ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (
lg 1 p 1) ning õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
4.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks
lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kohus leiab, et taotlus vastab
6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on
lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik 2 täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja
lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega X. X.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on
Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Maksuhalduri menetluses on XXXXX OÜ maksuvõla sissenõudmine. XXXXX OÜ-l on tasumata 27.04.2022, 16.02.2023 ja 02.05.2023 maksuotsusega määratud maksukohustused kokku xxx xxx,xx eurot ning maksustamisperioodidel 03.2022 kuni 07.2023 deklareeritud käibemaks, tööjõumaksud ja maksed kokku xx xxx,xx eurot. Maksukohustuste kujunemist on täpsemalt põhjendatud taotluse punktis 2. XXXXX OÜ maksukohustused tekkisid ja jäid tasumata X. X.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15). MTA taotluse kohaselt X. X.il oli täielik ülevaade äriühingu majandustegevuse korraldamise kohta, mh tegi XXXXX OÜ ja viimase tehingupartnerid väljamakseid X. X.ile ning XXXXX OÜ tegi väidetavaid tehinguid XXXXXXXXXXXX OÜ-ga (likvideerimisel), mille juhatuse liikmeks oli samuti X. X.. Pärast maksuvõlgade tekkimist võõrandati äriühing isikule, kes on seotud veel mitmekümne kustutamishoiatusi ja maksuvõlgasid omava äriühinguga. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X. X.i tegevuse ning XXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud X. X.i pidada XXXXX OÜ maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. X. X. võib solidaarselt XXXXX OÜ-ga vastutada maksuotsustega määratud põhivõla osas kogusummas xxx xxx,xx eurot ning deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste summas xx xxx,xx eurot, millele lisandub intress summas xx xxx,xx eurot, s.o kokku xxx xxx,xx euro tasumise eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 6.3 MTA-le teadaolevalt X. X.i töötasu väljamakseid ei deklareerita (viimati deklareeris töötasu väljamakseid XXXXX OÜ 07.2023 summas xxxx eurot). Samas on X. X.il kehtiv tööleping OÜ-s XXX 7 (juhatuse liige, osanik, tegelik kasusaaja) ning juhtimis-, kontrollorgani liikme leping äriühingutega XXXXXXXXXXXX OÜ (kustutamisel) ja XXXXXXXXXXXXX OÜ (juhatuse liige, tegelik kasusaaja). Lisaks on X. X. otseseks kasusaajaks Xxxxxxxxx OÜ-s ja juhatuse liige, osanik ning tegelik kasusaaja Xxx 24 OÜ-s. X. X. on abielus ning omab kahte ülalpeetavat. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et isik võib enda tegelikku sissetulekut varjata. Kuivõrd X. X.i deklareeritud sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades X. X.i käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.4 Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (
Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et olenemata äriühingu olemasolevate pangakontode arestimisest, ei ole 3 äriühingu maksuvõla täielik sissenõudmine äriühingult endalt andnud tulemusi. Arestitoimingute tulemusena on XXXXX OÜ maksukohustus vähenenud xx xxx,xx euro võrra. Viimane laekumine äriühingu ettemaksukontole toimus 11.10.2022. XXXXX OÜ-le on esitatud kustutamishoiatus ning 17.08.2023 kustutati äriühing KMKR registrist. Äriühingul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. Maksuhalduri hinnangul pole tegemist tegutseva ettevõttega. Seega on maksuhaldur ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. 6.5 Käesoleval juhul ei esine
Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud
7. Kohus peab täitetoimingute valikut põhjendatuks. MTA taotleb käsutamise keelumärke kandmist X. X.i kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx (Xxxxx maakond, Xxxxxxxxxx vald, Xxxxxxxi küla, Xxxxxxxx). Maksuhalduri andmetel on eelnimetatud kaasomandi osa hinnanguline väärtus xxxx eurot ning kinnisasi on juba koormatud erinevate hüpoteekidega. Tegemist ei ole X. X.i koduga, vaid maatulundusmaaga. Käsutamise keelumärke kandmine kaasomandiosale ei takista kinnisasja kasutamist ega piira isikut rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks. Seetõttu saab pidada käsutamine keelumärke kandmist kinnistusraamatusse X. X.i kaasomandi osale proportsionaalseks. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega selles osas, miks ei ole praegusel juhul otstarbekas käsutamise keelumärke seadmine X. X.ile kuuluvale sõidukile. Arvestades, et X. X.i registervara hinnanguline väärtus ei kata vastutusmenetluse tulemusena potentsiaalselt määratavat maksukohustust, tuleb taotlust pidada põhjendatuks ka pangakontode arestimise osas. Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui isiku muu vara määratavat maksukohustust ei kata ning maksuhaldur on usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on ka hoiukonto(de) arest, kuna hoiukonto omanikul on õigus taotleda krediidiasutuselt rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, mistõttu on võimalik vastavate summade väljakandmine. Maksuhaldur on ära näidanud, et X. X.il puudub piisav sissetulek maksukohustuse koheseks tasumiseks ning maksukohustust ei taga ka olemasolev registervara.
lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Lisaks on vajadusel maksuhalduri nõusolekul tagatud arestitud pangakontolt võimalike täiendavate kohustuste täitmine (
Kui maksukohustuse täitmise tagamiseks peaks olema tõhusalt võimalik rakendada mingeid muid abinõusid, saab isik maksuhaldurilt taotleda ka tagatise asendamist (
8. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud lõpetatakse, kui X. X. esitab maksuhaldurile
lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka võimalikud sundtäitmise kulud. Kui X. X. soovib kasutada tagatisena deposiiti, on deposiidi kantavaks summaks xxx xxx,xx eurot (s.o potentsiaalse nõude suurus). 9. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.