Obsah (7)

§ 477§ 172§ 174§ 138§ 175§ 143§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2024.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-144348 Tsiviilasi Tallinn, Liivaoja tn 1 // 1a // 1b // 1c // 1d

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. 7.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetlus.

1. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
2. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub aadressil Liivaoja tn 1 // 1a // 1b // 1c // 1 d, Tallinn korter xx (dtl 28-30). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil august 2022.a kuni detsember 2023.a 17 arvet (dtl 83-99). Puudutatud isik ei ole esitatud arveid tasunud. Seega on puudutatud isikul tasumata majandamiskulude eest perioodil august 2022.a kuni detsember 2023.a 2533,76 eurot.
4. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab avaldaja põhinõude ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse, mis on kajastatud 15.08.2022.a kuni 15.12.2023.a arvetel, kogusummas 2533,76 eurot.
5. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
6. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise alates juuli 2022.a arve tasumata jätmisest kuni avalduse esitamiseni, so 19.01.2024.a eest summas 136,67 eurot ja sealt edasi alates 20.01.2024.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
7. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest puudutatud isik on viivitanud nõude täitmisega. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 15.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku, kui menetluse põhjustaja kanda. 16. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 71,29 eurot, päringu kulu kinnistusraamatusse 3 eurot ja esindajakulu summas 1560 eurot.
2. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: tutvumine A. L. 12.01.2024 e-kirjaga edastatud materjalide (03.11.2023 maksekäsu kiiremenetluse avaldus, Pärnu Maakohtu 29.12.2023 määrus nõude Harju hagimenetlusse üleandmiseks Maakohtule (HMK), HMK 29.12.2023 määrus nõudeavalduse ja X’i kontaktandmete esitamiseks, tabel nõude ja viiviste arvestusega, võlgnetavad arved, korteriühistu üldkoosolekute protokollid koos lisadokumentidega) + täiendavate andmete (registriosa nr xxxxxxxx) päring kinnistusraamatust ja korteriühistu registriandmete päring äriregistri elektroonsest süsteemist, vv läbivaatamine ja korteriühistu nõudeavalduse koostamine ja kohtule esitamine + tutvumine HMK (kohtujurist R. A.) 24.01.2024 kirjaga puuduste kõrvaldamiseks + avalduse resolutiivosa punktis 4 ja tekstiosa punktis. 3.2.
3. vastavate korrektuuride tegemine, sh HMK 12.02.2024 määruse (avalduse menetlusse võtmine) läbivaatamine ja avaldaja esindajale edastamine koos selgitavate kommentaaridega + avaldaja käesoleva 04.03.2024 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine. Kõik kokku 12 tundi (dtl 199-200).
4. Avaldaja on riigilõivu tasunud 71,29 eurot. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele riigilõiv summas 71,29 eurot. 20.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1177-15, p 13).
4. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot.
5. Kohus leiab, et avaldaja esindaja (juristi) tasumäär ei vasta kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning selliseid tasumäärasid ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tln Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10). Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaoludega, et avaldaja esindajaks oli jurist, tegemist ei olnud mahuka ja õiguslikult keeruka vaidlusega, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks avaldaja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas 100 eurot.
6. Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt väljatoodud ajakulu 12 tundi ei ole sellises vaidluse keerukust arvestades samuti põhjendatud.
7. Arvestades asjaoluga, et kohtule on esitatud üksnes avaldus, avalduse puuduste kõrvaldamine (milles on lisatud juurde üks kuupäev ja eemaldatud üks taotlus) ja menetluskulude nimekiri ning kohtumenetluses avaldaja esindaja rohkem toiminguid teinud ei ole, siis ei ole ajakulu 12 tundi põhjendatud. Kohus leiab, et loetletud toimingute põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda kokku 10 tundi.
8. Tulenevalt

§ 143

lg-st 2 tuleb puudutatult isikult avaldaja kasuks välja mõista ka kinnistusraamatu päringu kulu 3 eurot.

1. Eeltoodu alusel kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1074,29 eurot, millest riigilõiv 71,29 eurot, registri päringu kulu 3 eurot ja esindajakulud 1000 eurot.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik