KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-121938 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 442

lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab

§ 429

lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Tsiviilasja hinnast 16.
2. Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 8368,80 eurot. Kooskõlas

§ 136

lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 3482,54 eurot (tasumata põhivõlg). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 3500 eurot korral 420 eurot.

1. Riigilõivu tagastamisest 17.
2. 13.06.2024 istungil taotleb hageja, seoses hagist osalise loobumisega, tagastada hagejale enam makstud riigilõiv. 17.
3. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 240 eurot ja täiendavalt hagilt 460 eurot, kokku 700 eurot. 17.3.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (vt

kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta).

§ 150

lg 3 järgi, avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 17.

1. Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot enam ja tal on õigus loobutult osalt tagasi saada pool riigilõivu ehk 140 eurot. Lõiv tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. 4 Otsuse põhjendused
2. Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidi andmisel peab krediidiandja järgima VÕS § 403⁴ sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohi ületada maksimaalset lubatud määra.
4. Kohus tuvastas, et kostja ja Xxx AS sõlmisid 31.01.2021 laenulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 7200 eurot, intressi määraga 20,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 25,68% (dtl 27-30). Lepingu lahutamatuks osaks on Xxx AS üldtingimused (dtl 40-46). Kostjale on väljamakse tehtud 01.02.2021 (dtl 52).
5. Pooled sõlmisid 28.09.2021 kokkulepe laenulepingu nr XXX muutmiseks, mis kannab edaspidi numbrit XXX. Lepingu järgi on võlgnevuse summa 6470,88 eurot. Kokkuleppes lepiti kokku intressi määr 20,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 24,37%. Lepingu alusel laenu ei väljastatud, vaid muudeti makseperioodi (dtl 34-39).
6. Krediidiandja saatis 17.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.01.2023 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 47, 48).
7. Hageja omandas nõude loovutamise teel 31.01.2023 ja teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale (dtl 49).
8. Kostja on hageja 25.04.2024 selgituste järgi lepingute alusel teostanud tagasimakseid summas 3717,46 eurot.
9. VÕS § 416 lg 1 lause 1 kohaselt, krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
10. Kostjaga sõlmitud 28.09.2021 kokkulepe tingimuste p 9.5 kohaselt on pangal õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda teenuselepingust tulenevate maksete tasumist seadusest ja/või Xxx AS-i üldtingimustest tulenevatel alustel ja korras. Lisaks on pangal õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda kõigi teenuselepingust tulenevate maksete tasumist, kui leiab aset kasvõi üks järgnevalt nimetatud sündmustest, mida pooled peavad mõjuvateks põhjusteks ning mida võlgnik ei ole kõrvaldanud või heastanud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul:

§ 168lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Hagi rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

30. Hageja põhjendatud menetluskuluks on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv 420 eurot.

Hagist osalise loobumisega seotud riigilõivu ei pea kostja hüvitama ja enam tasutud osas kuulub see hagejale tagastamisele. 31. Ka peab kohus põhjendatuks

§ 484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Hageja on teatanud, et talle on osutatud õigusabi 6 tundi ja 45 minutit, hinnaga 169 eurot tund ilm km.
2. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust 169 eurot ilma km), leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Hageja on esitanud menetluses tõendi, mis kuulus tagastamisele, kuna see ei puudutanud kostjat. Ka saanuks hageja hinnata koheselt hagi perspektiivi kohtu antud selgituste pinnalt (vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostja osas). Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust esindaja kvalifikatsiooni arvestades. Kohtupraktikas on peetud juristi keskmiseks tasu suuruseks 100 eurot tund.
3. Hageja esialgsest nõudest jäi osalise loobumise tõttu menetlusse 41% nõudest. Osalise loobumisega seotud menetluskulud jäid hageja kanda. Seega peab kostja hüvitama 320 eurost (300+20) 41% ehk summa 131,20 eurot + riigilõivu 420 eurot, kokku 551,20 eurot.
4. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 36.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik