) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige 27.01.2011 kuni 24.03.2013. Kohus leidis, et avaldaja puudutatud isiku endise juhatuse liikmena ei ole huvitatud isikuks, kes saab esitada kohtule avalduse osaühingu täiendavaks likvideerimiseks
Täiendavast likvideerimisest huvitatud isikuks saab olla eelkõige osaühingu osanik. Kuivõrd OÜ Aabron kui puudutatud isiku osanik on äriregistrist kustutatud, ei ole ühingul esindusõiguslikke isikuid.
lg 3 järgi võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu 2 vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Kohtule ei nähtu, millise avaldaja kui võlausaldaja nõude tõttu on vajalik täiendav likvideerimine. Avalduse kohaselt tegi maksuamet puudutatud isiku suhtes pärast pankroti väljakuulutamist 17.04.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/20768-11, millega vähendas ettevõttele tasumisele kuuluvat ettemaksu 186 986,59 euro ulatuses. Avaldaja tugineb sellele, et puudutatud isik on tagastusnõude avaldajale loovutanud 08.01.2014 lepingu alusel. Avaldaja esitas Tallinna Halduskohtule taotluse maksuotsuse tühisuse tuvastamiseks, mis jäeti läbi vaatamata, kuna haldusakti saab vaidlustada puudutatud isik. Kohus tutvus tsiviilasja nr 3-24-519 lahenditega kohtute infosüsteemi vahendusel. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-519 (jõustunud 16.04.2024) põhjendustest nähtub, et 08.01.2014 loovutus on vastuolus maksukorralduse seadusega (MKS) ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 järgi tühine. Samuti leidis ringkonnakohus, et tagatisnõude pantimine ei hakanud kehtima MKS § 34 lg 3 teise lause kohaselt. Eeltoodu alusel kohus leidis, et kuivõrd avaldaja ei omandanud nõude loovutamise lepingu alusel käibemaksu tagastusnõuet, ei ole tegemist avaldaja kui võlausaldaja nõudega, mistõttu ei ole põhjendatud selle nõude põhjal täiendava likvideerimise läbiviimine. Seadus piirab täiendava likvideerimise taotlemise võimalusi, sest võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Seega tuli avaldajal esitada asjaolud ja andmed selle kohta, et avaldajal on nõue, mille rahuldamine oleks eeldatavalt tõenäoline. Vaatamata kohtunõudele ei ole avaldaja välja toonud asjaolusid seoses avaldaja kui võlausaldaja nõudega, mis seisneb puudutatud isiku poolt müüdava kauba finantseerimises. Kohtule ei ole esitatud ühtegi seostatavat kuupäeva, võlgnevuse tekkimise asjaolusid, kokkulepitud asjaolusid, võlgnevuse summat ega muud, mille põhjal saaks hinnata asjaolusid ja asuda seisukohale, et nõuet ei ole võimalik muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik nõue rahuldada. Kohtul ei ole tekkinud veendumust avaldaja kui võlausaldaja nõude faktilise olemasolu kohta (sh täiendava likvideerimise korral nõude rahuldamise osas). Samuti jääb selgusetuks, miks ei olnud avaldajal võimalik nõuet rahuldada muul viisil. Puudutatud isikule väidetavalt seatud arest ei ole takistuseks nõude esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et avaldaja kui võlausaldaja nõudel ei ole põhjendatud läbi viia puudutatud isiku likvideerimist
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Kohus jättis avalduse rahuldamata
Kohus väljus avalduse piiridest ega põhjendanud, miks ta jätab taotluse rahuldamata avaldaja esitatud alustel. 3 Avaldaja on puudutatud isiku endine juhatuse liige. Endist juhatuse liiget saab lugeda
lg 2 mõttes huvitatud isikuks ja huvitatud isik ei pea olema
Avaldaja esitas ettemaksunõude osas andmed, kust nähtub, et osaühingul on pidamata õigusvaidlus ja seega on jaotamata vara. Järelikult on täidetud
lg-s 2 toodud eeldused:
lg-s 2 ja lg-s 3 toodud ettevõtte täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks erinevad alused.
lg 3 on oma olemuselt kitsam.
lg 2 kohaselt ei oma täiendava likvideerimismenetluse läbiviimisel tähtsust võlausaldajate identifitseerimine, kuna see on likvideerija ülesanne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega, siis tuleb ka täiendavate likvideerimistoimingute läbiviimisel juhinduda pankrotiseaduse asjakohastest sätetest. Praegusel juhul on avalduse lahendamisel asjakohaseks õigusnormiks PankrS § 166. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta. PankrS § 166 lg 1 kohaselt, kui pärast pankrotimenetluse lõppemist ja halduri vabastamist laekub pankrotivarasse raha, vabanevad hoiustatud rahasummad või selgub, et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei olnud pankrotimenetluse läbiviimisel arvestatud, teeb kohus omal algatusel või halduri või võlausaldaja avalduse alusel määruse järeljagamise läbiviimiseks. PankrS § 166 puhul on tegemist erinormiga
suhtes, kuid mõlemal juhul tuleb kindlaks teha, kas pärast registrist kustutamist jäi jaotamata vara, mida ei ole pankrotimenetluse (või likvideerimismenetluse) käigus arvestatud ning millest said huvitatud isikud teada pärast äriühingu registrist kustutamist. Kuigi maakohus lahendas avalduse ebaõige õigusnormi alusel, jättis maakohus lõppkokkuvõttes avalduse põhjendatult rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.