← Eesti

2-21-15396/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15396 Kohtuasi X av

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõigis vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 143lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 21 kohaselt määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (antud juhul jätkumine). Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga (RKTKm 14.03.2012, 3-21-6-12). 5.2. Tuvastamist leidis, et lapse isa soovib lapsega suhelda. Kohus leidis, et lapse huvides on proovida parandada lapse ja isa suhet, kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest oli nähtav, et laps sai enne vanemate lahku minekut isaga hästi läbi ning oldi lähedased. Lapse arvamus isast muutus pärast seda, kui isa kodust välja kolis; laps on isa peale solvunud ja ei soovi temaga suhelda. Kohus ei pidanud õigeks nii noore lapse enda kanda jätta tema elukorralduse üle otsustamise koormat. Seega ei olnud põhjendatud jätta kohtumisi lapse otsustada. Kuivõrd muud kohaldatud abinõud tulemusi ei toonud, oli ainus võimalus lapse ja isa suhte parandamiseks kohtulikult kindlaks määrata suhtluskord. Kohus lähtus suhtluskorra kindlaksmääramisel lapse huvidest ning määras suhtluskorra kindlaks astmeliselt. Isa ja lapse suhtluse taastamisele aitavad esialgu kaasa lastekaitsetöötajad, mistõttu on mõistlik määrata esimesed kohtumised Tallinna Perekeskuse peretoas kolmanda isiku juuresolekul. Tallinna 4

(9)2-21-15396 linna Mustamäe Linnaosa Valitsus on andnud nõusoleku, aitamaks kaasa isa ja lapse suhtluse taastamisele. Kohtumised kolmanda isiku juuresolekul võiksid toimuda vähemalt kuus kuud, seejärel on võimalik isal ja lapsel kohtuda eraviisiliselt. 5.3. Kohus jättis rahuldamata kohaliku omavalitsuse taotluse emale hoiatuse tegemiseks. Kohtu poolt vanemale õiguslikult siduva hoiatuse tegemine eeldaks

§ 134kohase menetluse läbiviimist, kuid antud asjas menetleti avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks. 5.4. Kohus jättis Ts

MS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd asjas tehti lahend lapse huvides. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 1.1, 1.2 ja 1.3 osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 6.
  2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei lähtunud maakohus lahendi tegemisel lapse huvidest, vaid arvestas lapse isa huve ja soovi. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust, mis viis lapse huvide vastase lahendini. 6.
  3. Maakohus sundis last vastu tema tahtmist isaga kohtuma, kui lapsel on tekitatud psühholoogiline trauma pärast seda, kui isa jättis pere maha ja kolis elama ristiemaga ning ei osalenud lapse elus pool aastat. Samuti väljendas laps selgelt kohtule, et praegusel hetkel ei soovi ta isaga kohtuda.
  4. jaanuari
  5. a istungist kuni
  6. novembri
  7. a istungini ei ilmutanud isa mitte ühtegi korda huvi lapse vastu. 6.
  8. Lapse ema ei nõustu lapsele määratud esindaja arvamusega, et vanemad peaksid läbima perelepituse ja üritama omavahel koostööd teha. Lapse esindaja ei suhelnud vanematega ja eiras Eesti Advokatuuri
  9. juuni
  10. a otsusega kehtestatud juhendit seoses alaealiste esindamisega tsiviilkohtumenetluses. Juhendi § 3 lg 6 kohaselt lapse esindaja selgitab välja vanemate seisukohad enne lapse esindajana seisukoha kujundamist. Seega tulnuks ka praegusel juhul enne seisukoha esitamist vanematega vestelda ja selle vestluse käigus tuvastatu pidanuks kajastuma seisukohas. 6.
  11. Kohtus kehtib tõe rääkimise kohustus. Avaldaja ja lapsele määratud esindaja ei tohi esitada teadvalt ebaõigeid asjaolusid ega vaikida maha asjaolusid, mis on asja menetlemisel ilmselgelt olulised. 6.
  12. Lapse ema ei välista isa soovi lapsega kohtuda, kuid lapse isal on vaja arvestada ka lapse soove ja austada lapse valikut. Lapse isa peab kujunenud olukorras looma kontakti 12-aastase lapsega, mitte sundima last vastuolus tema soovidega isaga aega veetma. 6.
  13. Vaidlus puudub, et lapse isal on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Lapse isa ei olnud huvitatud kontakti loomisest lapsega alates oma pöördumisest kohtusse kuni otsuse langetamiseni; ta ei teinud ühtegi pingutust suhtluse alustamiseks. 6.
  14. Kohus ei arvestanud lapse arvamusega ega selgitanud välja tema huve.
  15. Lapsele määratud esindaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. 5

(9)2-21-15396 Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid kogumis ning võttis kohaselt arvesse ka eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusi. Määruse muutmiseks ei ole alust. 7.
  1. Väär on väide, et kohus ei lepitanud vanemaid. Kohus suunas vanemad
  2. veebruari
  3. a määrusega perelepitusse, milles lapse ema ise ei soovinud osaleda. On ebaselge, kas (ja miks) ema ei avalda tõde ja/või soovib veel üht perelepitust. Ei ole usutav, et ema uuel perelepitusel osaleks. Perelepitusse võivad vanemad pöörduda ka väljaspool kohut – paludes abi näiteks eestkosteasutuselt või leides ise sobiv perenõustaja (perelepitaja). Seega ei vasta ema väited tõele. 7.
  4. Tõele ei vasta väide, et lapse esindaja ei suhelnud vanematega. Lapse esindaja suhtles lapse isaga vahetult ja lapse emaga telefoni teel. 7.
  5. Kohus selgitas lapse emale, et last ei ole võimalik sundida teise vanemaga suhtlema, aga kohus annab lapsele võimaluse taastada isaga suhted. Lapse ja isa suhete taastamine on määruse eesmärk. Laps on varateismeline, tema arusaamis- ja analüüsivõime laienevad ja pole välistatud, et laps ise ühel hetkel soovib taastada isaga suhtlemise. Määrus on põhjendatud ja annab lapsele vähemalt võimaluse edaspidi isaga suhted taastada.
  6. Avaldaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
  7. Mustamäe Linnaosa Valitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus hindas kõiki esitatud tõendeid kogumis ning võttis arvesse ka eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamusi. Nii lapse heaolu spetsialistid, lapse esindaja kui ka kohus selgitasid lapse emale lapse ja isa suhtlemise vajalikkust ning vanemad suunati lepitusse. Lepitused luhtusid lapse ema suhtumise ja tegevusetuse tõttu. Kohtumäärus on põhjendatud ja annab lapsele võimaluse isaga suhted taastada.
  8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 järgi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrust tuleb täiendada märkega, et määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ületanud kaalumispiire, sh võttis maakohus õigesti arvesse kõigi menetlusosaliste huve, seades esiplaanile lapse huvid, kui määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  11. Vaidlus puudub selles, et laps ei ole pärast vanemate lahku kolimist
  12. a oktoobris isaga korrapäraselt suhelnud. Laps on elanud emaga, lapse ja isa kohtumine on olnud minimaalne. Kohtumenetluses väljendas laps soovi isaga mitte suhelda. 14.

§ 143

lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Lapse tahet tuleb suhtluskorra määramisel küll arvestada, kuid see ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega; 6

(9)2-21-15396 seda tuleb arvestada koosmõjus kõigi asjaoludega, et selgitada välja lapse huvidele vastav lahendus. Maakohus on lapse ära kuulanud ja tema tahet asja lahendamisel arvesse võtnud, kuid leidnud, et vaatamata sellele, et laps isaga suhelda ei soovi, on isaga suhtlemine siiski lapse huvides. Ringkonnakohus nõustub sellega.
  1. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, millest nähtuks, et isaga suhtlemine võiks olla lapsele ohtlik või muul põhjusel lapse huvide vastane, mistõttu see peaks olema välistatud. 15.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu emaga, et lapse parimates huvides on isaga mitte suhelda. Üldjuhul on lapse huvides omada sidet ja häid suhteid mõlema vanemaga. Üksnes erandlikel asjaoludel võib lapse huvides olla ühe vanemaga mitte suhelda. Eelkõige saab selliseks juhuks olla olukord, kus suhtlemine mõjub lapsele kahjulikult. Asja materjalide pinnalt ei ole põhjust arvata, et praegu oleks tegemist sellise olukorraga. Lapse hirmudega ja võimaliku vastumeelsusega isaga suhtlemisele on vajalik tegeleda ning seda saab teha eelkõige nende suhtluse toetamise kaudu. Nii lapse kui ka isa huvides on võimaldada neil üksteist taas tundma õppida ja oma suhe taastada, mis eeldab omavahelisi kohtumisi. 15.
  3. Lapse ja isa suhtluskorra kindlaksmääramist ei välista lapse ema väide, et lapse isa ei ole olnud huvitatud lapsega kontakti loomisest. Isegi kui isa vahetult pärast vanemate lahkuminekut mõnda aega lapsega kontakti võtmisest hoidus, ei tähenda see seda, et ta oleks kaotanud õiguse lapsega suhelda. Isa väitel on ta juba hiljemalt
  4. a alguses tahtnud lapsega suhelda ja vanemad on sel teemal suhelnud, kuid ema on keelanud lapsel isaga kokku saada ja palunud isal laps rahule jätta (I kd, tl 11 pöördel). Hiljemalt augustis 2021 on isa püüdnud saavutada emaga kokkulepet lapsega suhtlemise korra osas (I kd, tl-d 4 – 4 pöördel). Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et lapse huvides on proovida parandada ja taastada tema suhet isaga.
  5. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määratud suhtlemise kord sisult mõistlik ja põhjendatud. Maakohus kehtestas suhtluskorra astmeliselt, mis tagab lapsele ja isale võimaluse üksteist järk-järgult tundma õppida, arvestades seda, et nad ei ole juba mitu aastat saanud segamatult suhelda. Samuti nägi maakohus põhjendatult ette, et esialgu on isa ja lapse kohtumiste juures spetsialistid, kes saavad olla neile toeks kontakti saavutamisel ja abiks võimalike pingeliste olukordade lahendamisel. 17.

§ 143

lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sellest tulenevalt on ka ema kohustatud käituma selliselt, et lapse ja isa suhtluse taastamine oleks võimalik. Seejuures on emal kohustus last isaga kohtumisteks ette valmistada.

  1. Lapse ema on määruskaebuses väitnud, et lapsele määratud esindaja ei suhelnud vanematega. Lapsele määratud esindaja on esile toonud, et kohtus lapse isaga vahetult ja suhtles lapse emaga telefoni teel (vt
  2. aprilli 2024 seisukoht, p 4.3). Lapse esindaja on teinud kokkuvõtte lapse isa ja emaga suhtlusest oma
  3. novembri
  4. a menetlusdokumendis (p 5). Ringkonnakohtul puudub alus lapsele määratud esindaja avaldatus kahelda. Lisaks on lapse ema saanud ka ise menetluse käigus, sh määruskaebuses oma seisukohad esitada ja soovi korral teiste menetlusosaliste seisukohtadele vastu vaielda.
  5. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
  6. Maakohtu määruse resolutsiooni tuleb siiski täiendada kohtumääruse täidetavuse küsimuses. TsMS § 5621 lg 3 kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või 7

(9)2-21-15396 täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Siinsel juhul ei ole maakohus vaidlustatud määruses täpsustanud, mis ajast alates kohtumäärus täitmisele kuulub. Lapsele määratud esindaja avaldas
  1. juulil 2024 ringkonnakohtule, et isa ja lapse kohtumisi ei ole toimunud, mis tähendab, et määrust ei ole veel täitma hakatud. Ka lapse ema
  2. juuli
  3. a vastusest ja lapse isa
  4. juuli
  5. a vastusest ringkonnakohtu küsimusele nähtub, et maakohtu määrust ei ole viivitamata täidetud ning isa ja lapse vahel ei ole kohtumisi toimunud. Seda arvestades täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni täpsustusega, et määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Eelnev on oluline selleks, et määrusega ette nähtud üleminekuaeg (esmalt neli kuud ja seejärel kaks kuud toetatud kohtumisi) saaks täies mahus realiseeritud ja selle eesmärgid täidetud. Menetluskulude jaotus
  6. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Arvestades, et tegemist on hagita menetlusega, milles kohus lähtub eelkõige lapse huvidest, tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.
  7. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohus lahendab lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.
  8. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Täiendatud 01.08.2024 määrusega RESOLUTSIOON
  9. Teha tsiviilasjas nr 2-21-15396 täiendav määrus, mis on Tallinna Ringkonnakohtu
  10. juuli
  11. a määruse osa.
  12. Täiendada Harju Maakohtu
  13. märtsi
  14. a määruse resolutsiooni märkega kohtumääruse rikkumisel rakendatavate sunnivahendite kohta vastavalt tervikresolutsioonis (praeguse määruse resolutsiooni p 3.3) sätestatule.
  15. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus: 8.
  16. Määrata kindlaks X ja Y vaheline suhtluskord alljärgnevalt: 3.1.
  17. X ja Y kohtuvad kord üle nädala Tallinna Perekeskuse peretoas nelja kuu jooksul superviseeritud kohtumistel. Kohtumine on eelnevalt vaja kooskõlastada Tallinna linnavalitsuse Mustamäe linnaosa valitsusega ning kohtumisi on võimalik läbi viia peale lapse koolitunde alates kell 15.00–17.
  18. 3.1.
  19. Peale eelnimetatud nelja kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad kohtumised kahe kuu jooksul 2–3 tunni kaupa iganädalaselt vabalt valitud kohas, kus on piisavalt ruumi suhtlemiseks ning üksteise tundmaõppimiseks. Lapse isal on soovitatav teha koostööd lastekaitse spetsialistiga, kes vajadusel juhendab ja suunab. 8
(9)2-21-15396 3.1.
  1. Peale eelnimetatud kahe kuu pikkuse perioodi möödumist, toimuvad X ja Y kohtumised üle nädala nädalavahetustel selliselt, et laps on koos isaga reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. 3.
  2. Kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. 3.
  3. Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. 3.
  4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.