← Eesti

1-24-3547/7

Obsah (7)§ 184§ 74§ 68§ 832§ 75§ 83§ 191

1-24-3547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juulil 2024 Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-3547 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Ti

§ 184

lg 1 järgi ning Eduard Kožanov süüdistatuna

§ 184lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Liset Rohi Süüdistatav Alisa Verde – isikukood 49104010259, elukoht xxx, emakeel xxx keel (valdab xxx keelt), xx kodanik, xxx, xxx, e-post xxx, varem karistamata. Süüdistatav Eduard Kožanov – isikukood 38501110313, elukoht xxx, emakeel xx keel, kodakondsus xxx, xxx, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Valeriy Gimaev RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Alisa Verde

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat 2 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Alisa Verde ei pane 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. A. Verde nõusolekul allub narkootiliste ainete sõltuvusravile ning jätkab viibimist Lääne-Tallinna keskhaigla sõltuvusravil; 8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.03.2024-13.03.2024, s.o 2 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määrata Alisa Verde katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Alisa Verdelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 134 eurot riigituludesse. Kohustada Alisa Verdet tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 182 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2184 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99924700020024. Selgitusse võib märkida: „Alisa Verde, kriminaalasi 1-243547, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada Eduard Kožanov

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2024-16.02.2024, s.o 2 päeva ning alates 12.03.2024 karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 12.03.2024, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Eduard Kožanovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Välja mõista Eduard Kožanovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 880 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 234,24 eurot riigituludesse. Kohustada Eduard Kožanovi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 263,68 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3164, 24 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99924700020011. Selgitusse võib märkida: „Eduard Kožanov, kriminaalasi 124-3547, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Eduard Kožanovilt sularaha summas 7215 eurot (nimetatud raha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr xxx) ja elektriline tõukeratas „Mi electric scooter“ koos laadijaga (asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, fooliumvoldikud (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Alisa Verdet süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid metonitaseeni ja protonitaseeni. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis tema enda juures kuni 12.03.2024.a kellani 13.22, mil ta Tallinnas xxx juures kinni peeti ning tema käekotist leiti ja võeti ära 4 fooliumvoldikut, milles oli valkjas pulber kogumassiga 0,40 grammi, mis sisaldas 4,7% metonitaseeni ja 5,4% protonitaseeni, pulbris sisaldus 0,019 grammi metonitaseeni ja 0,022 grammi protonitaseeni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, 3 sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Protonitaseen ja metonitaseen kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri
  3. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks protonitaseeni puhul 0,00025-0,001 grammist narkootilisest ainest ja metonitaseeni puhul 0,0005-0,002 grammist. Seega käitles Alisa Verde narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 315-1260 inimesele. Seega pani Alisa Verde eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Eduard Kožanovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 28.02.2017.a otsusega nr 1-17-1666 mõistetud süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas taas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid metonitaseeni ja protonitaseeni. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis tema enda elukohas xxx kuni 15.02.2024.a kellani 13.05, mil antud aadressil teostati läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära: • elutoast voodi kõrvalt pruuni värvi kummuti pealt 1 soonkinnisega kilekott 2 fooliumvoldikuga, millistes oli valge pulber kogumassiga 0,16 grammi, mis sisaldas 5,2% metonitaseeni ja 6,0% protonitaseeni, pulbris sisaldus 0,0083 grammi metonitaseeni ja 0,0096 grammi protonitaseeni; • köögist külmkapi kõrvalt pruuni värvi kummuti esimeses sahtlis olevast metallkarbist 2 fooliumvoldikut, millistes oli valge pulber kogumassiga 0,17 grammi, mis sisaldas 4,9% metonitaseeni ja 5,7% protonitaseeni, pulbris sisaldus 0,0083 grammi metonitaseeni ja 0,0097 grammi protonitaseeni; • köögist külmkapi kõrvalt pruuni värvi kummuti peal olevast vaasist 1 soonkinnisega kilekott 1 fooliumvoldikuga, milles oli valge pulber massiga 0,067 grammi, mis sisaldas 4,3% metonitaseeni ja 5,0% protonitaseeni, pulbris sisaldus 0,0029 grammi metonitaseeni ja 0,0034 grammi protonitaseeni. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest hoidis tema enda elukohas xxx kuni 12.03.2024.a kellani 13.50, mil antud aadressil teostati läbiotsimine, mille käigus andis ta vabatahtlikult välja: • paremal pool asuva televiisori all oleva kapi ülemisest sahtlist 2 fooliumvoldikut, millistes oli beežikas pulber kogumassiga 0,015 grammi, mis sisaldas metonitaseeni ja protonitaseeni; • parempoolse kapi alumisest vasakpoolsest sahtlist jõuluvana nuku pükste seest 1 soonkinnisega kilekoti, milles oli beežikas pulber massiga 4,99 grammi, mis sisaldas 7,0% metonitaseeni ja 8,9% protonitaseeni, pulbris sisaldus 0,35 grammi metonitaseeni ja 0,44 grammi protonitaseeni. 4 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Protonitaseen ja metonitaseen kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks protonitaseeni puhul 0,00025-0,001 grammist narkootilisest ainest ja metonitaseeni puhul 0,0005-0,002 grammist. Seega käitles Eduard Kožanov narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 6474 - 25 898 inimesele. Seega pani Eduard Kožanov eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Alisa Verde, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.06.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Alisa Verde süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.03.2024, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 1 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Alisa Verde ei pane 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal alluma narkootiliste ainete sõltuvusravile. Alisa Verde on narkootilise aine sõltuvusravile allumiseks andnud nõusoleku ja viibib alates 25.07.2023 Lääne-Tallinna Keskhaigla sõltuvusravil.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava Eduard Kožanovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.06.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Eduard Kožanovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 4 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.02.2024, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Eduard Kožanovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 12.03.2024. Eduard Kožanovi nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja § 832 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 22.03.2024 määrusega nr 1-24-1017 arestitud Eduard Kožanovile 5 kuuluv sularaha summas 7215 eurot ja elektriline tõukeratas „Mi electric scooter“ koos laadijaga keskmise väärtusega 346,60 eurot (nimetatud raha on kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr xxx ja nimetatud elektriline tõukeratas asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas). Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, fooliumvoldikud (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: Alisa Verde: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisikulu 134 eurot riigituludesse. Eduard Kožanov: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 880 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 234,24 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt, vastavalt nende osale, väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
  3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka 6 süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.