← Eesti

3-24-621/7

Obsah (4)§ 121§ 39§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-621 Määruse kuupäev 22. juuli 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seose

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas
  2. jaanuaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 1-13/24/17-1), milles nõudis vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitist 3200 eurot iga päeva eest, mil tema suhtes kohaldati põhjendamatult julgeolekuabinõusid, s.o käeraudasid. Taotleja väitel ei ole ta vanglas kunagi kedagi rünnanud, teda pole selle eest karistatud ning ta ei ole vanglas viibivatele isikutele ega vangla julgeolekule ohtlik. Vangla ei saa oma arvamise põhjal otsuseid teha.
  3. Tartu Vangla jättis
  4. märtsi
  5. a otsusega nr 1-13/24/17-2 Xa kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. X suhtes kohaldati Tartu Vangla
  6. detsembri
  7. a käskkirjaga nr 2-23/1-2/488 täiendavate julgeolekuabinõudena ohjeldusmeetmeid (käerauad). Ohjeldusmeetmete kasutamine lõpetati
  8. jaanuari
  9. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/
  10. Vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid kehtiva käskkirja alusel ja menetluse käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine on kahju hüvitamise üheks eelduseks. Kuna see eeldus pole täidetud, jääb nõue rahuldamata.
  11. X esitas
  12. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt kasutati
  13. oktoobrist 2023 kuni 3-24-621
  14. jaanuarini 2024 tema suhtes põhjendamatult ohjeldusmeetmetena käeraudasid, st 98 päeva järjest, päevas 3–4 korda. See tekitas talle valuaistinguid ja ebameeldivusi, kuna käerauad olid tugevalt peale pandud ja soonisid ta käsi. Hüvitis summas 147 000 eurot on igati mõistlik, arvestades, mida ta pidi üle elama. Teda alandati, sest käeraudade paigaldamisel valvurid mõnitasid teda läbi seinatelefoni, kiskusid ta alasti ja võtsid ta riided ära. X taotles kaebuses riigi õigusabi ja menetlusabi andmist, sest tal puudub sissetulek.
  15. Kohus jättis
  16. juuni
  17. a määruse resolutsiooni p-ga 3 Xa menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Sama määruse resolutsiooni p-ga 4 jättis kohus Xa kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 350 eurot seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates.
  18. X esitas
  19. juunil 2024 kohtule vastuse, milles teatas, et ta jätab riigilõivu tasumata. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 7. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

  1. juuni
  2. a määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohustas teda tasuma kaebuselt riigilõivu 350 eurot. Kaebaja nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu
  3. juuni
  4. a määruse kätte
  5. juunil 2024 ning määrus jõustus
  6. juulil
  7. Riigilõiv tuli tasuda seega hiljemalt
  8. juulil
  9. Praeguse seisuga ei ole riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole laekunud. Kaebaja ei ole kohtule teatanud riigilõivu tasumisest ega taotlenud tähtaja pikendamist.
  10. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist, tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Siiski tuleb kaebuse esitamisel järgida kaebetähtaega. 9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.