Obsah (8)

§ 175§ 180§ 310§ 38§ 126§ 179§ 124§ 306

Kriminaalasi nr 1-23-2860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 08.01.2024.a, Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlgid Aime Ivans

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha – 2050 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise maksumused: 2.1 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0010/TLN37 teostamise kulu summas 569 eurot; 2.2 DNA ekspertiisi nr 23E-GE0055 teostamise kulust (2337 eurot) - 1254 eurot; 2.3 DNA ekspertiisi nr 23E-GE0182 teostamise kulust (3762 eurot) – 1482 eurot ; 2.4 DNA ekspertiisi nr 23E-GE0262 teostamise kulust (228 eurot) - 114 eurot ; 2.5 DNA ekspertiisi nr 23E-GE0426 teostamise kulust (114 eurot) - 57 eurot; 2.6 Uuringuakti nr 108T kulu summas 35 eurot; 2.7 Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 5/9 teostamise kulust (5718,60 eurot) – 2900 eurot; 3)

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 1412.40 eurot, kohtumenetluses 2689.20 eurot, kokku 4101.60 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata Dmitri Voroninil menetluskulude kokku 12562.60 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning EE957700771001523585 LHV Pank . Makse tegemisel märkida viitenumber 99924700000293 ja selgitus „Dmitri Voronin, kriminaalasi 1-23-2860 menetluskulud“. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda: 1) DNA ekspertiisi nr 23E-GE0060 teostamise kulu summas 3249 eurot; 2) Kiuekspertiisi nr 23E-AK0001 teostamise kulu summas 200 eurot; 3) DNA ekspertiisi nr 23E-GE0055 teostamise kulust 1083 eurot (2337 – 1254) 4) DNA ekspertiisi nr 23E-GE0182 teostamise kulust 2280 eurot (3762-1482) 5) DNA ekspertiisi nr 23E-GE0262 teostamise kulust 114 eurot (228- 114) 6) DNA ekspertiisi nr 23E-GE0426 teostamise kulust 57 eurot (114-57) 7) Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 5/9 teostamise kulust 2818,60 eurot (5718,60-2900) Tsiviilhagi Rahuldada P A poolt esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista Dmitri Voroninilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1,

§ 310lg 1, Ts

MS § 410 lg 1 alusel P A kasuks varaline kahju summas 1576 eurot, mis kanda P A arvelduskontole nr xxx (Swedbank).

§ 38

lg 5 p 2 ja 4 alusel on kannatanu P A taotlenud, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Samuti võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 1) Dmitri Voronini isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: punakat värvi jope (pakend nr 1), halli värvi kapuutsiga pusa (pakend nr 2), sinakat värvi kampsun valgete logodega (pakend nr 3), rohelist värvi T-särk (pakend nr 4), sinist värvi teksapüksid koos pruuni värvi püksirihmaga (pakend nr 6), musta värvi dressipüksid Umbro (pakend nr 7), sinist värvi ¾ lõikega Lonsdale püksid (pakend nr 8), musta värvi sokid (pakend nr 9), vasaku jala musta värvi saabas (pakend nr 10) ja parema jala musta värvi saabas (pakend nr 11); Dmitri Voronini valdusest kahtlustatavana kinnipidamise ära võetud asitõendid: kaks heledast metallist võtit (pakend nr KP1), kuusteist kassatšekki (pakend nr KP2), Revolut deebetkaart Dmitri Voronini nimele (pakend nr KP3) ja mobiiltelefon Realme RMX3151 (pakend nr 1844964); 2 Dmitri Voronini elukohas xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud asitõendid: musta värvi valgete triipudega meeste jope (pakend nr DV LO kodu 1), vasaku jala saabas (pakend nr DV LO kodu 2), parema jala saabas (pakend nr DV LO kodu 3), hall kootud müts (pakend nr DV LO kodu 6), mustad talvepüksid (pakend0064 nr DV LO kodu 7), köis raamiga (pakend nr DV LO kodu 9; Dmitri Voronini elukohas xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid pruun nahktagi (pakend nr DV LO Kodu 5), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn - tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel Dmitri Voroninile; 2) Tallinnas aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: valget värvi filtriga suitsukonid (pakendid nr 1, nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr 8, nr 9, nr 12, nr 13, nr 14, nr 16, nr 17), pruuni värvi filtriga suitsukonid (pakend nr 6, nr 7), valget värvi näritud närimiskumm (pakend nr 10), valget värvi märg salvrätik (pakend nr 11), valget värvi nikotiinipadi (pakend nr 15), nõelata süstlad (pakendid nr 18, nr 21), nõelaga süstla osad (pakendid nr 19, nr 22), musta värvi plastikust ühekordse e-sigareti detail (pakend nr 20), valget värvi siniste kirjetega kuivatusaine kott (pakend nr 23), kollast värvi ühekordne e-sigarett (pakend nr 24), pruuni värvi topsikaas (pakend nr 25), kollast värvi papptops (pakend nr 26), juuksekarv sõiduki xxx vasakpoolselt tagaukselt (pakend nr 32), lillat värvi vasaku käe sõrmkinnas (pakend nr 33), lillat värvi parema käe sõrmkinnas (pakend nr 34), klaaspudel osaliselt pudeli küljest eraldunud siltidega (pakend nr 38), läbipaistev kilekott (pakend nr 40), musta värvi parema käe sõrmkinnas (pakend nr 57), musta värvi vasaku käe sõrmkinnas (pakend nr 58), halli-pruuni värvusega kivi (pakend nr 44), pudel „Monarque 30% vol.50 cl“ (pakend nr 59), rohelist värvi klaaspudel „Tuborg 4,6 alc. 0,33l“ (pakend nr 60); Dmitri Voronini elukohas xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud musta värvi valgete triipudega meeste jope tõmbeluku alumisest osast avastatud punakat-pruunikat värvi juuksekarv (pakend nr 1.1); Dmitri Voronini riiete asitõendi vaatluse käigus leitud punast värvi kiud jope parempoolse varruka sooniku otsast, sisemise ääre poolt (pakend nr DV LO kodu 1.1); 13.02.2023 xxx üle antud papist pakend (pakend nr 1), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn - hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad; 3) Tallinnas aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud I Rle kuuluvad asitõendid: mantli kapuuts (pakend nr 46), mantel (pakend nr 47), musta värvi püksid (pakend nr 48), musta värvi vest (pakend nr 49), musta värvi parema jala jalats (pakend nr 50), musta värvi vasaku jala jalats (pakend nr 51), roosat värvi parema jala sokk (pakend nr 52), roosat värvi vasaku jala sokk (pakend nr 53), punase-musta triibuline kampsun (pakend nr 54), halli värvi aluspüksid (pakend nr 55) ja halli värvi rinnahoidja (pakend nr 56) - hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel P A soovil; 4) Dmitri Voronini isiku läbivaatuse käigus võetud 10 küünealust kaapeproovi (pakend nr 5); Tallinnas aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid ohvri intiimpiirkondadest ja pinnaseproovid maapinnalt mullaselt alalt; Tallinnas aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus sõidukilt xxx reg nr xxx sündmuskoha vaatluse ja asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid; sõidukist Xxx Xxx leitud käekoti vaatluse käigus võetud puuteproovid; sõidukist Xxx Xxx leitud riidest koti ja käekoti vaatluse käigus leitud asitõenditelt võetud proovid ja 20.01.2023 võetud P A DNA-proov (numbrita pakend), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn - hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse 3 resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Dmitri Voroninit süüdistatakse selles, et tema 16.01.2023 ajavahemikul kell 18:23 sisenes xxx asuva xxx poe juures I R sõidukisse Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, mille juhiistmel istus I R, kõrvalistuja kohale. I R oli esialgu nõus sõidutama vabatahtlikult Dmitri Voroninit. Sõidu käigus palus Dmitri Voronin I Rt sõita Tallinnas xxx asuva tühermaa juurde. Kui I R keeldus tühermaale viival teel asuva keelumärgi juurest edasi sõitmast võttis Dmitri Voronin välja varasemalt soetatud noa, suunas selle tera I R suunas ja sundis I Rt sõitma tühermaa poole. Sellise tegevusega tekitas Dmitri Voronin tahtlikult I Rle hirmu tunnet oma elu ja tervise osas. Peale tühermaa juurde jõudmist nõudis Dmitri Voronin noa ähvardusel I Rlt sõiduki peatamist ja sellest väljumist, mida I R hirmu ajel ka tegi. Seejärel sama noaga ähvardades, liikus Dmitri Voronin koos I Rga varjulisse kohta, kus tõukas tahtlikult I R pikali, kuna I R ei olnud nõus vabatahtlikult maha heitma ja hakkas osutama vastupanu. I R tegi ettepaneku vahekorda astumiseks tajudes olukorra lootusetust. Seejärel võttis Dmitri Voronin enda taskust eelnevalt I R tapmise eesmärgil ostetud köie ning pani köie ümber kõhuli maas lamava I R kaela ning kägistas teda tahtlikult kaelast viie minuti jooksul, millega ta tekitas kannatanus lootusetuse tunnet ja vaimset ning füüsilist piina. Samuti lõi Dmitri Voronin kägistamise ajal korduvalt I Rt parema rusikaga pea piirkonda. Olles samal ajal I R selja peal ning avaldades survet kägistamise ajal rinnakorvile tekitas Dmitri Voronin sellega I Rle roiete hulgimurrud, mis suurendas täiendavalt I R tajutavat füüsilist valu ja piina. Seejärel tegi Dmitri Voronin sama noaga, millega oli I Rt eelnevalt ähvardanud, I R kaela vasakule poolele kolm proovilõike torget. Seejärel lõikas Dmitri Voronin tahtlikult sama noaga vähemalt nelja kuni viie üksteisele järgneva lõikega I R kaela haava, mis algas vasakul pool kõrva alumisest kinnituskohast 5,5 cm ja alalõualuunurgast 2 cm allpool, kulges paremale kaela horisontaalpinnal ja keeras üles alalõualuu alumise serva kulgu mööda, läbistades parema kõrvalesta. I R surm saabus sündmuskohal talle tekitatud vigastustest tulenevalt. Oma tegevusega põhjustas Dmitri Voronin I Rle järgmised surma põhjustanud tervisekahjustused: neelu ja lülisambakanalisse ulatuv suur lõikehaav kaela eespinnal ja neelu ulatuv torke-lõikehaav kaelal paremal pool, mis tüsistusid ägeda verekaotusega välimisest verejooksust ning vere aspiratsiooniga hingamisteedesse. Samuti esinesid I R surnukehal mehhaanilisele lämbumisele kaelaelundite kägistamisest nöörist moodustatud linguga viitavad elupuhused ja eluohtlikud tervisekahjustused: horisontaalne triipjas nahaalune verevalum kaela eespinnal, sinakas pundunud nägu, täpikujulised verevalumid mõlemal põsel, vereküllased silmade sidekestad ja keeleluu murd paremal Lisaks esinesid I R surnukehal veel mitteeluohtlikud tervisekahjustused. - kolm pisikest torke-lõikehaava kaela vasakul pool; - pea kinnine tömp trauma põrutushaavaga kuklal paremal pool, mitmete verevalumitega kõõlustanul kiirul ja kuklal; - väikesed värsked verevalumid aju pehmekelme aluselt; 4 - mõlemapoolsed roidemurrud vasakul pool II roide, rangluujoonel III-V roide kõhrelise ja luulise osa ühinemiskohal, III roide murd kaenlajoonel, IV ja V roides rangluujoonel ja VI-IX roides luulise-kõhrelise osa piiri ja eesmise kaenlajoone vahel. Samuti murrud paremal pool IVVIII roide rangluu ja eesmise kaenlajoone vahel. - nahaalused verevalumid: üla- ja keskseljal, vasaku õla tagumisel pinnal, lõuatsil paremal pool, vasakul küünarnukil ja paremal küünarvarrel. Seega Dmitri Voronin pani toime KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - teise inimese tapmise, mis oli toime pandud piinaval viisil. Kohtu seisukoht Tapetu I R töötas Tallinnas xxx kaubanduskeskuses asuvas xxx. Tema elukaaslase P A (A) ütluste kohaselt ei tulnud I

1. jaanuari õhtul koju, tema telefon oli välja lülitatud. Kui elukaaslane läks teda töö juurde otsima, oli kauplus suletud ja tema autot parklas ei olnud. Kui ka järgmise päeva hommikul ei olnud I tööle tulnud, sõitis P A xxx tänaval asuvasse politseijaoskonda ja kirjutas avalduse I kadumise kohta. Politsei alustas otsinguid ja 17.01.2023 õhtul peale kella 23 leiti xxx lähedalt I R sõiduauto Xxx Xxx reg. numbriga xxx ja sõidukist umbes 30 meetri kaugusel põõsaste vahel I R vägivallatunnustega surnukeha. See on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega. Surnukeha nägu, pea, käed ja rindkere ülaosa eesmine pind on kaetud rohke verega. Paremal poolel kaela ülaosas kuni lõua jooneni on ulatuslik kaelavigastus pikkusega umbes 15 cm. Parema kõrvalesta eesmine osa puudub. I R surma saabumist vägivaldsel teel tõendab surnu ekspertiisiakt nr 23E-AOS0010/TLN
2. Eksperdiarvamusest nähtuvalt on I R surma põhjuseks neelu ja lülisambakanalisse ulatuv suur lõikehaav kaela eespinnal ning neelu ulatuv tõrke torke- lõikehaav kaelal paremal pool, mis tüsistusid ägeda verekaotusega välimisest verejooksust ning vere aspiratsiooniga hingamisteedesse. Neelu ja lülisambakanalisse ulatuv suur lõikehaav kaela eespinnal on tekitatud lõikevahendi terava serva liikumisel põikisuunaliselt mööda kaela eespinda samaaegsel tugeval rõhumisel terale mitmete üksteisele järgnevate liikumistega. Neelu ulatuv torke- lõikehaav kaelal paremal pool on tekitatud löögist torke- lõikevahendiga. Kuna torke- lõikehaava kanal asub suure lõikehaava kanali põhjas, on alust arvata, et torkelõikehaav oli tekitatud teisena. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel puudub vaidlus selles, et I R tapmise pani toime Dmitri Voronin. Süüdistatav on seda tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses üksikasjalikke ütlusi tapmisteo toimepanemise asjaolude kohta nii ülekuulamisel kui ka ütluste olustikuga seostamisel. Kuna ta keeldus kohtus ütluste andmisest, avaldati tema ütlused ja vaadati ütluste olustikuga seostamise menetlustoimingu videosalvestust. Süüdistatava poolt antud ütlused on kooskõlas ka muude kohtus uuritud tõenditega, eeskätt mitmete turvakaamerate salvestiste vaatlustega ja vaatlusprotokollidega, millised tõendavad süüdistatava viibimisi I R töökohas, 16.01.2023.a. õhtul teekonda kodunt xxx kaubanduskeskuse parklasse I R auto juurde, autosse istumist, sõitma hakkamist, peale tapmise toimepanemist sündmuskohalt lahkumist. Kokkuvõtvalt on Dmitri Voronini ütlustega ja teiste kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud Dmitri Voronini ja I R suhtlemise, kuriteo toimepanemisele eelnenud ja sündmuskohal tapmise toimepanemise asjaolud järgmised. Kohtueelses menetluses antud ütlustest tulenevalt tutvus Dmitri Voronin I Rga 2022.a kevadtalvel xxx. Alguses olid suhted sõbralikud, suhtlesid Instagramis, käisid koos korra uisutamas, jalutamas ja ta käis ka igapäevaselt xxx. Mingil hetkel aga I R ütles, et nad peavad suhtlemise lõpetama. 5 Süüdistatava ütlusi tema suhtluse kohta I Rga kinnitab Dmitri Voronini telefoni vaatlusprotokoll, mille kohaselt on rakenduse Instagram sõnumites omavahel suhelnud xxx ja dimos voronos. 27.12.2022 on xxx saatnud teksti „kui sa tood veel kliente, kohe kutsun politsei välja, aitab“. I R telefoni vaatlusest nähtuvalt on Instagram rakenduses 07.01.2023 dimos voronos saatnud 4 kiirsõnumit ja kutsunud jalutama, kolm neist on kustutatud. Sõnumitele ei ole vastatud. Asjaolu, et Dmitri Voronin viibis I R töökoha -xxx lähedal, xxx ja ka asjaolu, et I R ajas Dmitri Voroninit xxx ära on tõendatud xxx asuva kaubanduskeskuse turvakaamera salvestistega. Turvakaamera salvestistelt nähtuvalt on I R töökohas xxx 30.12.2022 ja 31.12.2022 viibinud sarnase riietusega tumedas jopes all valge äär, peas hallikat värvi kapuuts meesterahvas. Antud meesterahvas on võimalik ära tunda Dmitri Voroninit. Sama jope leiti Dmitri Voronini elukoha xxx läbiotsimisel esikust. 31.12.2022 kell 14.26 on salvestiselt näha, et I R tõukab Dmitri Voronini poest välja. 16.01.2023.a õhtul kella 18.19 ajal, lõpetades lillepoes töö, lukustas I R kaupluse ukse ja suundus kaubanduskeskuse ees asuvas parklas oma auto juurde. Juba autos istudes ja olles mootori käivitanud, istus kõrvalistmele Dmitri Voronin, kes käskis tal sõitma hakata tema poolt öeldud suunas. Kaubanduskeskuse turvakaamera salvestiselt nähtuna toimus see kella 18:23 ajal. Sõideti mööda xxx maanteed kuni jõuti xxx asuva tühermaa juurde, kus asub kurv ja tühermaale viiva tee alguses on edasisõitu keelav liiklusmärk. I R keeldus edasi sõitmast, kuid Dmitri Voronin võttis taskust välja noa, mille ta oli ostnud xxx tänava xxx I tapmise eesmärgil. Noa ostmist kinnitab ka kaupluse turvakaamera salvestus. Dmitri Voronin sundis noa ähvardusel It sõitma edasi keelava märgi alt läbi, mida I ka tegi. Sõidu lõppedes käskis süüdistatav autost väljuda ja hoides nuga käes liiguti edasi mööda jalgrada põõsaste vahele. Sündmuskohal toimunut tõendavad Dmitri Voronini kohtueelses menetluses antud ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt. Kõndimise ajal oli I R Dmitri Voronini sõnul rahulik. Puude- põõsastega piiratud alal käskis Dmitri Voronin seisma jääda, öeldes Ile, et tal on missioon, peab I ära tapma ja käskis tal põlvili laskuda, et ta saaks talle nööri ümber kaela panna. Selle peale hakkas I vastupanu osutama ja Voronin tõukas ta mõlema käega pikali maha, istus talle peale ja üritas nööri kaela ümber panna. I oli parema külje peal, rabeles ja ütles „ Ei ole vaja“, ütles, et armastab teda. Dmitri Voronini sõnul nägi ta seal pikalt vaeva, sest I vehkles ja lõi paar korda Voroninit käega. Vahepeal oli vaja Voroninil hinge tõmmata, sest ta väsis nööri ümberpanemise katsetest ja I poolsest rabelemisest ära ning tõusis püsti. Ka I ajas enda pooleldi püsti. Seejärel tõukas süüdistatav uuesti I tagantpoolt kõhuli pikali ja jällegi üritas nööri ümber tema kaela panna. Koos roomasid rabeledes edasi põõsaste poole, kus Voronin istus uuesti kaksiratsi ohvri puusadele ja üritas panna nööri ümber kaela. Dmitri Voronini ütlustest tulenevalt lõi ta ohvrit paar korda vastu pea paremat poolt ja kuklasse. Seda kinnitab ka surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt, mille kohaselt on ekspert tuvastanud I R kuklal paremal pool põrutushaava ja verevalumeid kõõlustanul kiirul ja kuklal ning aju pehmekoe all. Kohtuarsti hinnangul võisid olla põrutushaav ja verevalumid peas tekitatud rusika või muu sarnase esemega. Ka Voronini asukoha suhtes löömise ajal on tõendid kattuvad. Nimelt ütleb ekspert, et sel ajal võis ründaja paikneda kannatanu suhtes tagapool. Lõpuks õnnestus Dmitri Voroninil panna nöör ümber I R kaela ja kägistas teda niikaua kuni I pea langes maha ja ta jäi liikumatult lamama. Kägistamine kestis umbes viis minutit. Dmitri Voronini ütlusi I R kägistamise kohta kinnitab ka kohtuarsti poolt tuvastatu. Nimelt tuvastati I R surnukehal triipjas nahaalune verevalum kaela eespinnal, väliste lämbumise tunnustena- sinakas pundunud nägu, täpikujulised verevalumid mõlemal põsel, vereküllased silmade sidekestad, keeleluu murd paremal. Triipjas nahaalune verevalum viitab nöör/köis laiusega umbes 0,6-0,8 cm kägistamisele, kui ohver võis olla kõhuli lamavas või põlvili asendis ja ründaja asus kannatanu suhtes tagapool. Eksperdi arvamuse kohaselt toimus kägistamine enne lõikehaava tekitamist, sest vastasel juhul oleks ling suure rõhumise tulemusel haavaservast maha libisenud lõikehaava kanali sisse. 6 Dmitri Voronin ei ole andnud ütlusi selle kohta, et I R oleks kägistamise ajal osutanud vastupanu või oleks üritanud kägistamist takistada. Ekspert ei tuvastanud hukkunu kätel tervisekahjustuste jälgi, mis oleksid tekkinud hõõrdumisest köie vastu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub I R asend surma saabumise ajal. Tema käed on küünarnukist kõverdatud asendis rindkere alla painutatud, mõlema käe sõrmed kokkusurutud asendis. Seega ei pruukinud ohvri asend võimaldada tal kägistamist takistada, kuivõrd Dmitri Voronin istus tal kaksiratsi peal. Peale kägistamist tõmbas süüdistatav nööri kaela ümbert ära, pani taskusse, tõusis püsti ja kõndis veidi eemale. Võttis maast üles noa, mille ta oli maha visanud, läks uuesti maas lamava I juurde, tõmbas juustest kinni hoides tema pea ülespoole ja hakkas noaga neli-viis korda lõikama kaela eespinda edasi-tagasi liigutustega kuni luuni välja. Seejärel tõusis taas püsti, arvates et I on surnud, kuid kuuldes mingit häält läks taas I juurde. Kannatanu suust kostsid hääled, justkui oleks ta urisenud. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et need võisid olla kägistamisele järgnenud õhu väljutamise helid. Dmitri Voronin tõstis I pea juustest hoides ülespoole ja lõikas noaga jälle neli-viis korda kaela, seekord külje pealt. Eksperdiarvamuse kohaselt olid noaga kaelapiirkonda tekitatud vigastused need, mis põhjustasid suure verekaotuse ja vere sattumise hingamisteedesse, mille tagajärjel saabus I R surm. Peale eelnevalt nimetatud vigastuste olid eksperdiarvamuse kohaselt I Rl veel järgmised kergemad vigastused, mis ei olnud eluohtlikud: pisikesed torke-lõikehaavad kaelal vasakul pool, nahaalune verevalum lõuatsil paremal pool; mõlemapoolsed roidemurrud; nahaalused verevalumid üla-ja keskseljal, nahaalune verevalum vasaku õla tagapinnal; nahaalune verevalum vasakul küünarnukil ja paremal küünarvarrel. Ekspert on leidnud, et I R surnukehal tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud üksteisele järgnevatena lühikese aja jooksul, mis võib olla mõõdetav maksimaalselt mõnekümne minutiga. Pisikesed torke- lõikehaavad kaelal vasakul pool võisid olla tekitatud löökidest torkelõikevahendi otsaga. Nahaalune verevalum lõuatsil paremal pool ja nahaalune verevalum vasakul küünarnukil ja paremal küünarvarrel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega või kukkumisest vastu samalaadseid pindu. Nahaalused verevalumid üla- ja keskseljal ja nahaalune verevalum vasaku õla tagapinnal võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemega/esemetega. Mõlemapoolsed roidemurrud võisid olla tekitatud kas kukkumisest rindkerega vastu laia tömpi pinda ja/või kehatüve tugevast survest vastu analoogilist pinda, kusjuures kannatanu lamas kõhuli asendis. Ekspert on tuvastanud, et kõik tervisekahjustused on elupuhused ning peale kõikide tervisekahjustuste tekitamist võis I R lühikest aega elada maksimaalselt mõnikümmend minutit. Ekspert on pidanud vähetõenäoliseks, et I R võis enne surma saabumist liikuda, vastupanu osutada ja rääkida. Asjaolu, et I R tapmise pani toime just Dmitri Voronin on tõendatud ka DNA- ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0055, milles nähtub, et Dmitri Voronini bioloogilist materjali leiti sündmuskohal tapetud I R seljas olnud mantli kapuutsi vasakult äärelt võetud proovis (B230049). DNAanalüüsil saadi täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning ei saa välistada I Rlt ja Dmitri Voroninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Eelnimetatud proovi osas läbi viidud hüpoteeside tõepärasuhte arvutuste (ekspertiisiakt nr 23EGE0426) osas on ekspert leidnud, et DNA-profiili saamine on 1014 korda tõenäosem juhul, kui proovis B230049 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Dmitri Voronin ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Lisaks leidis ekspert, et DNA-profiili saamine on 1013 korda tõenäosem juhul, kui proovis B230049 leiduva bioloogilise materjali allikaks on I R ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. 7 Samuti Dmitri Voronini elukoha läbiotsimisel aadressil xxx esikus olnud määrdunud jope osas läbi viidud DNA-ekspertiisiga (akt nr 23E-GE0182) on tõendatud, et jope varrukate soonikutelt (proov B230141, B230143) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Dmitri Voronilt ja I Rlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ka nende kahe proovi osas viidi läbi hüpoteeside tõepärasuhte arvutused. DNA- ekspertiisi aktist nr 23E-GE022 nähtuvalt on ekspert proovi B230141 osas andnud arvamuse, et saadi hüpoteeside tõepärasuhe 1018, st DNA-profiili saamine on 1018 korda tõenäosem juhul, kui proovis B230141 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Dmitri Voronin ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Lisaks leidis ekspert, et DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäosem juhul, kui proovis B230141 leiduva bioloogilise materjali allikaks on I R ja kaks tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut. Proovi B230143 osas on ekspert saanud hüpoteeside tõepärasuhted järgmiselt:1) DNA-profiili saamine on 1012 korda tõenäosem juhul, kui proovis B230143 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Dmitri Voronin ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut; 2) DNA-profiili saamine on 1017 korda tõenäosem juhul, kui proovis B230143 leiduva bioloogilise materjali allikaks on I R ja kolm tundmatut isikut, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on neli juhuslikult valitud tundmatut isikut. Kohtu hinnangul kinnitavad süüdistatava enda ütlused, turvakaamerate salvestised, surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt, mobiiltelefonide vaatlusprotokollid, DNA-ekspertiisiaktid ja muud tõendid kogumis Dmitri Voronini suhtlust I Rga ja tapmisteo toimepanemist. Seega on I R surm objektiivselt omistatav Dmitri Voroninile. Kuigi tunnistaja K S oli kohtus ülekuulamisel kindel, et süüdistatav Dmitri Voronin ei ole see isik, kes käis tihti I R juures lillepoes ja koos tema ja Iga üks kord uisutamas ja jalutamas, on ka Dmitri Voronin oma ütlustes rääkinud uisutamas ja jalutamas käimisest ehk tema ütlused langevad kokku tunnistaja sellekohaste ütlustega ning kaubanduskeskuse sees asuvatelt turvakaamerate salvestistelt on lillepoes käivas ning I Rga suhtlevas noormehes äratuntav Dmitri Voronin. I R tapmist põhjendab Dmitri Voronin kärbseseente söömisega. Dmitri Voronini ütluste kohaselt oli ta 14.-
3. jaanuaril 2023 söönud enda poolt eelnevalt korjatud ja kuivatatud kärbseseeni, kummalgi päeval 0,5 grammi. Varem sügisel tarvitas kärbseseent paanikahoogude vastu, kuid Saksamaalt
4. jaanuaril naastes oli ta haige ja arvas, et kärbseseen parandab tema tervist. Süüdistatava poolt varasemalt punase kärbseseene tarvitamist ja grippi haigestumist Saksamaal kinnitavad ka tunnistaja N H ütlused. 15.jaanuaril läks ta mingisugusesse transsi, tema peas hakkas rääkima hääl, kellelt ta küsis, kuidas edasi elada ja hääl ütles, et I on vaja ära tappa, sest ta ei taha elada. Samal päeval läks poodi, ostis köie ja kindad xxx poest xxx maanteel ning noa xxx tänava xxx XX. Esemed ostis I tapmiseks. Esemete ostmist kinnitavad mõlema kaupluse turvakaamerate salvestused. Küll nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldud xxx asuva xxx kaupluse videokaamerate salvestusi, et köis ja kindad on ostetud xxx asuvast xxx poest juba 14.jaanuaril 2023 kella 15.21 ajal. Kohus leiab, et isikuks, kes need esemed ostis oli Dmitri Voronin. Asitõendi vaatlusprotokollis fotodel nr 3 ja 4 on ära tuntav Dmitri Voronin näokuju, nina järgi ning peas olev kapuuts sarnaneb 31.12.2022 I R xxx juures viibinud meesterahval peas oleva kapuutsiga. xxx XX noa ostnud meesterahval seljas olnud jope (tagi) leiti Dmitri Voronini elukoha läbiotsimisel (läbiotsimise protokoll fotod nr 52, 53). Järgmisel päeval
5. jaanuaril oli Dmitri Voronin jätkuvalt enda sõnul transiseisundis- millestki muust ei suutnud ta mõelda, tundis missiooni tappa I R, tapmise viisiks pidi olema kägistamine. 8 Noa ostis kontrolliks, kui kägistamine ei peaks õnnestuma. Selle kohta, et süüdistatav oleks ka 16.jaanuaril tarvitanud punast kärbseseent, ta ütlusi andnud ei ole. Õhtul kella 17.30 paiku asus ta jalgsi nagu robot mööda xxx maanteed kõndima xxx asuva kaubanduskeskuse juurde. Ka kõndimise käigus küsis ta häälelt: „Kas seda on vaja kindlasti teha?“ ja talle vastati, et „Kindlasti.“ Dmitri Voronini sõnul kuulis ta ka I R tapmise ajal häält „Ma vihkan teid kõiki!“. Peale I R tapmist tundis süüdistatav, et on missiooni täitnud. Peale I R tapmist läks ta jalgsi jälle koju tagasi, koduteel viskas köie, kindad ja noa ligiduses asuvasse jõkke. Transiseisund kestis süüdistatava sõnul ka järgmisel päeval. Kohtu hinnangul ei ole Dmitri Voronini põhjendus tapmise toimepanemise kohta psühhoosilaadses seisundis, mida süüdistatav on oma ütlustes nimetanud transiks, usutav ja on ümber lükatud asjatundja ütlustega, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiga ja ka Dmitri Voronini enda ütlustega. Kohtuistungil asjatundjana ütlusi andnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arstkohtutoksikoloogia ekspert xxx selgitas, et punase kärbseseene tarvitamisest tekkinud joove võib kesta kuni 6-8 tundi, saavutades tipptoime kuskil 2-3 tundi pärast manustamist. Joobe tõhusus on individuaalne, sõltub seedimise kiirusest ja ka sellest, kas seent tarvitatakse tühja või täis kõhu peale. Mõnel inimesel võivad tekkida hallutsinatsioonid, eelkõige nägemishallutsinatsioonid. Ekspert ei välistanud kuulmishallutsinatsioone, kuid rõhutas, et neid on väga harva Võivad tekkida ka sundmõtted, kuid neid on olnud pigem harvem ja neid võib seostada inimese eelneva vaimse seisundi häirega, eelkõige sügava depressiooni või skisofreenia foonil. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt tekkis Dmitri Voronini enda sõnul
6. jaanuaril 2023 transs ja talle ütles hääl, et peab tapma I R. Köit ja kindaid käis süüdistatav ostmas aga juba
7. jaanuaril. Dmitri Voronin mainib, et tarvitas ka
8. jaanuaril kärbseseent, kuid transsi mineku ajaks nimetas
9. jaanuari. Kuna ta on ise selgitanud köie ja kinnaste ostmise eesmärgina I tapmist, siis järelikult tegutseski Dmitri Voronin 14.jaanuaril köit ja kindaid ostes kindla teadmisega I R tappa, ilma et mingi hääl tal seda teha oleks käskinud, sest hääle kuulmine toimus ju transi seisundis, mis tekkis tal alles järgmisel päeval, s.o. 15.jaanuaril. Lisaks on kaks eksperti kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kohaselt leidnud, et Dmitri Voronini poolt menetlustoimingutel ja ekspertiisi intervjuul kirjelduste esitamine oma psüühilise seisundi kohta alates 15.01.2023 täpsustamata ajavahemikul tajutud muutuste kohta on hinnatav manipuleeriva käitumisena. Ka on eksperdid leidnud, et kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud Dmitri Voroninil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks takistanud temal sihipäraselt käituda või oma tegudest aru saada või põhjustaks tema tahtest olenematut teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Veelgi enam on eksperdid eksperdiarvamuse põhjenduse osas selgitanud, et süüksarvatud teo ajal, sellele eelneval ja järgneval perioodil, ajavahemikul 15.-17.01.2023, oli Dmitri Voronin suuteline keerukaks, eelnevalt plaani järgivaks mitmeetapiliseks tegevuseks, mis toimus omavahel seotud episoodidena erinevates kohtades- tapmiseks esemete ostmine kahest erinevast kauplusest; I Rga kohtumine; koos temaga teise kohta siirdumine; vägivaldne käitumine I R suhtes, kasutatud esemete äraviskamine, liikumine jalgsi laial maa- alal. Dmitri Voronini poolne joobe kirjeldus missioonina, millega ei kaasnenud muid luululisi tõlgendusi, koosmõjus oma tegevuse planeerimise ja vahendite soetamisega ei olnud ekspertide hinnangul kooskõlas mistahes kestvama psühhoosiga kulgeva psüühikahäirega (sh skisofreenia) ega mistahes põhjusel (sh mürgituse tüsistusena) tekkiva ägeda lühiaegse psühhootilise episoodi sümptomaatika ja kuluga. Eksperdid on märkinud, et punases kärbseseenes sisalduvate hallutsinogeenide toimel tekkivale intoksikatsioonile (tüsistusteta joove) on iseloomulik eeskätt nägemisillusioonide tekkimine. Mistahes psühhoaktiivsest ainest (sh ka hallutsinogeenist) põhjustatud joobe- või võõrutusseisundi psühhoosi või deliiriumiga tüsistumise tunnuseid Dmitri Voroninil ei esinenud. Lähtuvalt kompleksekspertiisi aktis sisalduvast puudusid Dmitri Voroninil sellised vaimse seisundi häired nagu skisofreenia või sügav depressioon. Sellest tingituna ei saanud ka punase 9 kärbseseene tarvitamine vallandada süüdistataval haiguslikke tunnuseid või neid võimendada. Süüdistatav on menetlustoimingutel ja ka ekspertiisi intervjuul korduvalt taasesitanud sündmuste toimumist, tema esitatud mälestused on ühetaolised ning kooskõlas objektiivsete andmetega tema käitumise kohta (tema poolt osutatud sündmuskoht ning oma käitumise kirjeldused). Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud N H ei märganud
10. jaanuaril absoluutselt mitte midagi ebatavalist Dmitri Voronini käitumises. Kohus nõustub prokuröriga, et tavapäraselt pikemalt aega haigestumine, sh gripp ja palavik, pärsivad isiku võimet tegutseda, kuid süüdistatava ütluste ja tegutsemiste põhjal ei esinenud temal mingeid takistusi mitme päeva jooksul sihipäraselt tegutseda. Samuti suutis ta ka kõndida mitmeid kilomeetreid. Nii ei nähtu xxx XX kaupluse
11. jaanuari turvakaamera salvestistelt, et Dmitri Voronin oleks kuidagi hajevil. Kaupluses tegutseb sihipäraselt. Samuti
12. jaanuaril liikus ta kodust välja jalgsi ja suutis kõndida ta enda sõnul 40 minutit kuni 1 tund xxx kaubanduskeskuseni. Süüdistatava kõndimise teele jäävate turvakaamerate salvestistest nähtuvalt on ta üritanud enda liikumist varjata. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokollis, milles vaadeldud xxx hoone videokaamerate videosalvestusi, et hoone poolse osa juures on kõnnitee, kuid
13. jaanuaril kella 17.59 liigub xxx maantee sõidutee kõrval paremal pool metsa ääre lähedal isik, kes kannab halli värvi peakatet, tumedat värvi jopet, mille alusel osal näha heledat värvi äärt ja tumedat värvi pikki pükse. Dmitri Voronini ütluste kohaselt kõndis ta ka sõiduteel. Seega isik ei kõndinud tavapäraselt kõnniteel, vaid kaugemal hoonel asuvast turvakaamerast. Lasnamäel õigeusu kiriku juures ei kõndinud Dmitri Voronin mitte kõnniteel, vaid hoopis tühermaal. Kohtu hinnangul jällegi eesmärgiga end varjata, sest kiriku lähedal oleval hoonel (koolimajal) on turvakaamerad. Hiljem suutis Dmitri Voronin ütluste olustikuga seostamisel oma liikumisteekonda detailselt meenutada kaubanduskeskuseni ja ka sündmuskohalt lahkudes. Selline asjaolu kinnitab kohtu veendumust, et süüdistataval ei olnud raskusi ümbritsevast arusaamisega ja sihipäraselt käituda. Seega on ümber lükatud süüdistatava väide I R tapmise kohta kellegi ebamäärase hääle käsul kärbseseene tarvitamisest tekkinud transi seisundis olles ja missiooni täites, vaid see oli tema enda teadlik otsus ja sihipärane käitumine. Tapmine oli toime pandud subjektiivse tunnuse poolest kavatsetusega. Kriminaalasja põhiline vaidlusküsimus oli selles, kas Dmitri Voronini poolt I R tapmine on toime pandud piinaval viisil või mitte. Prokurör leidis, et tegemist on piinaval viisil toimepandud tapmisega, põhjendades oma väidet sellega, et iga süüdistatava tegevus alates edasisõitu keelava märgi juures autos noa väljavõtmisest eskaleeris ohvri hirmu ja lootusetuse tunnet. Samuti oli ka füüsiline piin suur, mille tekitas kägistamine ja roidemurrud. Kaitsja hinnangul saab tapmise piinavast või mittepiinavast viisist rääkida üksnes kaela tekitatud noalõigete osas. Kõik lõikehaavad oli tekitatud noaga siis, kui I R oli linguga kägistamise tagajärjel teadvusetus seisundis, mistõttu on ainetu rääkida teadvusetu inimese piinavast viisist. Piinav teoviis on normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu, kuid erinevalt julmast viisist on piinav viis seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsus asjas nr 3-1-1-31-97). Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes (nt isiku silmitsi seadmine vääramatult saabuva surmaga ning tapmisteoga meelega viivitamine lootusetustunde võimendamiseks jne). Seega tuleb tapmisteo piinava viisi puhul iga kord tuvastada, kas see tekitas kannatanule suuri või kauakestvaid surmaeelseid kannatusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-114-06, p 8.1). (RKKKo 1-15-10119 p 18) 10 Ei saa nõustuda prokuröriga selles, et juba noa taskust väljavõtmine autos tekitas I Rs surmahirmu. Dmitri Voronini sõnul oli I rahulik ja küsis: „Lolliks oled läinud või?“. Peale autost väljumist põõsaste poole kõndimise ajal tundis I R huvi, miks nad sinna lähevad, küsis mida Dmitri Voronin teha kavatseb, kuid siis süüdistatav veel maininud tapmise kavatsust. I R oli Dmitri Voronini sõnul sel ajal rahulik. Ei ole välistatud, et I peast käisid tol hetkel läbi mõtted, et võib-olla tahab ta seksuaalvahekorda astuda, ei pea ju kohe tapmist kartma. Igati loogiline on, et surmahirm tekkis I Rl alles siis, kui Dmitri Voronin teatas talle, et peab ta ära tapma ja käskis tal põlvili laskuda, et saaks nööri ümber kaela panna ja ta ära kägistada. Hirmu olemasolust annab tunnistust süüdistatava poolt öeldu, et I hakkas neid sõnu kuuldes ja tema püüetele nööri ümber kaela saada vastu rabelema. Kohus ei nõustu prokuröriga ka selles, et kägistamine juba üksi on ohvri jaoks piinarikas kogemus. Dmitri Voronini ütluste kohaselt kägistas ta võib-olla viis minutit, seni kuni ohvri pea langes maha ja jäi liikumatult lebama. Sellest järeldab kohus, et I R kaotas kägistamise tagajärjel teadvuse. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et iseenesest kägistamine tapmise viisina ei ole piinav (1-18-964). Õiguskirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt on piinaval viisil tapmisena käsitatav aeglane lämmatamine. Selliselt on piinavat viisi selgitatud karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (M.Kurm: § 114 komm 2.
16. – Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
17. trk. Tallinn 2021, lk 456). Sellest seisukohast lähtudes ei saa lugeda tavalist kägistamist või lämmatamist piinavaks, vaid tuvastada tuleb aeglane kägistamine. Kriminaalasjas ei saa asuda seisukohale, et Dmitri Voronini poolt I R kägistamine oleks toime pandud aeglaselt. Teadmata on millise aja möödudes kannatanu teadvuse kaotas. Süüdistatav küll arvas, et võib-olla oli see viis minutit, kuid ta ju ei vaadanud kella ja kuna tema ütluste kohaselt hoidis ta kogu aeg nööri ümber kaela jõuga, nöör oli kahekordne, nööri otsad teineteise suhtes risti, ta ei lõdvendanud vahepeal haaret, siis võis I R kaotada teadvuse küllaltki ruttu, vähem kui viie minutiga. Kohtu hinnangul ei saa seega asuda seisukohale, et nööriga kägistamine oleks olnud kannatanule piinarikas. Pealegi ei surnud I R kägistamise tagajärjel, oli üksnes teadvuseta. Kägistamine ei olnud tapmistegu. Dmitri Voronin lõi I Rt ka mõned korrad pea piirkonda ning põhjustas roiete murde. Vaatamata sellele, et löömine ja roiete murrud tekitavad valutunnet, ei muuda sellised eelnevad üksikud vägivallaaktid neile järgnevat tapmistegu toimepanduks piinaval viisil. Kuivõrd Dmitri Voronini poolt noaga kaelale surma põhjustanud vigastuste tekitamise ajal oli I R teadvusetu ega saanud suurt valu tunda, ei ole leidnud tõendamist I Rle enne surma suurte ja kauakestvate füüsiliste kannatuste tekitamine. Piinaval viisil tapmisteo toimepanemine ei väljendu üksnes füüsilistes üleelamistes, vaid ka psüühilistes kannatustes, näiteks isiku silmitsi seadmine vääramatult saabuva surmaga. Sellest hetkest, kui Dmitri Voronin nuga käes I Rle ütles, et tal on missioon ja ta peab tema ära tapma ning palus Il põlvili laskuda, saab kohtu hinnangul seda lugeda algushetkeks, kui I R seati silmitsi võimaliku saabuva surmaga. Dmitri Voronini sõnul I R rabeles vastu, kui süüdistatav tahtis talle nööri ümber kaela panna, palus seda mitte teha, hakkas rääkima, et armastab teda, proovis ära roomata, viimase meeleheitliku katsena oma elu päästmiseks tegi ettepaneku seksida. See kõik näitab kui meeleheitel I oli, saades aru, et Dmitri Voroninil oli tema tapmisega tõsi taga, üritades kõikvõimalikul viisil teda takistada ja oma elu päästa. Sellised surmaeelsed psüühilised üleelamised ja vaimsed kannatused kuni teadvuse kaotuseni kägistamise lõppfaasis moodustavad küll kohtu hinnangul piinava tapmise koosseisulise tunnuse. Tapmise subjektiivse küljena on tõendamist leidnud kavatsetus. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kavatsetuse puhul on koosseisupärane tagajärg ka isiku tegevuse liikumapanevaks jõuks. Dmitri Voronin on ise tunnistanud, et ta 11 soovis I R tappa, oli seadnud tema tapmise endale eesmärgiks. Sellele viitab ka tapmise vahendite soetamine kauplustest. Kohus on eelnevalt leidnud, et Dmitri Voronin pani tapmisteo toime piinaval viisil. Piinavaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel samuti olema tahtlus, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Ohvri piinamine ei pea olema süüdlase eesmärk; piisab, kui ta peab ohvri kannatusi võimalikuks ja möönab seda. Kohtu hinnangul ei seadnud Dmitri Voronin endale eesmärgiks tappa I R piinaval viisil, mistõttu tapmisviisi osas on tegemist kaudse tahtlusega. Pea kümne minuti vältel andis Dmitri Voronin I Rle nii sõnaliselt kui tegudega teada, et tapab ta. Kannatanu rabelemine, palved, seksi pakkumine, isegi löömine – need olid tegevused, mille tõttu Dmitri Voronin pidas võimalikuks, et on tekitanud kannatanus hirmu saabuva surma ees. Kuna see teda ei peatanud, vaid tapmisepüüdlused jätkusid, suhtus ta järelikult I psüühilistesse üleelamistesse ükskõikselt. Tulenevalt Riigikohtu 02.11.2023.a otsusest asjas 4-23-4139 loeb kohus prokuröri poolt kohtuistungil esitatud Dmitri Voronini varasemat karistatust tõendava Harju Maakohtu 12.12.2014.a otsuse nr 1-14-10427 lubatavaks tõendiks. Üldjuhul on karistust mõistes asjakohane tugineda esmajoones teo toimepanemise ajaks kustumata karistustele, kuid ei ole siiski välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud karistusandmeid. Dmitri Voroninit on varasemalt karistatud vägivallategude toimepanemises. Kohtuotsusest nähtuvalt on Dmitri Voronin KarS § 200 lg 2 p 4 järgi süüks arvatud rünnakud toime pannud peamiselt naiste vastu (Seitsmest ohvrist kuus olid naised). Kõikidel juhtudel lähenes ta ohvritele selja tagant ja haaras nende kaelast. Kolmel juhul kägistas ta ohvrit kaelast ja lõi neid kuriteo toimepanemise käigus. Oma käitumist on ta põhjendanud sisemisest soovist ja erutusest panna toime kallaletunge ning kellelegi haiget teha. Kohus nõustub prokuröriga, et antud kriminaalasja süüdistuseks oleva teo puhul esinevad samuti varasemas kuriteos tuvastatud elemendid. Nii tõukas Dmitri Voronin I R pikali, lõi teda ja asus selja tagant kägistama. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega, et Dmitri Voronin tegutses I Rt tappes varasemast tuttava mustri alusel. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et I R tapmise pani toime Dmitri Voronin ning kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 114 lg 1 p 1 järgi tapmisena piinaval viisil. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Teise inimese tapmine on üks rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud ranged karistused Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. KarS § 114 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena vangistuse kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse. Keskmine määr on seega 14 aastat. Lisaks süü suurusele peab karistuse mõistmisel arvestama ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles Dmitri Voroninile maksimaalset karistust – 20 aastat vangistust. Samas ei põhjendanud prokurör, miks karistus peab olema just maksimaalne. Dmitri Voronini süü kuriteo toimepanemisel on keskmisest suurem. Siinjuures omab tähtsust, et tegemist ei olnud impulsiivse teoga, vaid kavatsetud, põhjalikult ette planeeritud kuriteoga. Ettevalmistus kestis kaks päeva, mil süüdistatav ostis kauplustest tapmise toimepanemise vahendeid. Tapmise kavatsetuse suurust näitab ka asjaolu, et lisaks ohvri kägistamiseks mõeldud köiele, ostis süüdistatav ka noa, et seda kasutada, kui kägistamine ei peaks õnnestuma. Ostetud ja kaasavõetud nuga leidiski kasutust. Sellega ohvrile tekitatud surmavad lõikevigastused olid ulatuslikud ja sügavad, mis näitab vägivalla intensiivsust ja jõulisust. Kogu tegevuse ajal kandis Dmitri Voronin kindaid vältimaks enda seostamist kuriteoga. Tapmise toimepanemiseks valis pimeda ja inimtühja paiga, kus keegi isegi karjumist ei kuule, võttes nii kannatanult võimaluse teistelt inimestelt abi saada. 12 Lisaks süü suurusele tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et Dmitri Voronin aitas aktiivselt kaasa kohtueelses menetluses tõe tuvastamisele, eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolude väljaselghitamisele. Süüdistatav andis nii kahtlustatavana ülekuulamisel ja ka järgmisel päeval ütluste olustikuga seostamisel põhjalikke ütlusi toimepandu kohta. Need ütlused riimuvad teiste hiljem asjas kogutud tõenditega. Kohus nõustub prokuröriga, et kergendava asjaoluna ei ole põhjendatud arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Dmitri Voronini põhjendused psüühilise seisundi osas on ekspertide hinnangul hinnatavad manipuleeriva käitumisena. Seega on süüdistatav üritanud oma tegu põhjendada psüühilise seisundiga, aga see on ümber lükatud asjatundja ja kahe eksperdi arvamusega. Ütluste olustikuga seostamine on videosalvestatud. Sealt nähtuvalt on Dmitri Voronin emotsioonitu. Samuti kohtuistungitel ei täheldanud kohus süüdistataval ühtegi emotsiooni. Viimases sõnas ta küll lausus, et kahetseb ja palub vabandust P Alt, kuid kohus ei pea seda kahetsust siiraks ega arvesta kergendava asjaoluna. Hoolikalt ja põhjalikult planeeritud ja kavatsetud tapmise kohta hiljem kohtus väljendatud kahetsust ei saa võtta tõsiselt ega pidada siiraks. Kohus ei nõustu prokuröriga, et antud kriminaalasjas esineb raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemine madalal motiivil, milleks oli I R poolt temaga suhtlemise lõpetamine. See võis olla ajendiks, kuid ei ole millegagi tõendatud, on üksnes oletus. Dmitri Voronin ei ole seda ise väitnud ja ainuüksi videosalvestiselt nähtuva pinnalt, kus I R ajab Voronini xxx välja ja sellest, et ta ei vastanud Voronini 07.01.2023 saadetud sõnumile, milles oli kutse minna jalutama, ei saa teha järeldust tapmise motiivi kohta. Kohtu seisukohalt on tapmise motiiv jäänud selles kriminaalasjas selgusetuks. Kuivõrd puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja puuduvad ka kehtivad karistused, ei ole eripreventiivsetele kaalutlustel põhjendatud mõista karistuseks 20 aastat vangistust. Hinnates süüd keskmisest suuremana, samas arvestades kergendava asjaoluna süüteo avastamisele ja uurimisele aktiivset kaasaaitamist, mõistab kohus Dmitri Voroninile karistuseks KarS § 114 lg 1 p 1 järgi vangistuse 15 aastat. Vangistuse kandmise alguseks jääb süüdistatava vahi alla võtmise päev, sest eelvangistusaeg KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral, ekspertiiside maksumused, joobe tuvastamisega seonduv kulu ja määratud kaitsjale määratud tasu.

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise aastal, s.o 2024, on kuupalga alammäär 820 eurot, seega on sundraha suuruseks 2050 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud: viis DNA-ekspertiisi, surnu kohtuarstlik ekspertiis, uuringuakt nr 108T, kiuekspertiis ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 (p 6.2) sätestatud põhimõtte kohaselt kuulub DNAekspertiiside kulu antud kriminaalasjas väljamõistmisele väiksemas mahus, vastavalt ekspertiisiobjektide ehk proovide arvule. 13 Seega DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0055 teostamise kulust 2337 eurot kuulub Dmitri Voroninilt väljamõistmisele 1254 eurot, sest ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt koos kahe võrdlusprooviga võetud 22 proovi, mistõttu on tegemist 22 ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 22x57, s.o 1254 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 1083 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0182 teostamise kulust 3762 eurot kuulub Dmitri Voroninilt väljamõistmisele 1482 eurot, sest ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud 26 proovi, mistõttu on tegemist 26 ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 26x57, s.o 1482 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 2280 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0262 teostamise kulust 228 eurot kuulub Dmitri Voroninilt väljamõistmisele 114 eurot, sest ekspertiisiaktist nähtuvalt uuriti kahte ekspertiisiobjekti. Ülejäänud ekspertiisikulu 114 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0426 teostamise kulust 114 eurot kuulub Dmitri Voroninilt väljamõistmisele 57 eurot, sest ekspertiisiaktist nähtuvalt uuriti ühte ekspertiisiobjekti. Ülejäänud ekspertiisikulu 57 eurot jääb riigi kanda. Dmitri Voroninil tuleb tasuda ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0010/TLN37 teostamise kulu summas 569 eurot ja joobe tuvastamise, s.o uuringuakti nr 108T, kulu summas 35 eurot. Kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, akt nr 5/9 on allkirjastatud 05.aprillil 2023.a ja mille kulu on kogusummas 5718,60 eurot. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega antud kulu väljamõistmise osas süüdistatavalt ja ei pea vajalikuks seda kohtuotsuses uuesti käsitleda. Kohus peab põhjendatuks, et Dmitri Voroninilt mõista välja 2900 eurot ja ülejäänud kulu 2818.60 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiisikuludest jäävad täielikult riigi kanda DNA ekspertiisi nr 23E-GE0060 teostamise kulu summas 3249 eurot ja kiuekspertiisi nr 23E-AK0001 teostamise kulu summas 200 eurot, sest nendel puudus tõendamisväärtus. Menetluskuluks on ka

§ 175

lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on Dmitri Voroninile määratud korras kaitsjale õigusabi osutamise eest määratud tasu summas 1412.40 eurot. Kohtumenetluses on õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 2689.20 eurot, kokku 4101.60 eurot. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes menetluskulude korraga täies ulatuses tasumine on raskendatud. Tsiviilhagi I R elukaaslane P A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1576 eurot. Varalise kahju nõue tuleneb matusega seotud kuludest: xxx AS arve summas 999 eurot, xxx arve 215 eurot, xxx OÜ arve 190 eurot, peielaua arve summas 897 eurot, kokku 2301 eurot. Sotsiaalkindlustusamet on hüvitanud P Ale matuste korraldamisega 725 eurot. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Dmitri Voronini süü I R surmas. Kuivõrd varalise kahju suurust ei ole vaidlustatud ja süüdistatav nõustus taotletud summa 14 suurusega, kuulub tsiviilhagi varalise kahju osas TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja Dmitri Voroninilt väljamõistmisele. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

§ 124

kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Dmitri Voronini isiku läbivaatuse käigus on leitud ja ära võetud asitõendid: punakat värvi jope , halli värvi kapuutsiga pusa, sinakat värvi kampsun valgete logodega, rohelist värvi T-särk, sinist värvi teksapüksid koos pruuni värvi püksirihmaga, musta värvi dressipüksid Umbro, sinist värvi ¾ lõikega Lonsdale püksid, musta värvi sokid, musta värvi saapad. Samuti Dmitri Voronini valdusest kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud asitõendid: kaks heledast metallist võtit, kuusteist kassatšekki, Revolut deebetkaart Dmitri Voronini nimele ja mobiiltelefon Realme RMX3151 ning tema elukohas Tallinnas aadressil xxxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud asitõendid: musta värvi valgete triipudega meeste jope, saapad, hall kootud müts, mustad talvepüksid, köis raamiga; pruun nahktagi. Kõik loetletud esemed asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn ja tuleb tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel Dmitri Voroninile.

Tallinnas aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus on leitud ja ära võetud mitmeid esemeid, mis ei omanud tõenduslikku väärtust: erinevat värvi filtriga suitsukonid, näritud närimiskumm, valget värvi salvrätik, valget värvi nikotiinipadi, nõelata süstlad, nõelaga süstla osad, musta värvi plastikust ühekordse e-sigareti detail, valget värvi siniste kirjetega kuivatusaine kott, kollast värvi ühekordne e-sigaret, pruuni värvi topsikaas, kollast värvi papptops, juuksekarv sõiduki Xxx Xxx vasakpoolselt tagaukselt, lillat värvi sõrmkindad, klaaspudel osaliselt pudeli küljest eraldunud siltidega, läbipaistev kilekott, musta värvi sõrmkindad, halli-pruuni värvusega kivi, pudel „Monarque 30% vol.50 cl“, rohelist värvi klaaspudel „Tuborg 4,6 alc. 0,33l“. Dmitri Voronini elukohas Tallinnas aadressil xxx läbiotsimise käigus äravõetud musta värvi valgete triipudega meeste jope tõmbeluku alumisest osast avastatud punakat-pruunikat värvi juuksekarv; Dmitri Voronini riiete asitõendi vaatluse käigus leitud punast värvi kiud jope parempoolse varruka sooniku otsast, sisemise ääre poolt; 13.02.2023 xxx üle antud papist pakend. Nimetatud esemed asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn ja kuulvad kohtu hinnangul hävitamisele

§ 126

lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad; Tallinnas aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud I Rle kuuluvad riided ja jalatsid tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel, kuna P A ei avaldanud kohtuistungil soovi neid tagasi saada.

Kriminaalasjas võetud erinevad proovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn võib kohtu hinnangul hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Kohus juhindub

§ 306, § 310, § 312-313.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on tehakse motiveeritud kohtuotsus avalikult teatavaks hiljemalt 31.01.2024 .a kell 13.00. /allkirjastatud digitaalselt/ 15 Aime Ivanson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Siret Ojaste Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Aire Kiviväli Rahvakohtunik 16