4-23-515/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-23-515 (2317,16,007139) Kohtukoosseis Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotluse Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa ning taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa J.N-i (ik. XXX) kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas; määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotluse Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa ning taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa.
7. Jätta J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda aresti määrata osade kaupa läbi vaatamata normide asjassepuutumatuse tõttu.
8. Jätta J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotlus Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa läbi vaatamata.
9. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu 14.03.2023.a. määrusega 4-23-515 asendati KarS § 72 lg-te 1, 2 alusel J.N-ile Põhja prefektuuri 02.08.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007139 määratud ja seni tasumata rahatrahv 140 eurot arestiga 3 päeva. Määrati, et aresti kandmisele tuleb asuda kohtumääruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtumäärus jõustus 31.03.2023.a.
11. 21.04.2023.a esitas J.N-i kaitsja Raiko Paas Harju Maakohtule taotluse tunnistada VTMS § 209 ja 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Ka esitas kaitsja taotluse määrata Harju Maakohtu 14.03.2023 otsusega väärteoasjas nr 4-23-515 mõistetud karistuse kandmine osade kaupa, s.o vähemalt kahe päeva kaupa. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. 26.04.2023 Harju Maakohtu määrusega jäeti rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotlus Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa ning taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Maakohus kaitsja seisukohaga ei nõustunud, sest kehtiva kohtupraktika kohaselt on ka asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise puhul karistuse kandmist ositi taotletud ja ka määratud. Maakohus märkis, et käesoleval juhul asendati tasumata trahv J.N-ile asenduskaristuse korras arestiga 3 päeva. Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist, et KarS § 66 lg 1 teise lause kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt 2 päeva, kuid käesoleval juhul ei saaks järjest ärakantava karistuse kestus olla vähemalt 2 päeva (asenduskaristusena mõisteti 3 päeva aresti). Antud küsimuses puudub igasugune seos põhiseadusliku riivega ning kaitsja mainitud riivet ei esine ka kohtupraktikas. MÄÄRUSKAEBUS
13. Harju Maakohtu 26.04.
14. a määrusele esitas J.N-i kaitsja Raiko Paas määruskaebuse ning palub tühistada Harju Maakohtu kohtumäärus väärteoasjas nr 4-23-515 ja taotles tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Kaebuse esitaja märgib, et ebavõrdses olukorras on kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamisel isikud, kellele on karistus mõistetud kohtuotsusega või keda on karistatud rahalise karistusega ja need isikud, kelle karistus on asendatud. Need isikud, keda on karistatud rahalise karistusega, neil on võimalus kohtulahendi täitmisega seotud küsimuse lahendamise korras ositi karistuse kandmist taotleda (KarS § 66 lg 1 ja KrMS § 424). Isikutel, kelle karistus on asendatud, see võimalus seaduse järgi otsesõnu puuduks. Pole arusaadav, miks isikuid selles osas koheldakse ebavõrdselt. Maakohus on vaid viitega kohtupraktikale ühe lausega selgitanud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on ka asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise puhul karistuse kandmist ositi taotletud ja ka määratud, mistõttu puudub tegelikkuses põhiseaduslik riive. Praegusel juhul võrdles taotleja neid isikuid, kellele on karistus mõistetud otsusega ja neid isikuid kelle karistus on asendatud. Neid, kelle karistus on juba asendatud, siis neil seaduse järgi pole õigus karistuse ositi kandmist enam taotleda. Arsti kandmine riivab rahalisest karistusest intensiivsemalt isiku õigusi (õigust vabadusele), mistõttu vajaks isiku õigused kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamisel vähemalt sama suurt kaitset nende alternatiivsete võimaluste kaudu, mis nt rahalise karistuse kandmise puhul on olemas. Kaebuse esitaja viitab kohtupraktikale ja leiab, et nimetatud olukorras tuleks normid, mis ei võimalda kohtulahendi täitmise korras arsti osade kaupa määrata (VTMS § 209 ja 211) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja lahendada asi analoogse normi - KarS § 66 ja KrMS § 424 alusel ning võimaldada süüdlasel arsti kanda osade kaupa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. J.N-i kaitsja Raiko Paas taotles maakohtult tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks VTMS § 209 ja 211 sätted, mis ei võimalda kohtulahendi täitmise korras aresti osade kaupa määrata. Kohtupraktika kohaselt peab kohus põhistama otsustust jätta kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus rahuldamata või läbi vaatamata (vt RKKKm nr 31-1-48-12). Maakohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on ka asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise puhul karistuse kandmist ositi taotletud ja ka määratud, seega puudub igasugune seos põhiseadusliku riivega.
16. Ringkonnakohtul tuleb märkida, et selline maakohtu põhjendus on paljasõnaline ning ei vasta põhjendamiskohustusele, tegemist on põhjendusega, mis on ilmselgelt ebapiisav. Maakohus ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust üksikasjalikult käsitlenud, mistõttu ei saa toodud argumenti pidada põhjendatuks. Maakohus pidanuks hindama VTMS § 209 ja 211 põhiseadusele vastavust, kuid kuna maakohus seda sisuliselt teinud ei ole, siis tuleb ringkonnakohtul seda hinnata.
17. PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. Sellest tulenevalt on kohtul kohustus kohtumenetluse poole taotlus lahendada, st võtta asja lahendamisel tehtavas otsuses või määruses seisukoht ka kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse suhtes.
18. Kohtupraktika kohaselt peab kohus asja lahendamisel tehtavas otsuses või määruses võtma seisukoha kohtumenetluse poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse suhtes. Selleks peab kohus esmalt kontrollima, kas taotluses vaidlustatud õigusnorm on konkreetse kohtuasja lahendamisel osaliselt või täielikult asjassepuutuv (vt RKKKm nr 3-1-1-48-12). Vastavalt väljakujunenud praktikale on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (vt nt RKKKo 3-1-1-92-06 p 18, RKKKo 3-4-1-16-10). Taotlus asjassepuutumatu normi põhiseadusvastaseks tunnistamiseks jäetakse läbi vaatamata.
19. Asjakohatu on kaebaja viide VTMS § 209 sättele. Käesolevas menetlusetapis ei ole VTMS § 209 enam otsustava tähtsusega, kuivõrd nimetatud norm reguleerib väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkmaist, kuid väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv on asendatud juba arestiga. Kaitsja taotlus tunnistada VTMS § 209 põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb jätta läbi vaatamata normi asjassepuutumatuse tõttu.
20. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja taotluse lahendamisel ei kuulu kohaldamisele ka VTMS § 211 ning kaitsja taotlus tunnistada VTMS § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb samuti jätta läbi vaatamata normide asjassepuutumatuse tõttu. Nagu eelpool märgitud on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega nr 4-23-515 asendati väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv arestiga. Kuivõrd rahatrahvi asendamise arestiga ei tõusetunud küsimust VTMS § 211 vastavusest põhiseadusele, siis on kõnealune kohtulahend tehtud vastavalt seaduses sätestatule. Maakohus on 14.03.2023 määrusega väärteoasjas nr 4-23-515 VTMS § 211 kirjeldatud menetlustoimingud ära teinud ning asendanud väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi arestiga. Seega ei ole käesolevas menetlusetapis VTMS § 211 enam otsustava tähtsusega, kuivõrd väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahv on juba asendatud arestiga ning VTMS § 211 on minetanud oma asjassepuutuvuse.
21. Ringkonnakohtul tuleb märkida, et asjakohatud on kaitsja viited KrMS § 424 sättele. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramisel tuleb lähtuda asja liigile vastavas menetlusseadustikus sätestatust, kuivõrd erinevatel kohtumenetlustel on erinev eesmärk ja olemus, mistõttu ei ole need üheselt võrreldavad.
22. Praeguses asjas puudus kaitsja taotlusel menetlusõiguslik alus. Menetlusõigusliku aluse puudumisel oleks maakohus pidanud kaitsja taotluse osas, millega ta palus Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa, jätma läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Selles osas saab ringkonnakohus kohtumäärust muuta, sest see ei raskenda J.N-i olukorda.
23. Märkida tuleb sedagi, et isegi kui asuda seisukohale, et kaitsja taotlusel on menetlusõiguslik alus, siis puudub antud asjas materiaalõiguslik alus. KarS § 66 lg 1 sätestab üheselt, et järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Seega on maakohus õigesti märkinud, et kuivõrd J.N-i asenduskaristuseks on arest 3 päeva, siis ei ole võimalik KarS § 66 lg 1 kohaselt asenduskaristuse kandmist ositi määrata.
24. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, § 147 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
25. aprilli
26. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata J.N-i kaitsja Raiko Paasi taotluse Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa ning taotlus tunnistada VTMS § 209, § 211 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei võimalda aresti määrata osade kaupa. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega jätab kaitsja taotluse Harju Maakohtu 14.03.2023.a määrusega 4-23-515 asenduskaristuseks mõistetud aresti kandmiseks osade kaupa läbi vaatamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)