Obsah (8)

§ 251§ 249§ 55§ 37§ 45§ 38§ 47§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2024, Tartu Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised 3-24-1835 Xi esialgse õiguskaitse taotlus üm

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. juunil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Tartu Vanglat viivitamatult teda ümber paigutama kambrisse, kus oleks piisavalt liikumisruumi, avatav aknaluuk, korralik tehisvalgus ning igapäevane duši võimalus. Taotluse kohaselt viibib X sisuliselt neli nädalat E2 osakonna kambris nr 1166, kus ei tohiks kedagi pikaajaliselt hoida. Kambris nr 1166 puudub panipaik/kapp ning nagidele ligipääs. Taotleja soovib enda ümberpaigutamist teise E2 osakonna kambrisse või kabrisse nr E8-
3. Lisaks viitab taotleja vajadusele saada kambrisse joonlaud, värvipliiatsid ja värvipildid ning võimaldada kassitoa kasutamist. X esitas
4. juunil 2024 kohtule täiendava taotluse kohustamaks Tartu Vanglat koguma tõendeid kambri nr 1166 seisukorra hindamiseks.
5. Kohus edastas
6. juunil 2024 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas taotleja on vaidemenetluse raames taotlenud vanglalt enda viivitamatut ümberpaigutamist teise kambrisse. Vaide ja vaideotsuse olemasolu korral tuli need kohtule edastada. Ühtlasi palus kohus vanglal täpsustada, kas taotleja paikneb jätkuvalt kambris nr 1166, ning kas vangla plaanib ta paigutada 3-24-1835 sealt teise kambrisse või mitte. Kohus palus ka selgitada, millal ja millistel asjaoludel taotleja kambrisse nr 1166 paigutati. Kohus palus ka edastada taotleja pöördumised, mis puudutavad joonlaua, värvipliiatsite ja värvipiltide saamist ning kassituba, kui sellised pöördumised olid esitatud.
7. Tartu Vangla vastas kohtule
8. juunil 2024 ning selgitas järgmist. Kinnipeetav X ei ole Tartu Vanglale esitanud vaiet enda ümberpaigutamiseks teise kambrisse. Ta esitas
9. ja
10. juunil 2024 taotlused, milles palub ennast E2 eluosakonna kambrist 1166 teise kambrisse paigutada. Vangla ei olnud vastamise hetkel veel taotluseid lahendanud. Taotleja paikneb
11. juuni
12. a seisuga kambris nr 1166 ning vanglal ei ole vastuse koostamise ajal plaanis kinnipeetavat teise kambrisse paigutada. X paiknes selles kambris
13. maist 2024 kuni
14. juunini 2024 ning uuesti alates
15. juunist 2024 seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (konflikt kaaskinnipeetavaga, korduvad enesevigastamised, rünne vanglas töötava isiku suhtes, korduvad ründed vanglateenistuse ametnike suhtes). Vangla edastas ka
16. aprilli
17. a pöördumise, milles X palus vanglalt infot kassituppa toodud kasside kohta ning viitas vajadusele hoolikamalt jälgida ühe kassi tervislikku seisundit. KOHTU SEISUKOHT
18. Xi esialgse õiguskaitse taotlus on mõistetav sellisena, et taotleja soovib Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, millega kohustatakse vanglat taotlejat E2 osakonna kambrist nr 1166 ümber paigutama teise kambrisse. Samuti soovib taotleja, et kohus kohustaks vanglat lubama taotlejale kambrisse joonlaua, värvipliiatsid ja värvipildid ning andma võimaluse külastada kassituba. Taotleja soovib seega esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist vastavalt

§ 251lg 1 p-le 3.

5.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega oleks Xi esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav vaid olukorras, kus ta on enne taotlusega kohtu poole pöördumist esitanud vanglale vaide, milles vaidlustab enda kambrist nr 1166 teise kambrisse paigutamise taotluse rahuldamata jätmist (s.o asjaolu, et vangla ei ole teda teise kambrisse paigutanud). Teiste taotluste puhul peaks taotleja olema esitanud vaide seoses joonlaua, värvipliiatsite, värvipiltide ning kassitoaga.

1. Viru Vangla teatas
2. juunil 2024 kohtule, et X ei ole esitanud Tartu Vanglale vaiet enda ümber paigutamiseks teise kambrisse. Ta on esitanud vanglale
3. ja
4. juunil 2024 küll taotlused, milles palub enda ümberpaigutamist E2 osakonna kambrist nr
5. Vangla ei ole kohtule vastamise ajaks Xi taotluseid lahendanud. Kohtul puudub alus eeltoodud teabes kahelda. Kohtu hinnangul on Xi
6. ja
7. juunil 2024 esitatud taotlused alguseks haldusmenetlusele, mille tulemust on võimalik vaidemenetluses vaidlustada. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest järeldub, et taotleja ei ole praegusel juhul veel esitanud vaiet ei enda ümberpaigutamiseks kohustamiseks ega ka mitte teiste eelnimetatud taotluste osas. Ka taotleja ise ei ole esialgse õiguskaitse taotluses asunud seisukohale, et ta oleks neis küsimustes vaiet esitanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kuna asjas ei ole käimas vaidemenetlust, ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse läbimata jätmine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada. 2 3-24-1835

1. Taotlejal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti, kui ta on enne taotluse esitamist algatanud vaidemenetluse ning esitanud Tartu Vanglale vaide seonduvalt enda E2 osakonna kambrist nr 1166 ümberpaigutamisega teise kambrisse. Samuti saab pärast asjakohase vaidemenetluse alustamist esitada esialgse õiguskaitse taotluse seoses joonlaua, värvipliiatsite, värvipiltide ning kassitoaga, kuid kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et arvestades nende loetletud hüvedega seotud õiguste riive vähest intensiivsust on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine selles osas ebatõenäoline.
2. Taotleja esitas
3. juunil 2024 ka taotluse tõendite kogumiseks. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata ning kohus ei lahenda seda sisuliselt, ei ole ka vajadust koguda täiendavaid tõendeid. Xi taotlus tõendite kogumiseks jääb seega samuti läbi vaatamata.
4. X on esialgse õiguskaitse taotluses avaldanud soovi, et talle tagastataks taotluse juures olnud joonised 1 ja
5. Tegemist on kaebuse lisadeks olevate paberkandjal dokumentidega, millest on tehtud digitoimikusse koopiad. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab Xile paberkandjal saadetud esialgse õiguskaitse taotluse lisad (joonised 1 ja 2).
6. Kohus tuvastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluses ka soovi tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus, kus taotlejat ei viidud erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtule ning ei tehtud vereülekannet pärast žiletiterade allaneelamist. Kohus märgib, et

§ 251

kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasust. Kui kohus tuvastaks esialgse õiguskaitse menetluses haldusorgani tegevuse õigusvastasuse, lahendaks ta ühteaegu ära juba põhivaidluse, mis ei ole aga esialgse õiguskaitse raames lubatav (nt Riigikohtu vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks peaks taotleja esitama kohtusse tuvastamiskaebuse

§ 37

lg 2 p 6 mõttes, arvestades aga seejuures

§ 45

lg-s 2 sätestatud piirangut ning

§ 38lg-s 4 sätestatut.

Väidetavalt ära jäänud tervishoiuteenuse puhul ei oleks enam otstarbekas ka kohustamisnõue, vaid taotleja saaks enda õigusi eelduslikult tõhusamalt kaitsta kahju hüvitamise nõudega, mille lahendamise raames kontrollitakse ka vangla tegevuse õiguspärasust. Enne sellise nõude kohtule esitamist on aga vaja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 47lg 1 ja vangistusseadus § 11 lg 8).

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3