Obsah (8)

§ 405§ 444§ 442§ 122§ 162§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. mai 2024.a tsiviilkantselei kaudu Lubja 4, Talli

) § 405 lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga 3 ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused

§ 444lg 2 järgi lihtsustatud vormis.

1. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
2. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovis pakkumust internetikeskkonnas hange.ee neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamiseks. Esitatud hagiavaldusest ja dokumentidest nähtub (dtl 42), et hankes oli märgitud soovituslik tööde teostamise aeg 01.11.201917.11.2019 ning kostja valis parimaks pakkujaks hageja, SWENOR Bygg OÜ. Vaidlus käesolevas asjas on poolte vahel selles, kas poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kulud (sõidukulu, hange.ee keskkonnas hageja poolt makstud tasu).
4. Kostja avaldas keskkonnas hanke nimetusega „Neljakandilise aiamaja tüüpi ehitise ehitamine“, hageja tegi teiste pakkujate seas oma pakkumise ja kostja valis hageja võitjaks. Hageja loeb sellega lepingu sõlmituks ning kostja poolt töölepingu üles öelduks, kui kostja tegi hange.ee keskkonnas hagejaga sõlmitud töövõtulepingu korras tehtavale tööle uue hanke (2020.a juuli). Hageja on seisukohal, et kostja ütles töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel. Kostja vaidleb nimetatule vastu ja leiab, et töövõtulepingut ei ole sõlmitud, ei ole selge, kus ja mis hetkel oli vastavad tahteavalduse vahetatud selliselt, et pooled saaksid aru, et nad on omavahel õiguslikult seotud. Ära polnud ka näidatud, mismoodi oli kokku lepitud tasu maksmine ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Kostja peab kogu protsessi lepingueelseteks läbirääkimisteks, mis luhtusid. Kostja hinnangul hange.ee ei vahenda lepingute sõlmimist, ning automaatselt tahteavalduse esitamine hange.ee keskkonnas ei võrdu lepingu sõlmimisega.
5. Poolte õigussuhtele kvalifikatsiooni andmiseks tuleb esmalt välja selgitada, millised olid poolte tahteavaldused ja kas need olid piisavad selleks, et saaks öelda, et poolte vahel oli sõlmitud leping VÕS § 9 mõttes. Hange.ee üldtingimuste p 2.2 sõnastab selgelt, et „..kõik hange.ee keskkonnas esitatavad tahteavaldused teevad ja lepingud sõlmivad kasutajad 4 omavahel ning vastutavad nende nõuetekohase täitmise eest.“(dtl 61). Seega on sellest punktist on arusaadav, et lepingu sõlmimine tehakse eraldi toiminguna. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus kostja (hange.ee keskkonnas hanke korraldaja) ja hageja (hange.ee keskkonnas hanke võitja) vahel tekib hanke lõppedes lepinguline suhe. Seega leping ei olnud sõlmitud enampakkumise korras (VÕS § 10). VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nõnda leiab kohus, et edukaks pakkujaks tunnistamises ei seisnenud nõustumuses lepingu sõlmimiseks, vaid tegemist oli olukorraga, mille eesmärk oli leida isik, kellega alustatakse lepingueelseid läbirääkimisi ning sõlmida töövõtuleping hiljem, kui oli läbi räägitud ka muudes küsimustes - täitmise tähtaeg, materjalide ja kaupade ostmine – so. töö detailides (nimetatu nähtub ka hange.ee üldtingimustest, dtl 61). Ühtlasi on hageja ise välja toonud ja see nähtub ka poolte e-kirjavahetusest („kostja täpsetest soovidest aru saamiseks ja ideede kooskõlastamiseks käis hageja Kosel kostjaga kooskõlastatult tema juures tutvumas varasema tööga ja selgitas enda nägemust“; hagi p 8, dtl 48-55), et ka hageja hinnangul ei olnud pooled saavutanud kokkulepet hange.ee keskkonnas VÕS § 9 mõttes.
6. Nii nõustub kohus kostjaga selles, et kuulutuse paigutamine hange.ee keskkonda ja pakkumise teinud ettevõtja valimine ei ole samastatav töövõtulepingu sõlmimisega ja seega olukorras, kus lepingut ei ole sõlmitud, ei saa ka lepingust taganeda ega seda üles öelda, järelikult ei saa hageja tugineda oma nõudes VÕS § 655 lg 1 sätetele ega nõuda tasu nimetatu alusel (sj olukorras, kus töid ei ole teostatud).
7. Kuna kohus leidis, et lepingut ei ole sõlmitud ning pooltevaheline suhtlus käis lepingueelsete läbirääkimiste käigus, siis tuleb kohtul hinnata, kas hageja sai kostjalt nõuda hageja kulude (sõidukulu, hange.ee keskkonnas makstud tasu) hüvitamist.
8. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 alusel lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Ning lg 3 kohaselt, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. VÕS 101 lg 1 p 3, § 115 lg kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
9. Hageja saaks kostjalt nõuda usalduskahju VÕS § 14 alusel ja tuginedes VÕS § 101 lg p 3, §
10. Eelkõige saaks hageja nõuda mõistlikku kulu, mis tal tekkis hankes osalemisel ja lepingueelsetel läbirääkimistel. Kahju võib ka usalduskahju puhul seisneda nii sõidukulude hüvitamises kui ka hange.ee keskkonnas makstud tasus, kui selgub, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi pahas usus. Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut, siis lähtub kohus poolte poolt esitatud kirjalikest tõenditest, eelkõige poolte kirjavahetusest. 5
11. Seega tuleb hinnata, kas pooled on lepingueelseid läbirääkimisi pidanud pahauskselt ja kas hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selle üle, et hankekeskkonnas on kostja soovinud tööde teostamise ajaks 01.11.2019-17.11.2019 ning vaidlus puudub ka selles, et nimetatud kuupäevadel töid ei teostatud. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et pooled on suhelnud omavahel tihedalt novembri lõpus, detsembri alguses (19.11, 21.11, 04.12, dtl 48-51), kuid peale seda on läbirääkimised mõningal määral vaibunud ja otsesele kokkuleppele tööde teostamise detailides ei ole ühegi e-kirjas nähtuva põhjal jõutud (2020 jaanuar- veebruar, dtl 52-55), Järgnevalt on pooled jõudnud arusaamisele, et tööd tuleb edasi lükata - 02.02.20 kostja kiri „mul on muud asjad väga järsku tulnud vahele ja praegu ei oska ennustada, millal aega oleks..“; kostja 03.02.20 e-kiri „VB siis kevadel tuleb teema jälle aktuaalseks?“; hageja 03.02.20 e-kiri „Ei ole probleemi, andke ainult natuke varem teada, sest see aasta on juba kole palju tööd ees.“. Edasine konkreetne suhtlus poolte vahel puudus (milles vaidlus ka puudub), kuni hageja on välja toonud, et
12. aasta juulikuu lõpus leidis hageja hange.ee veebilehelt kostja uue hanke sama töö teostamiseks, mille põhjal hageja tegi järelduse, et kostja temalt enam tööd ei soovi ning esitas kostjale arve kulude hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on kostja veenvalt tõendanud (kostja ütlustega 24.01.24 ärakuulamisel), et 2020.a suvine hange oli kostja poolt teisele ehitisele, kui see, mille hageja pakkumuse tegi, seega ei saa esitatud tõendite põhjal jõuda arusaamisele, et kostja oleks teadlikult või pahauskselt venitanud läbirääkimistega või läbirääkimised katkestanud uue hanke läbiviimisega. Vastupidiselt nähtub, et nii hageja kui ka kostja ei suutnud saavutada läbirääkimistel kokkulepet ehitise tööde detailide osas (so millal, millise varjendi, kus tööd teostada) ja seetõttu kostja ei ole lepingueelseid läbirääkimisi pidanud pahauskselt ning kostja hageja ees ei vastuta. Kohus leiab, et käesoleval juhul kannab hageja riski selle eest, et ei leppinud kokku kostjaga sõidukulude vm kulude hüvitamises enne kulude tekkimist. Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses. Nõnda ei pea kohus põhjendatuks ka hageja kahjunõudeid sõidukulu ega hange.ee keskkonnas hageja poolt makstud tasu osas ja eeltoodu alusel jääb hagi võlgnevuse summas 50 eurot ja viiviste summas 13,32 eurot nõudes rahuldamata VÕS § 14, § 101 lg 1 p 3, 115 lg 1 järgi
13. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kostja 05.05.24 esitatud väidetele, kuna need on esitatud peale kohtu määratud tähtaegu (eelmenetluse lõpp 24.04.24, 04.04.24 kohtu e-kiri). Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna määramine, menetluskulude jaotamine 20.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 67,33 eurot.

21.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määra kindlas seetõttu hageja menetluskulude suurust 22.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on 6 menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

23. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses esindaja olnud või muud kulu menetluses tekkinud, siis jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. 24.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 7