← Eesti

2-24-1737/48

Obsah (8)§ 424§ 423§ 168§ 175§ 174§ 178§ 426§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-1737 Kohtuasi A. L. hagi Tartu Vangla

) § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hageja ei soovi menetluse jätkamist. Hageja võttis hagi tagasi pärast hagi menetlusse võtmist, kuid enne eelmenetluse lõppemist. Seetõttu ei ole hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek vajalik

§ 424lg 1 mõistes.

Kohus jätab hagi

§ 423

lg 1 p 2 ja

§ 424lg 1 esimese lause alusel läbi vaatamata.

7.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hagiavaldus jäeti läbi vaatamata.

§ 168

lõigetes 3–5 sätestatud eeldusi ei esine, et jagada menetluskulud teisiti

§ 168lõikes 2 sätestatust.

Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja on kostja töötaja, kelle kulusid ei hüvitata (

§ 175lg 2).

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. 8.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodust tulenevalt hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda samas nõudes uuesti kohtusse. 9.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib

§ 1902

(3)lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-76-13, p 14). Kohus andis 1. aprilli 2024 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot tasumisest. Kohus on hageja majanduslikku seisu menetluses hinnanud ning jõudnud järeldusele, et hageja majanduslik seis ei võimalda tal riigilõivu tasuda. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 100 euro riigituludesse tasumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.