← Eesti

2-23-17803/5

Obsah (11)§187§ 407§ 444§ 317§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17803 Tsiviilasi O Mi (M) hagi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. O M (hageja) esitas 18.12.2023 Harju Maakohtule hagi K Se (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6 323,78 eurot, intressi 1992,33 eurot ning viivise alates 18.12.2023 kuni põhinõude summas 6323,78 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 25.03.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 16.05.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks xxx. Nimetatud aadressile saadetud menetlusdokumendid tagastati väljastamata kujul kohtule. Rahvastikuregistris ei ole märgitud kostja kehtiva elukoha aadressi. Kohus on üritanud menetlusdokumente edastada kostjale ka 2 aadressile xxx. Nimetatud aadress oli märgitud Rahvastikuregistris kostja elukohana perioodil 06.06.2019-12.05.2024. Nimetatud aadressile saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule märkega „viibi pikemat aega mujal“. Kohtul ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on palunud määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv summas 770 eurot ja esindustasu summas 700 eurot. 6.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv summas 770 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 9 074,96 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 10 000 eurot tasuda riigilõiv summas 770 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 770 eurot. 6.2.Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuluks õigusabikulud. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 7 tundi. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks, vajalikuks ja mõistlikuks tuleb pidada esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 4 tundi (hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud + 3 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine). Kohus selgitab, et arvestas seejuures asjaoluga, et käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist õiguslikult keeruka või mahuka vaidlusega. 28.03.2024 taotlusest nähtuvalt ei taotle hageja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. 6.3. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1 170 eurot (riigilõiv 770 eurot + õigusabikulud 400 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 6.4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.