseks kokku 492 eurot (120 + 50 + 40 + 35 + 27 + 150 + 15 + 40 + 15). Hageja III igakuised kulud on eluase/rent 120 eurot, kommunaalid 50 eurot, ravimid/vitamiinid 35 eurot, hügieen 27 eurot, toit 150 eurot, lasteaed 15 eurot, huviring (psühholoogi soovitus) 40 eurot ja vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 15 eurot, kokku 452 eurot. Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, sealhulgas ka kommunaalkulude kandmisel. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad hügieenivahendeid, riideid ja jalanõusid. Lastele kaasnevad kulud muuhulgas tervishoiuga, lasteaiaga ning huvitegevusega, vaba aja veetmisega jms. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste laste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. 7
3. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu 22.03.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudus hagejatel vajadus enda igakuiste kulude tõendamiseks.
4. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal võimalik lastele elatist maksta, kuna ta asus tööle alles oktoobrist
5. Esimese sissetuleku sai kostja novembris 302,20 eurot, mis on alla elatusmiinimumi ning sellest ta mingit summat laste ülalpidamiseks ei andnud. Veebruar 2024 jäi kostja töötuks ning ei omanud sissetulekut. 08.06.2024 ja 10.06.2024 teavitas kostja kohut, et talle on määratud vähendatud töövõime 16.05.2024 ning alates juunikuust saab ta töövõimetoetust. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja millises ulatuses peaks kostja hagejatele elatist maksma. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagejate ema on enda igakuise sissetuleku suurusena märkinud igakuise töötasu 650 eurot (keskmine tasu, dtl 75). Hagejate emale kuulub korteriomand xxx, millelt laekuv üür 250 eurot katab hüpoteekmakse peaaegu täies ulatuses (hüpoteegi igakuine summa on 310 eurot, dtl 76). Eesti Töötukassalt laekusid maksed kuni 16.11.2023 (dtl 77), millele lisanduvad peretoetused Sotsiaalkindlustusametilt 710 eurot (dtl 78). Kostja on enda igakuise sissetulekuna märkinud 2023 oktoobrikuu eest 302,20 eurot, 2023 novembrikuu eest 590,09 eurot, 2023 detsembrikuu eest 465,51 eurot ja 2024 jaanuarikuu eest 314,45 eurot. Kohus tegi 13.05.2024 kohtunõudega päringud vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta erinevatele krediidi- ja ametiasutustele TsMS § 230 lg 5 alusel. Päringute vastuste kohaselt oli Eesti Töötukassa andmetel L Jle (J) määratud töötuskindlustushüvitis perioodil 02.05.2023-14.11.2023 järgmiselt: oktoobris 2023 summas 581,56 eurot ja 01.11-14.11.2023 summas 224,60 eurot (dtl 131). Hagejate ema omab AS-is LHV Pank pangakontot nr xxx, mille puhul on tegemist summaliselt väikeses mahus investeerimiskontoga. Seisuga 13.05.2024 oli konto jääk 9,91 eurot ja 10,91 chf-i (Šveitsi frank) ning seisuga 14.05.2024 oli aktsiate turuväärtus kokku summas 75,18 eurot (dtl 142-145). xx AS-i andmetel omab hagejate ema arvelduskontot nr xxx, millelt nähtuvad kohtule xxx üürniku ülekanded üüri- ja kommunaalarvete katteks. Nimetatud andmed vastavad hagejate poolt kohtule varasemalt menetluse käigus avaldatule (november 2023 472,18 eurot/ kulud KÜ-le 266,23 eurot, detsember 2023 480,64 eurot/ kulud KÜ-le 280,22 eurot, jaanuar 2024 536,45 eurot/ kulud KÜ-le 324,36 eurot, veebruar 2024 577,45 eurot/ kulud KÜ-le 365,42 eurot, märts 2024 491,93 eurot, aprill 2024 492,10 eurot/ kulud KÜ-le 300,56 eurot ja mai 2024 500 eurot). Samuti nähtuvad kohtule maksed xxx OÜ-le summas 301 eurot kuus, kulud seoses xxx, xxx, xxx maksetega jms. Nimetatud pangakontole on kulude katteks hagejate ema ise sooritanud regulaarselt ülekandeid enda Swedbank AS-i pangakontolt nr xxx. Lisaks on kontole laekunud hagejate ema sissetulekuna 05.04.2024 AS xxx märtsis 2024 töötasu summas 632,28 eurot ja 06.05.2024 aprillis 2024 töötasu summas 1259,52 eurot. Konto on igapäevaselt aktiivses kasutuses ja saldo 14.05.2024 seisuga oli 540,47 eurot (dtl 188-214). Swedbank AS-is on hagejate emal arvelduskonto nr xxx, millelt nähtuvad laekumised väljamaksetena talle kuuluvalt rahakogumiskontolt nr xxx (saldo 20.05.2024 seisuga oli 0 eurot, dtl 149-240), Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 08.12.2023 summas 910 eurot ja alates 08.01.2024 summas 710 eurot igakuiselt, Tervisekassalt 06.03.2024 summas 244,88 eurot, xxx OÜ palk detsembris 2023 summas 218,38 + avanss summas 239,26 eurot, jaanuaris 2024 summas 637,42 eurot, veebruaris 2024 summas 628,61 eurot ja märtsis 2024 summas 681,21 eurot + 667,33 eurot. 8 Kontolt nähtuvad muuhulgas laekumised xxx AS-ilt ja kulud pere igapäevavajaduste katteks. Konto on igapäevaselt aktiivses kasutuses ja saldo 20.05.2024 seisuga oli 37,74 eurot (dtl 219-234). Hagejate ema Swedbank AS-is arvelduskontolt nr xxx nähtuvad vähesed maksed oma kontode vahel. Konto ei ole igapäevaselt aktiivses kasutuses ja saldo 20.05.2024 seisuga oli 0 eurot (dtl 241-242). Swedbank AS-i väärtpaberikontol nr xxx on aktsiate turuväärtus 72,71 eurot (dtl 235-236). Sotsiaalkindlustusameti teabe kohaselt on hagejate emale määratud ja makstud viimase kuue kuu jooksul: lapsetoetus- igakuine summa 260 eurot; lasterikka pere toetus- 12.2023 summas 650 eurot ja alates 01.01.2024 igakuine summa 450 eurot (dtl 182). Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel maksis tööandja hagejate emale töötasu xxx OÜ (bruto) detsembris 2023 summas 530,54 eurot, jaanuaris 2024 summas 758,92 eurot, veebruaris 2024 summas 747,72 eurot, märtsis 2024 summas 1662,26 eurot ja alates aprillist 2024 xxx summas 803,20 eurot (dtl 248-249), kokku 4502,64 eurot. Lisaks on Eesti Töötukassa maksnud hagejate emale novembris 2023 summas 844,20 eurot ja Tervisekassa märtsis 2024 summas 306,10 eurot/6 kuud, keskmiselt 942,15 eurot kuus (bruto). Hagejate ema tööandja on käesoleval ajal xxx (dtl 101-102). Kohtule nähtuvalt on ainuke hagejate ema arvestatav igakuine sissetulekuallikas palk, millele lisandub üür xxx korteri eest. Arvestada tuleb, et eelnevalt kohtu poolt hagejate ema pangakonto alusel tuvastatud üürimakse arvelt tasutakse xxx OÜle igakuiselt 301 eurot. Igapäevakuludena nähtuvad kontodelt muuhulgas kulud laste vajaduste, toidu, apteegi jms olmekuludega seonduvalt. Hagejate emale kuulub registritest tehtud päringute vastuste järgi korter asukohaga xxx ning ta omab väärtpaberikontosid nr xxx ja xxx. Muud vara hagejate emale kohtu poolt teostatud päringute vastuste kohaselt ei kuulu (dtl 103-106). Kostja on Eesti Töötukassa andmetel töötuna registreeritud alates 27.02.
6. Seisuga 13.05.2024 ei olnud kostjale viimase kuue kuu jooksul määratud ega makstud töötutoetust või töötuskindlustushüvitist (dtl 131). AS-is LHV Pank omab kostja pangakontot nr xxx, mille kontojääk oli 13.05.2024 seisuga 1,66 eurot. Perioodil 13.11.2023-13.05.2024 nähtuvad kohtule kostja sissetulekuna laekumised AS-ilt xxx 08.12.2023 palk novembris 2023 summas 590,09 eurot, 13.12.2023 kululeht 08.12.2023 summas 70 eurot, 10.01.2024 palk detsembris summas 465,51 eurot, 09.02.2024 palk jaanuaris 2024 summas 314,45 eurot, 26.02.2024 lõpparve summas 362,98 eurot ja 06.03.2024 EMTA tulumaksutagastus summas 223,07 eurot. Lisaks nähtuvad kohtule väikestes summades (valdavalt 5-10 eurot) regulaarsed laekumised xxx (xxx), selgitusega „ülekanne“, kuid nimetatud isikule on vastavad summad hilisemalt tagastatud. Samuti nähtuvad laekumised xx xxx (xxx) 01.12.2023 summas 100 eurot (08.12.2023 tagastatud 70 eurot), 24.01.2024 summas 500 eurot, 22.03.2024 summas 25 eurot, 05.04.2024 summas 200 eurot, 18.04.2024 summas 100 eurot ja 30.04.2024 summas 150 eurot. Vastavate ülekannete selgitusse on märgitud „hambaraviarst/tervise heaks“, kuid pangakonto väljavõttest järelduvalt on summad peamiselt kulutatud toiduainetele, tarbekaupadele jm. Hambaravi eest on tasutud 09.02.2024 summas 30 eurot. xxx on sooritanud kostjale ülekanded 22.11.2023 summas 50 eurot, 25.04.2024 summas 20 eurot ja 06.05.2024 summas 150 eurot, selgitusega „nii/rohuraha“. Ka nimetatud laekumised on kostja kulutanud peamiselt esmatarbevajaduste, kuid ka loto jms tarbeks. 04.03.2024 on teostatud sularaha sissemakse 100 eurot (dtl 146-174). Kohus leiab, et arvestades pangakonto väljavõttest nähtuvat raha kasutamist, tuleb kostja sissetulekuks lugeda laekumised xxx (välja arvatud tagastatud summa 70 eurot ja hambaravi summa 30 eurot), xxx ja samuti sularaha sissemakse. Samas ei pea kohus põhjendatuks arvestada sissetuleku osana laekumisi xxx, kuna kohtule nähtuvad samale isikule tagasikanded. Kohus arvestab kostja sissetuleku suuruse AS-i LHV Pank pangakonto andmetel järgmiselt: alates 13.11-30.11.2023 summas 50 eurot, detsembris 2023 summas 690,09 eurot, jaanuaris 2024 summas 965,51 eurot, veebruaris 2024 summas 677,43 eurot, märtsis 2024 summas 323,07 eurot, aprillis 2024 summas 470 eurot ja 01.05-13.05.2024 summas 150 eurot/6 kuud= keskmiselt 554,35 eurot kuus (dtl 146-174). Kostja omab AS-is SEB Pank arvelduskontot nr xxx, mille kontojääk oli 14.05.2024 seisuga -4,18 eurot. Perioodil 14.11.2023-14.05.2024 tehingud puudusid (dtl 177-178). Konto ei ole igapäevaselt aktiivses kasutuses. Kostja omab xxx AS-is arvelduskontot nr xxx, millele on laekunud 09.01.2024 Tervisekassalt hüvitis summas 21,28 eurot. Muid tehinguid kontolt ei nähtu ja saldo 14.05.2024 seisuga oli 0 eurot (dtl 187-188). EMTA andmetel maksis tööandja xxx kostjale töötasu (bruto) novembris 2023 summas 344,65 eurot, detsembris 2023 summas 749,60 eurot, jaanuaris 2024 summas 9 557,51 eurot ja veebruaris 2024 summas 809,80 eurot (dtl 246-247), kokku 2461,56 eurot/4 kuud, keskmiselt 615,39 eurot kuus (bruto). Vastavad laekumised on kohtu poolt eelnevalt tuvastatud ja jälgitavad kostja AS-i LHV Pank pangakontolt. Tegemist oli kostja viimase teadaoleva tööandjaga, kellega tööleping lõppes veebruaris 2024 (dtl 107-108). Eesti Töötukassa andmetel makstakse kostjale perioodil 04.05.2024-03.11.2024 töövõimetoetust 11,7249 eurot päevas (dtl 259-260). Muud vara kostjale kohtu poolt teostatud päringute vastuste kohaselt ei kuulu (dtl 109-112). Kohus lähtub käesoleva tsiviilasja lahendamisel mõlema vanema 6 kuu sissetuleku keskmisest ja vanemate varalisest seisundist tervikuna.
7. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta võimeline lastele ülalpidamist andma, kuna tal puuduvad selleks varalised võimalused.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline hagejatele elatist tasuma. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja konto väljavõtted, et kostjal oli kuni osalise töövõime tuvastamiseni olemas igakuine sissetulek keskmiselt 554,35 eurot kuus. Senikaua ei olnud kostja võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Kostja on omandatud haridustasemest ja kutseoskustest lähtuvalt töötanud aastatel 2015 kuni 2024 erinevatel töökohtadel ja teeninud palka (dtl 271-273). Osaline töövõime tuvastati kostjal alates 04.05.2024 kuni 03.11.2024. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb hagejatele maksta elatist miinimummääras alates 01.10.2023 kuni 03.05.2024. Ainuüksi töötus või liialt väike sissetulek ei ole aluseks elatisesumma vähendamiseks alla

§ 101sätestatud miinimummäära.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Alates 04.05.2024 on kostja esitatud tõendi enda osalise töövõime kohta. Eesti Töötukassa 15.05.2024 otsusest nähtuvalt on kostjal xxx. Taotleja töövõime on raskesti prognoositav pikemaks kui 6 kuuks, kuna taotlejal on ravi pooleli. Kordushindamiseks tuleb kostjal esitada töövõime hindamise taotlus Eesti Töötukassale ajavahemikus 26.08.2024-03.11.2024 (dtl 275-277). Perioodil 04.05.202403.11.2024 makstakse kostjale töövõimetoetust 11,7249 eurot päevas (dtl 259-260). Antud juhul ei ole selge, kas ja millal on võimalik kostja terviseseisundi paranemine ja töövõime täielik taastumine. Arvestades kostja igakuise sissetuleku suurust, ei piisa sellest nii kostja enda ravi- ja ülalpidamiskulude kui ka tema kolme alaealise lapse ülalpidamiseks

§ 101sätestatud miinimumsumma ulatuses (351,74 eurot/4 isikut= 87,93 eurot).

Kostja on tulenevalt osalisest töövõimest ka ise käesoleval ajal abivajav isik. Arvestades kohtu ette toodud andmeid ja esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et antud juhul on tegemist

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud olukorraga, mistõttu vähendab kohus kostjalt välja mõistmisele kuuluvat elatist alla

§ 101

alusel arvutatud elatise miinimumsumma, kuna mõjuv põhjus selleks on vanema osaline töövõime. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejatele tuleb elatis alates 04.05.2024 välja mõista alla

§ 101sätestatud miinimummäära summas 50 eurot kuus iga lapse kohta.

Kohus juhib hagejate tähelepanu asjaolule, et kostja tervise paranemisel ja töövõime taastumisel on võimalik esitada kohtule 10 hagi väljamõistetud elatisesumma suurendamiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus K-M J, K-J J ja L-L J hagi K Ni vastu elatise nõudes osaliselt. Kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2023 kuni 09.02.2024 eest hageja I kasuks summas 910,46 eurot, hageja II kasuks summas 773,91 eurot ja hageja III kasuks 737,27 eurot. Perioodi 10.02.2024-31.03.2024 eest kujuneb miinimumelatise nõudesumma suurus hageja I kasuks summas 376,50 eurot, hageja II kasuks summas 320,03 eurot ja hageja III kasuks 305,67 eurot (hageja I 222,83 eurot/29 päeva x 20 päeva= veebruar 2024 153,67 eurot + märts 2024 222,83 eurot= 376,50 eurot; hageja II 189,41 eurot/29 päeva x 20 päeva= 130,62 eurot + märts 2024 189,41 eurot= 320,03 eurot ja hageja III 180,91 eurot/29 päeva x 20 päeva= 124,76 eurot + märts 2024 180,91 eurot= 305,67 eurot). Perioodi eest 01.04.2024 kuni 03.05.2024 kujuneb miinimumelatise nõudesumma suurus hageja I kasuks summas 315,56 eurot, hageja II kasuks summas 268,22 eurot ja hageja III kasuks 258,90 eurot (hageja I 287,72 eurot/31 päeva x 3 päeva= mai 2024 27,84 eurot + aprill 2024 287,72 eurot= 315,56 eurot; hageja II 244,56 eurot/31 päeva x 3 päeva= 23,66 eurot + aprill 2024 244,56 eurot= 268,22 eurot ja hageja III 236,06 eurot/31 päeva x 3 päeva= 22,84 eurot + aprill 2024 236,06 eurot= 258,90 eurot). Seega perioodil 10.02.2024 kuni 03.05.2024 mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks 692,06 eurot (376,50 + 315,56), hageja II kasuks 588,25 eurot (320,03 + 268,22) ja hageja III kasuks 564,57 eurot (305,67 + 258,90). Alates 04.05.2024 mõistab kohus kostjalt iga hageja kasuks välja 50 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni (hageja I xxx ja hagejad II-III xxx).
2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagejad on palunud määrata, et elatis kantakse üle
3. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja L J Swedbank AS-i arveldusarvele nr xxx. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on esitanud kostja vastu 10.02.2024 hagi

§ 101

sätestatud elatise miinimummäära nõudes kuni täisealiseks saamiseni (hagiavalduse esitamise ajal oli elatise miinimummäära suuruseks hageja I puhul 222,83 eurot kuus, hageja II puhul 189,41 eurot ja hageja III puhul 180,91 eurot). Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks hageja I puhul 2005,47 eurot (9 kuud x 222,83 eurot), hageja II puhul 1704,69 eurot (9 kuud x 189,41 eurot) ja hageja III puhul 1628,19 eurot (9 kuud x 180,91 eurot). Menetluskulude jaotus 32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 12