KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
- juuli
- a, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-24-3365 Tsiviilasi V.E.i hagi V.E. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V.E. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, esindaja jurist Maarika Pähklemäe Kostja: V.E. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx) Kohtuistung
- juuli 2024, osalesid V.E. videosilla vahendusel ja V.E. RESOLUTSIOON
- Jätta V.E.i avaldus hagist loobumiseks läbivaatamata.
- Hagi rahuldada.
- Lahutada V.E.i ja V.E.i abielu, mis registreeriti xxxxxxxxxxx aastal Pärnu Linna TSN Perekonnaseisuaktide Büroos.
- Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri kande tegemiseks registripidajale (TsMS 455 lg 2). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse ASJAOLUD Tsiviilasi nr 2-24-3365
- V.E. (hageja) esitas 28.02.2024 kohtule hagiavalduse V.E.i (kostja) vastu abielu lahutamiseks, milline on registreeritud xxxxxxxxxxx Pärnu Linna TSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos ning mida tõendab 16.01.2024 tõend nr 1-2024/157 (dtl 6). 1.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielulised suhted lõppenud
- Hageja kolis kohe pärast abieluliste suhete lõppemist kostjast eraldi elama ning sellega lõppesid osapoolte vahel kõik emotsionaalsed ja majanduslikud suhted. Hageja soovib formaalseks muutunud abielu lõpetada ametlikult ning tuvastada abieluliste suhete lõppemise aega, mida ei saa teha perekonnaseisuametis. Vastuseks kohtunõudele hageja 16.06.2024 avaldas, et ei soovi tuvastusnõuet esitada.
- Hageja esitas 03.07.2024 kohtule avalduse hagist loobumiseks ning 10.07.2024 avalduse, et soovib lahutada.
- Kohtuistungil, milline toimus 10.07.2024 jäi hageja abielu lahutamise nõude osas hagi juurde ning avaldas, et loobub 03.07.2024 avaldusest. Hageja väitel allkirjastas ta 03.07.2024 avalduse poja survel. Faktiliselt ei ole hageja kostjaga alates 1988 praktiliselt rääkinud ning ta elab juba 30 aastat koos teise naisterahvaga. Hageja ei soovi kostjaga abielulisi suhteid taastada. Hageja ei ole kunagi kostjat tema elukohast välja ajanud ning ei kavatse seda ka teha.
- Kostja avaldas istungil, et abielu lahutamisega nõus ei ole, kuna esiteks ütles hageja ärakolimisel, et tema lahutust ei soovi ja teiseks seetõttu, et kardab, et pärast abielu lahutamist jääb ta ilma oma elukohast. Kostja nõustus sellega, et pooled ei ela koos alates sellest ajast, kui hageja kostja juurest ära kolis. Kostja käis küll paar aastat pärast seda ka maal põllutöid tegemas, kuid abielulisi suhteid pooled ei taastanud. Kostja nõustus ka sellega, et hagejal on olnud pikaajaliselt teine elukaaslane. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja esitas 10.07.2024 kohtule taotluse, et kohus jätaks tema 03.07.2024 esitatud avalduse läbivaatamata, kuna hageja soovib jääda hagi juurde. Märgitust tulenevalt on hagist loobumise avalduse läbivaatamise alus ära langenud ning hageja 03.07.2024 avaldus tuleb jätta läbivaatamata.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus on nimetatud sätteid hagejale ja kostjale kohtuistungil selgitanud.
- Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Kuigi kostja avaldas, et ta soovib abieluliste suhete taastamist, on kohtu hinnangul tegemist pigem kostja murega seoses elukohaga, kui tegeliku sooviga alustada hagejaga uuesti kooselu. Kohus ei näe võimalust poolte lepitamiseks olukorras, kus pooled on elanud lahus 30 aastat ning sama kaua on ühel abikaasadest teine elukaaslane. Poolte ühised lapsed on täisealised, ühisvara jagamist ei ole pooled taotlenud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi abielulahutuse nõude osas. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-24-3365 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt nimetatust puudub kohtuotsuses vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3
(3)