Obsah (5)

§ 223§ 236§ 46§ 16§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-362 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Li

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o summas 340 eurot.

3. Karistada Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o summas 460 eurot. 4. Kar

S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 80 eurot.

1. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väärteomenetluse kulud 661 eurot tuleb tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 66,10 eurot.
2. Rahatrahv ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89010220034796011 SEB Pank, nr EE93 2200221023778606 Swedbank, nr EE 701700017001577198 Luminor Bank või nr EE777700771003813400 LHV Pank Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber
4. Lisakaristus jätta kohaldamata.
5. Jätta rahuldamata Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
6. juunil
7. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
9. jaanuari
10. a otsusega väärteoasjas nr 2317,23,009111 karistati Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses, s.o 340 eurot ning

§ 223

lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks.

§ 236

lg 1 järgi karistati Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja

§ 236lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehile ette seda, et juhtides 02. septembril 2023 kell 11.45 mootorsõidukit XXX XXX, registreerimisnumbriga XXX, aadressil Pärnu mnt 76, Tallinn, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Sõitmisel ei hoidunud ohutut külgvahet, sõitis vastu pargitud sõiduautole XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju M Pile (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalusele isikule omistatakse liiklusseaduse (edaspidi

) § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 pde 4 ja 5 ning § 169 lg 5 rikkumist. Väärteod on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ning § 236 lg 1 järgi.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kogutud tõendite pinnalt ei saa väljaspool mõistlikku kahtlust väita, et isik on väärteootsuses nimetatud süüteod toime pannud. Väärteo toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud. Juhul, kui kohus leiab siiski, et väärteootsuse tühistamiseks puudub alus, palub kaebuse esitaja kohtul uue otsusega määrata karistus vastavalt kohtu poolt tuvastatud asjaoludele ja KarS § 66 lg 1 alusel määrata kohtu poolt mõistetud rahatrahvi tasumine ositi.
2. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 3753,70 eurot. Kohtuväline 2 menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu 5.

Praeguses väärteoasjas heidetakse Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehile ette liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka varalise kahju põhjustamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX XXX. Tuvastada tuleb, kas menetlusalune isik sõitis vastu pargitud sõiduautole XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX.

1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle sõiduauto XXX omanik M P, kes selgitas, et ta parkis oma sõiduauto tapeedipoe juurde. Poest välja tulles tuli tema juurde A, kes ütles, et sinine XXX kriipis tema autot ja sõitis siis eemale. Juht võttis xxx koti ja läks kohvikusse. Koos Aga läks ta kohvikusse XXX juhti otsima, aga sealt nad abi ei saanud. Auto oli enne terve, vigastused tekkisid rattale ja porilauale. Pöördus politseisse ja tegi kohapeal pildid kriimustustest. Fotod esitas politseile ja käis ka Rahumäel autot näitamas. Politse.ee kaudu tegi avalduse, võimalik, et samal päeval. Autol peaks olema signalisatsioon, kuid ta ei tea, kas see hakkas kokkupõrke tagajärjel tööle. Ad ta varasemast ei tunne.
2. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta teavitas politseid
3. septembril 2023 toimunud liiklusõnnetusest kinnitab ka süüteoteade, milles ta kirjeldab, kuidas kell 12 kriipis Xxx auto parkimiskohal tema autot ja juht lahkus oma kontakte jätmata. Tunnistaja nägi ja rääkis sellest. Tunnistaja telefon on olemas. Xxx auto oli xxx, ca 10-15 aastat vana. Ta tõi tellimuse kohvik xxx ja lahkus pärast tellimuse üle andmist.
4. Samuti kinnitavad tunnistaja ütluste usaldusväärsust autol esinevate vigastuste kohta tema poolt politseile edastatud fotod ja
5. septembril 2023 koostatud sõiduki XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, vaatlusprotokoll. Vaatlusega tuvastati nimetatud sõidukil kriimustuse jäljed vasakul tagarattakoopa juures (protokolli kohaselt fikseeritud
6. septembril 2023 Rahumäe tee 6/1 Tallinnas).
7. Kuigi tunnistaja M P nimetas tunnistajat, kes nägi liiklusõnnetust pealt, Aks, siis tegelikult on tunnistaja nimi A R. Viimane kinnitas kohtus, et tema nägi pealt XXX liikumist ning sõiduautole XXX kriimustuste tekitamist. Tunnistaja A R andis ütlusi selle kohta, et oli perega minemas kohvikusse G, kui kuulis sellist heli, mis tekib siis, kui üks auto riivab teist autot, tegemist oli kriipiva heliga. On selles 100% kindel, sest oli sellest kohast 4-5 meetri kaugusel. XXX-st tuli välja juht, vaatas, istus autosse, sõitis edasi ning läks kohvikusse. Pärast tuli XXX juurde perekond, kellel tunnistaja palus auto üle vaadata. XXX oli musta värvi ja vigastused olid taga vasakul rattakoopal ja rattal. Kriipsud olid heledamad. Auto omanik ütles, et varem ei olnud kriimustusi. Nad suundusid koos kohvikusse, kus proovisid leida juhti, kuna see oli Xxxi kuller. Kohviku personal ei saanud neid aidata, sest seal oli palju kullereid. Tunnistaja andis oma andmed XXX juhile, kellega koos helistas ka politseisse. XXX oli vist halli värvi ja sedaankerega, juht oli 3 tunnistaja meelest araabia välimusega. Auto signalisatsioon kokkupõrke tagajärjel tööle ei hakanud.
8. Tunnistaja A Ri ütlused sõiduki XXX liikumise kohta ühtivad täielikult kaamera salvestiselt nähtuga. Kohus on seisukohal, et videolt nähtub üheselt ja ilmselt, et XXX liikus parklasse sisenedes parema esinurgaga sedavõrd lähedale XXXle, et võimalikuks sai kontakt XXX vasaku tagaküljega. Vaatamata asjaolule, et videolt ei ole nähtav reaalne kahe sõiduki kokkupuude ja kokkupuutekoht ning seda kohta ei näinud ka tunnistaja A R, kinnitab sellise kontakti faktilist toimumist heli, mida tunnistaja kuulis. Kergele otsasõidule viitab ka asjaolu, et sõiduki XXX signalisatsioon ei hakanud tööle.
9. Videosalvestis kajastab täpselt ka menetlusaluse isiku tegevust ja see kinnitab tunnistaja ütlusi juhi käitumise kohta sündmuskohal. Juht tuleb autost välja ning liigub oma sõiduki parempoolse esiosa juurde, vaatab ka teist sõidukit, seejärel istub oma autosse tagasi ja liigub edasi. Salvestiselt nähtu kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll.
10. Liiklusõnnetuse põhjustamist XXX juhi poolt teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas kinnitavad kohtu hinnangul koostoimes ka
11. novembri
12. a liiklusekspertiisiaktis nr 23E-LT0064 sisalduv ekspertarvamus ja ekspert XXX kohtumenetluses antud ütlused.
13. Ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt võivad vigastused sõiduauto XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, vasakul tagarattakoopa juures olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, parempoolse esiosa detailidega. Kohtuistungil andis ütlusi EKEI vannutatud liiklusekspert XXX, kelle sõnade kohaselt arvestades, et sõiduautol XXX on varasemad vigastused, siis on uusi vigastusi suhteliselt keeruline tuvastada, mistõttu ei ole põhjust kindlalt öelda, et need autod on koos käinud. XXX vigastused on minimaalsed, antud juhul nad seda peavadki olema. Kiirus ei ole selles situatsioonis oluline, ekspertiisi tegemisel võttis ta arvesse jälgede iseloomu ja nende omavahelist sobivust teise sõidukiga. XXX-l on 51 cm kõrgusel stange profiilimuutuse koht, mis on ülejäänud piirkonnast jäigem, see saab tekitada teisele sõidukile vigastuse. Sõiduautol XXX on sarnasel kõrgusel horisontaalne värvkatte vigastus. Samuti arvestas ta ekspertiisi läbiviimisel lähenemisnurka. Selle tõttu algab XXX vigastus tagantpoolt, peenikesem osa on vigastatud. Tiivakaare profiili järgival serval on vigastus laiem tänu sellele, et XXX liigub mööda raadiust ja esinurk läheb sügavamale. Vigastused, mis ta leidis XXX-l, on nii värvkattel, kui ka ilma värvkatteta plastikosal. Kokkupuutest XXXga jäävad XXX-le minimaalsed jäljed. Taolise kokkupõrke puhul ei peagi suuri jälgi jääma. XXX vigastus on väga konkreetne ja ei pea olema ekspert, et aru saada, et vigastused on tekitanud mingi konkreetne asi.
14. Seega on ekspert sõiduauto XXX vigastused seostanud XXX vigastustega ning selgitanud veenvalt, miks ta sellisele järeldusele jõudis.
15. XXX vigastused on fikseeritud
16. oktoobril 2023 koostatud sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX XXX, vaatlusprotokollis koos fotodega, millest nähtuvad XXX parempoolsel esiosal kriimustuse jäljed. Menetlusaluse isiku kohtumenetluses antud ütluste kohaselt on vigastused tekkinud varasema liiklusõnnetuse käigus
17. aasta veebruarikuus.
18. Kohtumenetluses antud ütlustes Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh talle etteheidetavat tegu ei tunnista. Ta selgitab, et sõitis parklasse, XXX oli pargitud nii, et temast oli raske mööduda. Peatas auto, väljus, et kontrollida, kas on võimalik XXXst ohutult mööduda. Märkas kriimustust XXXl ja sel hetkel mõtles, et tema on selle põhjustanud. XXXl oli kriimustus vasakul pool 4 tagumisel osal. Enda auto juurde tagasi tulles märkas, et see ei ole samal kõrgusel, kui tema auto vigastus. Pärast seda oli kindel, et tema seda ei põhjustanud. Mingisugust kokkupõrkeheli ei kuulnud ja XXX signalisatsioon ei hakanud ka tööle. Seejärel parkis auto, läks restorani G toitu võtma, oli seal 3 minutit ja pärast seda lahkus. Vigastused tema sõidukil on
19. veebruaril 2023 toimunud liiklusõnnetusest, kahjustatud oli eesmine poritiib paremalt küljelt. Pärast seda autot ei ole värvinud, lükkas vaid mõlgi välja.
20. Kohus kuulas kaitsja taotlusel üle ka XXX, kes kaitsja hinnangul on asjatundja autoremondialal. XXX selgitas, et XXX-d on ta näinud, XXXt mitte. Kuna autode põrkerauad on tehtud plastikust, siis nende kokkupuutel ei saa tekkida kriipivat heli. Tema hinnangul on XXX vigastused tekkinud vastu seina või posti sõitmisel, XXXl on vigastatud koht kriibitud. Need autod ei ole kokku saanud, nende vigastused on erinevate kohtade peal. See koht, mis oleks võinud XXXt kahjustada, see on XXX-l kahjustamata. Ta ei tea, mitmes avariis on XXX osaleud, kuid auto vigastused on kordades suuremad, kui sellest avariist põhjustatud. Need peavad olema enne tekkinud.
21. Kuigi kaitsja seadis kahtluse alla, kas sõiduautol XXX tuvastatud vigastused põhjustas menetlusalune isik, siis kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja A Ri ütlustes, kuna need riimuvad väärteoasja materjalidega ning kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et tunnistaja, kes Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi isiklikult ei tunne, annaks sündmuse kohta teadlikult menetlusalust isikut süüstavaid valeütlusi. Seda enam, et ka tunnistajad A R ja M P olid teineteise jaoks võõrad, kuid nad helistasid liiklusõnnetuse toimumise kohalt viivitamatult politseile, teavitasid juhtunust politseid.
22. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas usaldusväärsed ja need on ümber lükatud tunnistajate A Ri ja M Pi ütlustega. Nimetatud tunnistajate ütluste ning salvestiselt nähtuga on tõendamist leidnud, et Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel sai vigastada M Pi kasutuses olev mootorsõiduk XXX. Vigastused, mida kirjeldasid tunnistajad, on fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktis ja nähtuvad ka fotodelt ja sõiduki vaatlusprotokollist. Märkimist väärib veel asjaolu, et tunnistaja A R ei ole näinud asjas kogutud tõendeid, kuid tema ütlused haakuvad salvestiselt nähtuga.
23. Kohtu jaoks on oluline märkida, et menetlusaluse isiku ütluste järgi arvas ka tema esialgu, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kriimustused XXXl on tekkinud selle tagajärjel. Ei ole loogiline, et juht tuleb sõidukist välja eesmärgiga veenduda ohutus kauguses pargitud sõidukist ja siis muuseas tuvastab, et pargitud sõiduki tagaosal on vigastused. Selline käitumine viitab üheselt, et menetlusalune isik sai aru, et tema juhitud sõiduk ei möödunud pargitud sõidukist ohutult ja sõitis sellele otsa. Ka ei ole usutav, et autojuht, kes kahtlustab, et tekitas oma käitumisega teisele sõidukile kahju, hakkab kohapeal kalkuleerima, kas sõidukitel tekkinud vigastused on samal kõrgusel. Kirjeldatud käitumine viitab üheselt isiku teadlikkusele tekkinud kokkupõrkest.
24. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas usaldusväärsed, kuna need ei ole ka järjepidevad. Kui esialgu selgitab ta, et väljus autost, et kontrollida, kas on ruumi mööda sõita ja siis märkas kriimustust XXX peal, siis kohtu küsimusele „Mis põhjusel te sõidukist välja tulite?“ vastas, et „Põhjus oli see, et ma nägin kriimustust XXXl. Läksin välja, et teha kindlaks, et see ei olnud mina.“ Küsimus: „Millal te seda XXX vigastust nägite?“, vastus „Kui tagurdasin, siis nägin kriimustust XXXl“. Kohus leiab, et menetlusalune isik on kohtule andnud ennastõigustavaid ütlusi, eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Salvestiselt 5 nähtub, et menetlusalune isik käis XXXt uurimas kaks korda, käies vahepeal oma autos. Eluliselt ei ole usutav, et kahe sõiduki vahelise kauguse hindamiseks on vaja käia pargitud sõidukit uurimas kaks korda.
25. Vaatamata asjatundja arvamusele, et XXXl olevate vigastuste tekitamine XXX poolt on välistatud, siis tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et menetluse käigus on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid kokkupuute toimumise kohta nimetatud sõidukite vahel. Ka tõenäoline ekspertarvamus saab olla aluseks kontakti toimumise tõendatuks lugemisel, kuna kokkupuute toimumist kõnealuste autode vahel tõendavad ka tunnistajate ütlused.
26. Puutuvalt kaitsja kahtlust, et kohtuvälises menetluses on eksitud sõidukitel esinevate vigastuste kõrguste tuvastamisel, kuna mõõtelati alumine ots ei ole fotodelt nähtav, siis kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mis seaks kahtluse alla menetleja erapooletuse. Puudub alus arvata, et politseitöötajatel oleks olnud mingi isiklik huvi mõõtmise tulemuse vastu ning seeläbi oleks eksperti mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et kohtuväline menetlus oleks läbi viidud ühekülgselt ja ebaobjektiivselt.
27. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks, et just Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh oli see, kelle juhitud XXX XXX, registreerimisnumbriga XXX,
28. septembril 2023 kell 11.45 aadressil XXX, sõitis vastu pargitud sõiduautole XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX.
29. Kohtu hinnangul seisnes kõnealusel juhul liiklusnõuete rikkumine selles, et menetlusalune isik ei hinnanud õigesti vahemaad tema sõiduki ning pargitud sõiduauto XXX vahel. Möödumisel ei veendunud, et tema poolt juhitud sõiduk mööduks teisest seisvast sõidukist ohutult ning seetõttu riivas teist sõidukit. Juhi kohustuseks on olla veendunud, et tema sõit on ohutu. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parklasse sõitmiseks mööduda teisest sõidukist, ei veendunud juht selles, et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki kõrval asuva auto ohutuse. Kuivõrd Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude seisva sõidukiga, siis on ilmne, et juht ei valinud sobivat liikumistrajektoori. Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh tegi valearvestuse sõidukite vahele jääva kauguse suhtes, mis põhjustas teise sõiduki riivamise. Siinkohal leiab kohus, et isik sõitis sõidukiga hooletult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üheselt on tõendatud Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi poolt

§ 46lg 3 nõuete rikkumine - juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

26.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtu hinnangul oma tegevusega, s.o teise sõiduki kahjustamisega parklasse sõitmisel, rikkus Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh ka

§ 16nõudeid.

1. Tuvastatud on ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati varaline kahju M Pile (vigastused sõiduautol XXX XXX, registreerimismärgiga XXX XXX). Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukil tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga kui ka sõiduki vaatlusprotokoll ning fotod, mille kohaselt on sõiduautol XXX kriimustused vasakul tagarattakoopa juures.
2. KarS § 15 lg 3 kohaselt on vääreona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Subjektiivse tunnusena loeb kohus menetlusaluse isiku käitumises liiklusnõuete rikkumisel tuvastatuks ettevaatamatuse hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes. Arvestades oma liikumise viisi ja kohta oleks isik pidanud tähelepanelikuma ja hoolikama suhtumise korral siiski ette 6 nägema, et kitsal alal teiste sõidukite vahetus läheduses liikudes võib tema sõiduk sattuda sõidukeid kahjustavasse kontakti.
3. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh põhjustas liiklusõnnetuse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu 30.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud teoga rikkus Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

31.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 32. Tunnistaja A Ri ütluste kohaselt XXX sõitis vastu XXXt, juht tuli autost välja, vaatas ringi ning seejärel istus autosse ja sõitis edasi. Tunnistaja ütlused haakuvad ka menetlusaluse isiku selgitusetega, milles viimane ise kinnitab, et lahkus sündmuskohalt, kuna ta ei tuvastanud, et tema teo tagajärjel oleks tekkinud XXXle kriimustused. Kuna Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashneh kui sõiduauto juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169

lg 4 sätestatud kohustusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.

1. Vaidlust ei ole asjaolus, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Politseile teatas liiklusõnnetusest tunnistaja M P. Nagu kohus juba eelpool leidis, oli menetlusalune isik tekkinud vigastustest teadlik. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik sai aru, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadmises, et see tagajärg saabub. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 35. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 7 36. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehile kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

37.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 85 trahviühikut ehk 340 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehile süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest ning samuti tuleb arvestada, et Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehil ei ole kehtivaid karistusi. Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele kaalutlustele. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis kohus ei hakka muutma määratud rahatrahvi suurust, kuid arvestades menetlusalusele isiku materiaalset olukorda, kus tema sissetulek on 1950 eurot ning rahaline kohustus panga ees, läbiviidud ekspertiisi eest tasumise kohustus, on kohtu hinnangul igati mõislik anda inimesele võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahv vabatahtlikult pikema aja jooksul. Seega on põhjendatud võimaldada tal trahvi tasumist ositi, s.o võrdsetes osades 10 kuu jooksul. 38.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 115 trahviühikut ehk 460 eurot, s.o samuti sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Ka

§ 236

lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud kavatsetult. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236

lg 1 alusel määratud karistuse suuruse muutmata, kuid arvestades menetlusalusele isiku materiaalset olukorda, kus tema sissetulek on 1950 eurot ning rahaline kohustus panga ees, läbiviidud ekspertiisi eest tasumise kohustus, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 66 lg 2 kohaldamine, mille alusel on menetlusalusel isikul võimalus tasuda trahv ositi, s.o võrdsetes osades 10 kuu jooksul. 39. Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi puhul on kohaldatud ka lisakaristust.

§ 223

lg 2 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks ning

§ 236lg 2 alusel 5 kuuks.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 14). Eripreventiivseid kaalutlusi hinnates nendib kohus, et menetlusalusel isikul ei ole kohtuotsuse tegemise ajal kehtivaid karistusi. Kuna sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, kuid antud juhul on tegemist õiguskuuleka isikuga, siis ei ole kohtu hinnangul vajalik 8 lisakaristuse kohaldamine. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid ei täidaks eripreventiivset eesmärki ega mõjutaks teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas, kergendades seda, kuid jätab kaitsja kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
4. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et menetlusalune isik pani toime eelpool kirjeldatud väärteod ja et tema karistamine on seetõttu õiguspärane, siis kuuluvad VTMS 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele menetluskuluna väärteomenetluse käigus tekkinud kulud liiklusekspertiisi eest. Arvestades ekspertiisi maksumust 661 eurot ja Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi majanduslikku olukorda ja talle määratud karistuste suurust, siis on põhjendatud väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3
5. lause alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 66,10 eurot.
6. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 3753,70 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad Rislan Mu`awiah Salameh Al-Habashnehi enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9