) § 1933 diskrimineerivaks ja põhiseaduse vastaseks. EL direktiivi 2019/1023 art 21 ja art 23 koostoime ei andnud peale direktiivi ülevõtmist kindlasti õigust kohelda võlgnikke erinevalt ja diskrimineerivalt sõltuvalt sellest, kas menetlus oli alustatud enne direktiivi ülevõtmist või pärast. Nimelt nende võlgnike suhtes jäeti FIMS § 68 lg 2 kehtestamisega jõusse muu hulgas ka kuni 30.06.2022 kehtinud
§-s 175 lg 51 sätestatud kardinaalselt teistsugune kord, so menetlust on lubatud venitada kuni 7 aastat, samas kui nn hilisemate võlgnike puhul võib menetlus kesta direktiivi ja FIMS § 49 lg 1 järgi vaid kuni 3 aastat.
Ilmselt leiab võlgnik, et FIMS § 68 lg 2 ja
PS § 12 lg 1 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse, mida riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Alates 01.07.2022 kehtiva FIMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste ja kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud 08.01.2018, mistõttu tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud seadust. 6.
lg 1 alusel vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani juhul, kui kohustustest vabastamise otsustamiseni on
Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et kõikide enne
järgi kestnud kauem kui kolm aastat. Selliselt aitavad rakendussätted vastupidiselt võlgniku tõlgendusele ebavõrdsest kohtlemisest tagada isikute võrdse kohtlemise võrreldes nendega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood. Kuivõrd O. T. kohustustest vabastamise menetluse lõpuni oli 1. juuli 2022 seisuga jäänud vähem kui kolm aastat, siis
2/4 7.
lg 1 sätestab võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgniku poolt välja toodud seitsmeaastane tähtaeg tuleneb
175 lg-st 51 ning tegemist on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamisega. 8.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 9.
teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Seega puudub
11.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud vanaduspensionär, kellel ei ole erinevate terviseprobleemide tõttu olnud võimalik tööd leida. Kohus leiab, et võlgnik ei ole tulenevalt oma seisundist rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 12.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kõik aruanded õigeaegselt ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Aruanded on esitatud tähtaegselt ja korrektselt. 13.
Võlgniku sissetulekuks on olnud pension. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutuskohustuse rikkumiseks. 14. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu tuleb kohtul hinnata, kas asjas ei esine
Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi ning puuduvad alused tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Neil asjaoludel kohus leiab, et O. T. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende 3/4 pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud O. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus O. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.