Obsah (6)

§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1771 Määruse kuupäev 13. juuni 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Arvestades esitatud kaebust ning seda, millised funktsionaalsused on tahvli kasutamisel kinnipeetavatele saadaval, mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt asjaoluga, et kaebajal on probleemid e-toimiku kasutamisega, kuna kaebajal ei ole alati võimalik tutvuda e-toimikus sisalduvate dokumentidega.
2. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ning kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusam vahend. Ka ei ole halduskohtule äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Üksnes abstraktne oht, et vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Põhjendatud huvi jaatamiseks ei ole piisav üksnes kaebaja soov veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12;
6. aprilli
7. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). 5.
8. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. 5.
9. Arvestades, et kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärk siiski see, et kaebaja saaks tutvuda konkreetse kohtuasja materjalidega, saab kaebaja e-toimikuga seonduvate probleemide korral pöörduda kohtu poole konkreetse kohtuasja raames. Kui kaebajal ei ole võimalik teatud kohtuasjas näha e-toimiku kaudu asja materjale, on kaebajal seega tõhusam sellest kohut vastavas asjas teavitada, et kohus saaks kaebaja jaoks dokumentide nähtavuse lisada. Dokumentide mittenähtavuse korral on tegemist infosüsteemi tehnilise probleemiga, mida Tartu Halduskohus on varasemalt kaebajale ka mitmel korral selgitanud. 5.
10. Kohtu hinnangul ei saa tuvastamiskaebuse lubatavust jaatada ka riive intensiivsusele tuginedes. Juhul, kui kaebaja ei saa tutvuda e-toimiku kaudu kohtuasja materjalidega, saab kaebaja asja materjalidega tutvuda paberkandjal. Samamoodi saab kaebaja paberkandjal esitada kohtule pöördumisi.
11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
3. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid 2 selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3