lg 1 osas ja lõpetada menetlus selles osas väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.
) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses,
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks ning
lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et ta 28.09.2023 kella 16.45 ajal xxx vallas juhtis mootorsõidukit, enne tagurdamist ei veendunud selle ohutuses ja tagurdas vastu parkivat sõidukit xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K K, mis on fikseeritud fotodega. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal politsei poolt. Selle otsuse peale esitas T S (edaspidi ka menetlusalune isik või kaebuse esitaja) kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk 05.12.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub otsus tühistada, lõpetada menetlus
lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel,
Kaistja palub hüvitada menetluskulud. Kaebuse kohaselt käis menetlusalune isik autoga sõitmas. Saabudes tagasi ja parkides oma trepikoja vastas olevale vabale parkimiskohale, tuli tema juurde üks noormees, kes küsis kas ta sai aru, et ta sõitis kõrval pargitud autole otsa. Menetlusalune isik seda eitas, kuid läks vigastusi vaatama. Tema autol oli varasemalt kahjustatud esimene parem nurk ning ta ei näinud seal mingeid uusi vigastusi. Kõrval olev auto oli üsna eakas ning sellel oli näha erinevaid vigastusi, mida kaebuse esitaja ei osanud enda autoga seostada. Tema poole pöördunud noormees ütles, et ta ei ole auto omanik, kuid kutsub kohale politsei. Läbirääkimised sellel teemal ei viinud lahenduseni. Algselt eitas kaebuse esitaja vastu teist autot sõitmist, sest ta ei tundnud seda ning tema autol olid varasemad vigastused, kõrvalseisval autol oli vigastuse juures näha korrosiooni. Kaebuse esitajal on ka kuulmislangus. Seda, et ta ei saanud kokkupuutest kahe auto vahel aru, kinnitab ka politseiniku vormikaamera salvestus. Käesolevaks ajaks on ta saanud tutvuda toimiku materjalidega, küsinud nõu liiklusõnnetusi uurivatelt ekspertidelt ning saanud aru, et põhjustas liiklusõnnetuse. Ta avaldab kahetsust ja soovib kannatanule kahju hüvitada. Kahjuks ei olnud see võimalik, sest politsei ei andnud talle kannatanu kontakte. Kord käis kannatanu ka tema ukse taga, kuid siis ei olnud talle veel selgeks saanud, et tema on kahju tekitanud. Kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi ning sõiduki riivamise eest ei ole õiglane teda karistada rahatrahviga 300 euro ulatuses. Kaebuse esitaja palub selles osas menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja ei olnud teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, kuid pärast tunnistaja pöördumist sai ta aru, et midagi võis juhtuda. Paraku ei teadnud kaebuse esitaja kes on kanntanu ega saanud midagi kannatanuga ka kokku leppida. Kaebuse esitaja oli teadlik, et sellises olukorras tuleb politsei kutsuda, kuid ta teadis ka seda, et politsei kutsus tunnistaja. Seadus ei sätesta, et liiklusõnnetuse põhjustaja peab ise politsei kutsuma. Politsei teavitamise kohustus on täidetud ka siis, kui keegi teine seda teeb. Kuni politsei saabumiseni läks ta koju ja oli aknal. Kui politseinikud tulid, nägid teda aknal ning kui nad jõudsid tema korteri ukse taha, oli ta juba riietunud ja tuli välja. Seetõttu ei ole õige väärteo otsuses väidetu, et ta soovis midagi varjata. Ka autot polnud liigutatud. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole rikkunud politsei teavitamise kohustust
Samuti puuduvad tõendid, et ta tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust. Mõlemas rikkumises tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja kaitsja kaebuse juurde, kohtuväline menetleja palus menetlus lõpetada
lg 1 järgi, kuna see rikkumine ei ole tõendamist leidnud, ülejäänud kaebusele vaidles kohtuväline menetleja vastu. Kohtu põhjendused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus kontrollib nii menetlusnormidest kinnipidamist kui ka materiaalõiguse kohaldamist. Väärteomenetluse normide rikkumist kohus tuvastanud ei ole. Kaebuse esitajale inkrimineeritakse
Vastavalt
lg 1 „mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“
lg 1 kohaselt „alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.“
lg 1 järgi „liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“ Kohtuväline menetleja palus menetlus lõpetada
Kohus lõpetab selles osas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kaebuse esitaja ei vaidlusta lõppkokkuvõttes seda, et pani toime
Tema ütluste kohaselt juhtis ta 28.09.2023 xxx juures mootorsõidukit. Sama kinnitas ka tunnistaja K V. Tunnistaja kuulis ka kuidas kaks autot kokku põrkasid ning nägi kaebuse esitaja juhitud xxx kui ka kõrval seisnud xxx kriipimisjälgi. Sõidukite vigastused on fikseeritud ka 28.09.2023 sõiduki vaatlusprotokolliga ja 28.09.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolliga. AS xxx on registreerinud kahjuteate ning teavitanud kohtuvälist menetlejat 19.10.2023 teabe päringuga nr 2309196 kindlustuse kahju hüvitamise kohustusest. Kaebuse esitaja isik on kindlaks tehtud 28.03.2023 isikusamasuse tuvastamise protokolliga. Kohus leiab, et nende tõenditega on tõendamist leidnud
Kaebuse esitaja juhtis sõiduautot xxx, s.o mootorsõidukit. Juhtimise tulemusena tekitas ta varalise kahju teisele isikule, s.o sõiduauto xxx omanikule (K K). Kaebuse esitaja on rikkunud liiklusnõudeid, nimelt
lg-t 1, mille kohaselt „tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.“ Kohus leiab, et
Kaebuse esitaja leiab, et ta ei saanud aru, et põhjustas liiklusõnnetuse. Otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et antud väärtegu on toime pandud hooletusest karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes. Sellega on täidetud antud väärteo subjektiivne koosseis. Kohtu järeldust ei väära ka kaebuse esitaja väide, et tal on halb kuulmine, sest see asjaolu ei anna kaebuse esitajale õigustust sooritada liiklusõnnetusi või vabaneda vastutusest. Mootorsõiduki juhi kõige üldisem nõue on ohutult liigelda ning ükski vabandus seda kohustust ei välista. Kui juht tervislikest või muudest asjaoludest tulenevalt ei suuda mootorsõidukit ohutult juhtida, ei või ta seda teha. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud
Kaebuse esitaja leiab, et selles väärteos tuleks menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja vaidleb sellele vastu. Kohus leiab, et menetlusalune isik ei saa kohtuväliselt menetlejalt nõuda, et see lõpetaks menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Reeglina on kohtuvälisel menetlejal väärteoasja menetlemise kohustus. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine on kohtuvälise menetleja kaalutlusotsustus. Kaalutlusotsustust saab kohus reeglina tühistada siis, kui ületatud on diskretsiooni piire. Antud juhul ei pea kohtuväline menetleja õigeks menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist. Kohtu hinnangul ei ole siin diskretsiooni piire ületatud ja kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka
Kaebuse esitaja juhitud sõiduk vigastas teist sõidukit. Tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 järgi, sest „ liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju“. Sellest liiklusõnnetusest oli teatamine kohustuslik
lg 5 järgi, sest varalise kahju saaja ei olnud teada – sündmuskohal viibiv tunnistaja ei olnud kahju saanud sõiduki omanik ning see oli kaebuse esitajale teada.
lg 4 p 4 ja 5 järgi ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ning liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Selline dokument antud juhul puudub ning kaebuse esitaja eitas sündmuskohal liiklusõnnetuse toimumist, sest enda väitel ta ei kuulnud ega tundnud teise sõiduki riivamist. Samuti ei pidanud ta ennast sündmuskohal kahju tekitamise eest vastutavaks – kaebuse kohaselt tekkis tal see arusaam alles pärast väärteo materjalidega tutvumist ning nõu küsimist liiklusõnnetusi uurivatelt ekspertidelt. Isegi siis, kui kannatanu käis tema ukse taga ei pidanud ta ennast kahju tekitamise eest vastutavaks. Seega oli liiklusõnnetusest teavitamine antud juhul kohustuslik. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja ei teavitanud politseid, seda tegi tunnistaja. Kohus leiab, et kaebuse esitaja jättis liiklusõnnetusest politseile teatamise nõude täitmata. Kaebusest ja asjas kogutud tõenditest nähtub kohtule see, et kaebuse esitajal puudus kavatsus politseid kutsuda, sest ta eitas tegu. Tunnistaja hindas kaebuse esitaja käitumist sündmuskohal ebaadekvaatseks. Selles olukorras ei osanud tunnistaja enda sõnul muud teha, kui helistada politseisse. Seega helistas tunnistaja politseisse seetõttu, et kaebuse esitaja seda ise ei teinud ning käitus sündmuskohal ebaadekvaatselt ja eitas toimepandut. Selline kaebuse esitaja käitumine ei võta temalt kohustust liiklusõnnetusest politseid teavitada ega vabasta vastutusest. Iseenesest nõustub kohus kaitsja argumendiga, et kui kolmas isik on politseid teavitanud liiklusõnnetusest, siis kohustatud isik seda ise enam tegema ei pea. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui pealtnägijad teavitavad liiklusõnnetusest politseid ajal kui juht õnnetusest alles toimub. Antud juhul oli aga selgelt arusaadav, et liiklusõnnetuse põhjustanud juht eitas toimunut ega kavatsenudki politseid kutsuda. Seetõttu on
Kohus on varem leidnud, et kaebuse esitaja pidanuks aru saama liiklusõnnetuse põhjustamisest. Seetõttu pidanuks ta aru saama, et tal on ka antud situatsioonis politsei kutsumise kohustus. Kohus leiab, et
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud ka
S § 56 lg 1 kohaselt „/…/Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks tuvastanud vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub, et need puuduvad. Kaebuses on kaebuse esitaja märkinud küll seda, et ta kahetseb tegu, kuid tema käitumine sellele sündmuskohal ei vasta, samuti vaidleb kaebuse esitaja kogu otsusele vastu ka kohtule esitatud kaebuses. Kohus leiab, et tegemist ei ole puhtsüdamlik kahetsusega, mis oleks vastutust kergendavaks asjaoluks. Kergendavaks asjaoluks ei ole ka karistatuse puudumine. Lisaks sellele on kaebuse esitajat karistatud mõlema väärteo puhul rahatrahviga sanktsiooni veerandi ulatuses ning kohtul puudub alus selle vähendamiseks. Reeglina peab sanktsiooni määr vastama keskmisele, mis antud juhul oleks mõlema väärteo eest kaks korda suurem rahatrahv. Kohtul puudub alus rahatrahvi vähendamiseks.
lg 1 sätestatud rikkumise eest on kohtuväline menetleja mõistnud lisakaristuseks
Tegemist on kohtuvälise menetleja kaalutlusotsusega ning kohtu hinnangul ei ole menetleja kaalutluspiire ületanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentatsiooniga, et tegemist on enamohtliku süüteoga, mille eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad – seesama lisakaristus. Sellega on riik andnud selge signaali, et liiklusõnnetusest mitteteatamine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav tegu ja tegu ei ole vähetähtsa väärteoga. Karistuse mõistmise kontekstis ei pääse kohus mööda ka sellest, et sündmuskohal oli tuvastatud kaebuse esitajal joove. Joove on markeeritud indikaatorvahendi 28.09.2023 protokolliga (millega kaebuse esitaja ei nõustunud, kirjutades sõna „vaidlustan“ protokolli 4 korda) ja tuvastatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lõpliku mõõtetulemusega 0,74 mg/l). Kuigi eraldi kohtuväline menetleja selle eest kaebuse esitajat ei karista, viitab see kaebuse esitaja enamohtlikule käitumisele ning joobes sõidukijuht on igal juhul mitteaktsepteeritav (ka juhul, kui sõidukijuht viis end joobesse pärast liiklusõnnetuse toimumist). Seetõttu oli lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Lisakaristus on määratud alla sanktsiooni keskmist ning karistuse mõistmine vastab seadusele. Kohus leiab, et karistuse mõistmine vastab mõlema väärteo puhul seadusele ning selle muutmiseks ei ole alust. Seega lõpetab kohus menetluse
lg 1 alusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu, ülejäänud osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaitsja taotleb kaitsjatasu väljamõistmist summas 2479,65 eurot. Vastavalt VTMS § 23 „väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.“ Antud juhul ei lõpeta kohus tervet väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, vaid lõpetab menetluse vaid ühes episoodis. Kohus leiab, et sellises situatsioonis on kohtul kaalutlusõigus, kas ja kui palju tuleb kaitsja tasu hüvitada. Arvestades, et kaebuse esitaja oli sündmuskohal joobes, ei pea kohus menetluse lõpetamisel joovet puudutava rikkumise osas kaitsja tasu hüvitamist põhjendatuks. Kohus jätab kaitsja tasu taotluse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.