Obsah (8)

§ 184§ 118§ 18§ 19§ 121§ 56§ 68§ 73

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-23-4915 19. detsembril 2023.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Elena Jõgis juuresolekul, prokuröride Lauri

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 4 aastat 3 kuud, millest vabanes tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 15.04.2021 määruse alusel katseajaga kuni 21.07.2022.a; on kahtlustatavana kinnipeetud 04.05.2023, tõkend vahistamine Harju Maakohtu 06.05.2023 määrusega - süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Süüdistus Janek Kiirendit (Kiirend) süüdistatakse selles, et tema lõi 03.05.2023.a enne kella 00.47 Tallinnas XXX maja juures tekkinud konflikti käigus Xi rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus X pikali. Janek Kiirend lõi peale seda Xi vähemalt 20 korda rusikaga keha piirkonda, mille tagajärjel kaotas X teadvuse. Seejärel tõstis Janek Kiirend teadvuseta Xi läbi jalgvärava XXX, Tallinn asuva maja aiaga piiratud hoovi, kus ta jätkas Xi peksmist, lüües Xi tahtlikult täpselt tuvastamata arv kordi käte ja jalgadega pea, keha, üla- ning alajäsemete piirkonda. Kella 01.55 paiku saabus Y sõidukiga Mercedes Benz reg nr XXXXXX, mille ta parkis XXX maja hoovi. Seejärel lõi Janek Kiirend veel vähemalt korra jalaga kannatanu Xi täpselt tuvastamata piirkonda. Janek Kiirend põhjustas Xi löömisega tahtlikult eluohtlikud tervisekahjustused: mõlemapoolsed hulgi roidemurrud koos parempoolse veririnnaga ja vasakpoolse veri-õhkrinna, mis vajas dreneerimist. Samuti põhjustas Janek Kiirend löömisega tahtlikult Xile mitteeluohtlikud tervisekahjustused: - hulgalised nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näos ja ninaluude murru, millega kaasnes sügav teadvusekaotus ehk kooma; - lülisamba 1.-4. nimmelüli parempoolsete ristijätkete murrud; - soolekinnisti vigastuse; - nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul; - hulgalised nahamarrastused ja nahaalused verevalumid üla- ja alajäsemetel. Oma tahtliku tegevusega pani Janek Kiirend toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetlus Kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, kuid 01.11.2023 kohtuistungil taotlesid süüdistatav ja kaitsja asja arutamist lühimenetluses, millega prokurör nõustus ning süüdistatav on kohtu alla antud lühimenetluses. 20.11.2023 kohtuistungil Janek Kiirend ennast süüdi ei tunnistanud, taotles enda küsitlemist ning seletas, et viibis hädakaitseseisundis ja kahetses, et Xil sellised vigastused tekkisid. 1 Kohus uuris kõiki tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatavate käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik. Kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid lubatavad. Kõigepealt peatub kohus tõenditel, mis kinnitavad kuriteosündmusele eelnenud aega, s.o Janek Kiirendi koju saabumist 02.05.2023 ning tema seotust Yga. Nimetatu on vajalik, kuna toetab süüdistuse sisu, s.o 03.05.2023 kella 01.55 paiku Y XXX maja juurde saabumist tema kasutuses olnud sõidukiga Mercedes Benz reg nr XXXXXX. Etteruttavalt toob kohus välja sellegi, et just nimetatud sõidukiga toimetas Y kannatanu Xi sündmuskohalt minema. Täpsemad asjaolud ja sellekohased tõendid toob kohus välja sündmuse ajalises järjestuses. Seda, et Janek Kiirend saabus 02.05.2023 õhtusel ajal Soomest ning talle tuli sadamasse vastu Y, toetavad lisaks Janek Kiirendi ütlustele asitõendi vaatlusprotokollid, kus vaadeldakse halli värvi universaalkerega Mercedes Benzi liikumist. 24.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt nähtub Nautica keskuse videokaamerate salvestiselt Mercedes-Benz, mis kell 21:31:20 sooritab vasakpöörde Tallinna Sadama D-terminali parklasse ning sadama poolt tulev isik (tuvastatud kui Janek Kiirend) istub kell 21:39:44 sõidukisse. Eelnimetatut toetab ka 20.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldakse Tallinna Sadama D-terminali videokaamerate salvestisi. Salvestiselt on taas näha halli Mercedes-Benzi parklasse sõitmist ning parkimiskohale parkimist. Salvestiselt on näha, kuidas inimesed väljuvad laevast ning kell 21:34:07 on näha ka Janek Kiirendit ning tema liikumist jalakäijate tunnelis. Kell 21:37:54 on näha, kuidas J. Kiirend liigub eskalaatoriga alumisele korrusele, kell 21:38:29 väljub ta D-terminalist. Kell 21:39:48 avab J. Kiirend eelnevalt parkimiskohast välja sõitnud halli MercedesBenzi esimese kõrvalistuja ukse, istub sõidukisse ning kell 21:40:05 lahkub hall Mercedes-Benz parklast. 21.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll toetab fakti, et Y viis Janek Kiirendi sadamast koju. Protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks xxx, Tallinn hoonel asuva videovalvesüsteemi kaamera salvestised, millelt on näha, kuidas 2.05.2023 kell 22:35:16 sõidab Pärnu mnt ja Paide tn alguse poolt heledat tooni universaalkerega Mercedes-Benz, mis peatub XXX ja xxx majade juures ja juhi kõrvalistuja uks avaneb, sõiduautost väljub heleda jopega meesterahvas. Ya kahtlustatavana 17.05.2023 antud ütluste kohaselt on sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr XXXXXX tema kasutuses. Edasi analüüsib kohus, mil määral toetavad esitatud tõendid Janek Kiirendile

§ 118lg 1 p 1 järgi etteheidetava kuriteokoosseisu täitmist.

Vaidlus puudub selles, et süüdistuses näidatud ajal viibisid nii süüdistatav kui ka kannatanu X süüdistatava elukoha lähedal, s.o Tallinnas XXX maja juures ning nende vahel oli konflikt. Kohtu hinnangul ei ole sisuliselt vaidlust ka süüdistuse selles osas, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi süüdistatav kannatanu Xit ning põhjustas kehavigastusi. Vaidlus on tõusetunud Janek Kiirendi poolt tarvitatud vägivalla intensiivsuses. 2 Kuigi kannatanu Xi ütluste kohaselt ta ise ei mäleta, mis temaga maikuus juhtus ja miks ta sattus haiglasse, siis arvestades tal tuvastatud tervisekahjustuste ulatust on see ka loogiline ja usutav. Kannatanu tervisekahjustused on välja toodud ekspertiisiakti nr 23E-AOI0141 esitatud eksperdiarvamuses, mille kohaselt esinesid Xil hulgivigastused pea piirkonnas (ninaluude murd, hulgalised nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol) koos sügava teadvusetuse e koomaga; mõlemapoolsed hulgiroidemurrud koos vasakpoolse veri-õhkrinna ja parempoolse veririnnaga; lülisamba 1.-

1. nimmelüli parempoolsete ristijätkete murrud; soolekinnisti vigastus; nahaalused verevalumid vasakul pool kõhul ning hulgalised nahamarrastused ja nahaalused verevalumid üla- ja alajäsemetel. Vaidlust ei ole ka samas ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamuse osas, et mõlemapoolsed roidemurrud koos dreneerimist vajanud veri-õhkrinnaga on eluohtlik tervisekahjustus, kuna see põhjustab ägedat hingamispuudulikkust. Teised tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja nende paranemine kestab vähem kui neli kuud. Janek Kiirend ei eitanud kannatanu löömist. Janek Kiirendi kohtuistungil antud ütluste kohaselt tabas üks löök Xt lõuga, Xl läks pilt eest ära ja kukkus maha. Peale esimest lööki võis X mingeid tugevamaid pirakaid saada 5-6 tükki ja kuna ta lõhkus kohe oma käe ära, siis lõi Xt lahtise käega üles toibutamiseks. Lõi kannatanut 5-6 korda tugevalt, see veriõhkrind, roiete murrud, võivad olla selle tagajärjel. Lõi Xt kaks korda X enda toodud nukiraudadega, millega X teda ründas. Ühe korra lõi rusikas käega, ülejäänud korrad lõi tugeva lahtise käega, lõi näkku, kehasse, selga. Et tekkisid hulgi roidemurrud, siis pidi ilmselt lööma ribidesse, aga tema meelega kuhugile ei sihtinud. Kuna räägitakse, et Xl oli ninaluu katki, siis esimene löök võiski sinna pihta minna. Kui jõudis Xga hoovi, siis esimese asjana pani X maha, siis oli veel mingisugune sõnelus ja pani Xle lahtise käega paar pirakat, et ta vait jääks. Janek Kiirendi hinnangul oli kannatanul palju vigastusi, kuna X olevat ise ka kukkunud. Kannatanu löömist süüdistatava poolt kinnitab lisaks süüdistatava ütlustele ka tunnistaja C, kelle 05.05.2023 antud ütluste kohaselt sai X-nimeliselt isikult 03.05.2023 kell 00:35 tellimuse taksosõiduks ning X palus tal XXX maja juures seisma jääda. Tunnistaja nägi, kuidas trepikojast väljus üks meesterahvas, kes lonkas paremat jalga. X ja see mees läksid temast kaugemale rääkima, tema istus autos telefonis. Algus oli vestlus kahe mehe vahel rahulik, mõne aja möödudes, kui uuesti silmad tõstis, siis nad juba kaklesid. Mõlemad olid püsti ja kaklesid omavahel. Nägi neid rusikatega teineteise suunas vehkimas. Kas keegi neist sai kellelegi pihta või mitte, seda ta öelda ei oska. Ühel hetkel kadusid nad autode varju, ta ei näinud neid minuti vältel. Kui neid uuesti nägi, siis heledapäine mees pani Xd istuli. Ta ei tea, kas X sattus asfaldile löögi tõttu või komistamisest. Seejärel kui X istus, jätkas heledapäine mees X peksmist ning lõi Xd umbes 10 korda käega näo ja pea piirkonda. Löögid tundusid talle tugevad. Peksmise ajal kummardas heledapäine mees X kohale, vasaku käega hoidis Xd kuskilt kinni ja parema käega peksis. Andrei vastupanu ei osutanud. Peksmise lõppedes istus X asfaldil, oli teadvusel. Vastavalt 05.05.2023 koostatud äratundmiseks esitamise protokollile esitati Cle äratundmiseks kolme isiku fotod. Äratundja selgitas, et fotol nr 2 olev meesterahvas tundub olevat see heledapäine mees, kes 03.05.2023 aadressil XXX, Tallinn asuva maja juures Xga kakles. Fotol nr 2 on Janek Kiirend. Lisaks toetavad süüdistatava ja kannatanu kokkupuudet, sealhulgas süüdistatava poolt kannatanule kehavigastuste tekitamist, tunnistaja Ö ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll. Kuigi tunnistaja Ö ütlustest nähtuvalt ta löömist kannatanu ja süüdistatava vahel ei näinud, toetab ta enda ütlustes kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud kokkupuudet. Nii kirjeldas ta, kuidas sõitis oma tüdruksõbraga autoga ringi, jõudsid Paide tänavale umbes 00:40 paiku, nägi Paide tänava alguses paremat kätt seismas heledamat värvi sedaankerega autot, sõiduki ees olid kaks meesterahvast, üks seisis ja teine oli veidi kummargil tema ees ning seisev meesterahvas hoidis kummargil olevat meesterahvast kuidagi üleval. Viis tüdruksõbra koju, kui möödus vasakut kätt olevast majast, kus 3 enne seisid meesterahvad, siis meesterahvaid ta tänaval enam ei näinud, kuid üks meesterahvas vaatas sealt maja kõrvalt hoovist üle aia tema suunas. Vastavalt 05.05.2023 koostatud äratundmiseks esitamise protokollile esitati Öle äratundmiseks kolme isiku fotod. Äratundja selgitas, et fototabelis nr 2 olev isik on sarnane selle isikuga, kes 03.05.2023 kella 00:40 paiku Tallinnas Paide tn alguses paremat kätt oleva esimese või teise maja hoovis üle aia vaatas. Fotol nr 2 on Janek Kiirend. 21.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks xxx, Tallinn hoonel asuva videovalvesüsteemi kaamera salvestiste failid kuupäevast 2.05.2023 ajavahemikust kella 21:00-st kuni 3.05.2023 kella 06:00-ni. Salvestiselt on näha vaade XXX ja xxx majadele. 03.05.2023 kell 00:47 on näha, kuidas isik kummardub XXX ja xxx hoonete vahel asuva aia ees ettepoole ja on näha, et tema ees on lebamas inimkogu, kellest ettekummarduv mees on vasaku käega kinni haaranud. Meesterahvas on tõstnud maas lebava inimkogu püsti ja lohistab teda XXX hoone aia poole, seejärel lohistab ta juba aiast sisse. Kell 01:55 on näha, kuidas XXX maja hoovis värava taga seisab sõiduauto, mille pagasiruum on suunaga Paide tänava poole ja pagasiruumi uks on avatud, selle juures on näha kaht inimkogu, kes panevad midagi seisva sõiduki pagasiruumi Kell 01:56:07 teeb kaamerast parempoolne isik oma jalaga löögiliigutuse, ajades samal ajal käed keha külgedest eemale. Kuna Janek Kiirendi enda ütluste kohaselt tassis tema X hoovi, ei ole kahtlust, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollis on maas lebava isiku aeda toimetajaks Janek Kiirend ning lohistatav on kannatanu X. Janek Kiirendi seotust Xile tervisekahjustuse tekitamises süüdistuses näidatud kohas toetavad ka 05.05.2023 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, süüdistatava ja kannatanu riiete vaatlus, sealt verekahtlase määrdumise leidmine ning ekspertiisiaktid sündmuskohalt ja riietelt bioloogilise materjali leidmise kohta. Vastavalt 05.05.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollile oli sündmuskohaks Tallinn, XXX. Verekahtlast määrdumist leiti sõiduteel, kõnniteel, aia jalgväraval, sisehoovi kivisillutisel, vundamendi ülemise väljaulatuva laua servalt, sisehoovi kivisillutise lõpus ja aia autovärava sisemisel poolel, lisatud fototabel. Ekspertiisiaktis nr 23E-GE0510 esitatud eksperdiarvamuse p 1 ja 2.3 kohaselt leiti Janek Kiirendi bioloogilist materjali maja küljel oleva vundamendi ülemise väljaulatuva lauaserva äärelt ja veremäärdumisest autovärava sisemiselt poolelt. Eksperdiarvamuse p 1, 2.1 ja 2.2 kohaselt leiti Xi bioloogilist materjali veremäärdumisest aiavärava ukselt välimiselt poolelt, kivisillutise pealt hoovis sees. Vastavalt 27.06.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile olid vaadeldavaks esemeks Xi riideesemed ja jalanõud: musta värvi dressipluus, musta värvi dressipüksid, hall „Mustang“ T-särk ja musta värvi jalanõud. Suuremad verekahtlased jäljed on dressipluusi kapuutsi äärel ja vasaku hõlma alumises osas. Dressipluusi tagakülg on terves ulatuses heledamat tooni määrdumistega ja verekahtlaste määrdumistega ning suuremas osas on määrdumised tagakülje ülemises osas ja vasakpoolses osas. Dressipükste tagakülg on terves ulatuses verega määrdunud, suurem verejälg on parema sääre tagakülje ülemises osas. T-särk on terves ulatuses verekahtlaste määrdumistega. Vere olemasolu tuvastatakse ka mõlema jalatsi ninaosas. Vastavalt 15.05.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks 05.05.2023 võetud kahtlustatava Janek Kiirendi riided ja jalatsid. Verekahtlast määrdumist on näha: - jope esiküljel parempoolse hõlma tasku all ja siseküljel, jope parempoolse varruka sisevoodril ning jope tagumisel küljel vasakpoolse varruka ülemisel osal; - dressipluusi parempoolse varruka esikülje serval ja esikülje parempoolse hõlma tasku serval; 4 - musta-kollase värvi T-särgi esikülje alumises osas paremal pool; - dressipükste esiküljel vasaku sääre ülaosas; parema sääre ülaosas; esiküljel parempoolse tasku servas ja tagaküljel vasakpoolse sääre alumises osas siseküljel. Seega toetavad eeltoodud tõendid fakti, et süüdistatav ja kannatanu viibisid süüdistuses näidatud ajal sündmuskohal ning Xi veri sattus sõiduteele, sisehoovi jm ning süüdistatava riietele kannatanule suunatud rünnaku tõttu. Samuti on kohtu hinnangul kriminaalasjas kogutud tõendid piisavad tuvastamaks põhjuslik seos süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustuste vahel. Nagu kohus juba eespool välja tõi, ei eitanud Janek Kiirend, et tema tehtud löögist kukkus X pikali ning tugevaid lööke sai X ka pikali olles. Kuigi süüdistuse kohaselt lõi Janek Kiirend kannatanut pärast viimase kukkumist vähemalt 20 korda, siis Janek Kiirendi enda ütluste kohaselt võis Xt pärast pikali kukkumist lüüa kuskil 5-6 korda. Arvestades, et X löömist pealt näinud tunnistaja C ütluste kohaselt võis süüdistatav kannatanut lüüa tugevalt näo ja pea piirkonda umbes 10 korda, siis kohtu hinnangul ei ole võimalik täpset löökide arvu kindlaks teha. On aga selge, et tugevaid lööke oli kindlasti rohkem kui üks ning löökide täpne arv ei mõjuta kuidagi kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse ulatust ja tekkepõhjust. Süüdistatav ei eitanud kannatanu löömist rusikaga (samuti nukirauaga) ning ei välistanud kannatanu löömist ribidesse, mis võis tema hinnangul tuua kaasa hulgiroidemurrud. Seejuures rõhutas süüdistatav, et kui nukirauad pani, siis ta lõi kannatanut kehasse, teadis täpselt, et pähe ei või nendega lüüa. Et nukiraudu kasutades Kiirend sai ise vigastuse (lõhkus käe ära), kinnitab ekspertiisiakt nr 23E-GE0594, mille kohaselt leiti Janek Kiirendi bioloogilist materjali Xi dressipluusi parema õla piirkonnast ja paremalt varrukalt, dressipükste värvlilt. Süüdistatav ei eitanud kannatanu löömist ka XXX, Tallinn asuva maja aiaga piiratud hoovis. Kuigi süüdistatava ütlused on oluliselt leebemad süüdistuses märgitust (kui süüdistatava ütluste kohaselt lõi kannatanut lahtise käega paar korda ja raputas ülesse, samuti tonksas jalaga, siis süüdistuse kohaselt lõi tuvastamata arv kordi käte ja jalgadega pea, keha, üla- ning alajäsemete piirkonda), ei ole kahtlust selles, et Janek Kiirend lõi kannatanut hoovis nii käte kui jalgadega ning tehtud löögid olid piisavalt tugevad kannatanu tervise kahjustamiseks. Süüdistatav küll osundas, et ta lonkab ning esitatud tõendi kohaselt ei ole tema põlved terved, kuid nimetatu ei tähenda suutmatust jalaga tugevalt lüüa. Kohus arvestab, et praegusel juhul oli kannatanu liikumatult maas ning mingit vastupanu ei osutanud. Olukorras, kus süüdistatav jõuab liikumatult lebavat kannatanut, kelleks on tugev meesterahvas, tassida ühest kohast teise, on süüdistatava jalgade toetuspind järelikult piisavalt tugev ka jõulise jalaöögi tegemiseks. Nii on 21.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis selgelt näha, kuidas Janek Kiirend on võimeline jalgadele mittetoetuvat kannatanut lohistama tänavalt maja hoovi ning salvestiselt on ka näha, kuidas maja hoovis teeb kaamerast parempoolne isik oma jalaga löögiliigutuse, ajades samal ajal käed keha külgedest eemale. Selline liigutus kinnitab lööja võimekust toetuda ühele jalale ning teise jalaga tugeva jalalöögi tegemist. Kuna süüdistatav lõi juba maas lamavat kannatanut tänaval mitmeid kordi rusikaga (süüdistatava ütluste kohaselt ka nukiraudadega), ei ole kahtlust selles, et maja hoovis, kus teatavasti võib hilise kellaaja tõttu olla möödujaid ja/või pealnägijaid veelgi vähem, võis jätkata süüdistatav kannatanu löömist ning löögid vastasid süüdistuses toodud kirjeldusele. Tegemist ei olnud kannatanu üles raputamisega või kergelt jalaga tonksamises nagu väitis süüdistatav. Süüdistuses toodud teokirjeldust toetab ka juba eespool viidatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on Tallinnas xxx hoonel asuva videovalvesüsteemi kaamera salvestiste failid. Salvestiselt on näha, et pärast seda, kui Janek Kiirend oli kannatanu juba aiast sisse lohistanud, väljub ta kell 00:49 hooviväravast tänavale, tundub, et võtab midagi maast ja siseneb seejärel uuesti maja hoovi, millest väljub uuesti alles kell 01:18 ja kõnnib XXX maja suunas. Selline ajavahemik (ligikaudu pool tundi), süüdistatava eelnev vägivaldne käitumine kannatanu suhtes ning kannatanul tuvastatud vigastused loovad piisava aluse arvata, et aias viibimise ajal jätkus kannatanu suhtes intensiivne vägivalla kasutamine. Nagu kohus juba eelnevalt välja tõi, nähtub asitõendi vaatlusprotokollist selgelt ka süüdistuses märgitu, 5 mille kohaselt pärast Y saabumist kella 01.55 paiku lõi Janek Kiirend veel vähemalt korra jalaga kannatanu Xi täpselt tuvastamata piirkonda. Süüdistatava tegevus sündmuskohal süüdistusaktis kirjeldatud viisil vastab ekspertiisiaktis nr 23EAOI0141 p 5 ja 6 esitatud eksperdiarvamusele, mille kohaselt oli kannatanul tegemist tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikas, kängitsetud jalg, nukirauad jm). Ei saa välistada mõnede neist vigastustest (nahamarrastused küünarnukkidel, nahaalune verevalum paremal põlvel) saamist kukkumisel vastu kõva tömpi pinda. Kannatanu kehaasend tervisekahjustuste tekitamise ajal oli suure tõenäosusega dünaamilises liikumises ning vähemalt osad vigastustest (sh mõlemapoolsed hulgi roidemurrud erinevatel anatoomilistel joontel) on tekitatud kannatanule tema pikali asendis olles. Kuna eksperdiarvamuse kohaselt võis kannatanu kukkumisest saada vaid nahamarrastusi ja nahaaluse verevalumi põlvel, ei ole ka usutav kaitsja poolt avaldatu, justkui võis X saada eluohtliku tervisekahjustuse kukkumisel. Nimetatu ei ole ka loogiline ega haaku eluohtliku tervisekahjustusega, milleks on mõlemapoolsed hulgi roidemurrud. Ei ole kooskõlas eksperdiarvamusega ja ei ole eluliselt usutav, et isik saaks mõlemapoolsed roidemurrud lihtsalt maapinnale kukkumisest. Kohus küll möönab, et kaitsja tähelepanek, miks xxx turvakaamera videofail ei ole talletanud kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud konflikti täies mahus, on asjakohane, kuid selle kajastamata jätmine ei muuda kuidagi sündmuse kulgu. Esmalt arvestab kohus, et kannatanu korduvat löömist süüdistatava poolt ei ole eitanud süüdistatav ise (ometi ei leia see videofailil kajastamist) ning seda toetavad ka tunnistaja C ütlused ning kannatanul tuvastatud vigastused. Teiseks arvestab kohus, et asja materjalide kohaselt ei salvesta xxx kaamera kõike, vaid on liikumisele aktiveeruv, mistõttu on usutav, et näiteks ei pruukinud vastav andur kõiki liikumisi tuvastada vms. Seejärel on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, et kuigi Janek Kiirend lõpetas kannatanu suhtes otsese vägivalla kasutamise, jätkus tema tegevusest lähtuv oht kannatanu tervisele edasi. Nimelt puudub vaidlus selles, et Janek Kiirend kiirabi ei kutsunud ning kannatanu toimetati sündmuskohalt minema Janek Kiirendi tuttava Y sõiduki Mercedes Benz reg.nr XXXXXX pakiruumis. Lisaks süüdistatava sellekohastele ütlustele kinnitavad Y seotust sündmuskohale saabumises ja Xi minema viimises Y poolt juhitud sõidukiga asitõendi vaatlusprotokollid, sõiduki läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiaktid. Eespool viidatud 21.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, kuidas kell 01:55 seisab XXX maja hoovis värava taga sõiduauto, mille pagasiruum on suunaga Paide tänava poole ja pagasiruumi uks on avatud, selle juures on näha kaht inimkogu, kes panevad midagi seisva sõiduki pagasiruumi. Kell 02:02 on heledat tooni universaalkerega Mercedes Benz XXX hoovist väljas tänaval ja sõidab Kauba tn poole. Vastavalt 17.05.2023 koostatud läbiotsimisprotokollile oli sõiduki Mercedes Benz reg nr XXXXXX välisel vaatlusel näha verekahtlast määrdumist sõiduki tagumisel osal pakiruumil MB logol ning puuteproovid võeti ka sõiduki pakiruumi avamise lingilt ning verejälgedest sõiduki pakiruumi paremalt küljeseinalt, voolupistiku nupult, pakiruumi ees olevalt metalläärelt ja sõiduki pamprilt. Ekspertiisiaktis nr 23E-GE0510 esitatud eksperdiarvamuse p 1, 2.1 ja 2.2 kohaselt leiti Xi bioloogilist materjali ka vere ülekandumisjäljest Y jope vasaku hõlma alumises osas ja parema varruka tagakülje alumises osas, samuti verejäljest sõiduki pakiruumi MB logo juurest, paremalt küljeseinalt, voolupistiku nupult. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 23E-GE0594 leiti Xi bioloogilist materjali ka sõiduki verejäljest pakiruumi ees olevalt metalläärelt ja sõiduki pamprilt. Xi verejälgede leidumine Y sõiduki Mercedes Benz reg.nr XXXXXX pakiruumilt kinnitab, et X toimetati sündmuskohalt minema just nimetatud sõiduki pakiruumis. Lisaks eelnevale nähtub see ka 25.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, kus vaadeldavaks objektiks on Vana-Lõuna 30 6 hoonel asuv videovalvesüsteemi salvestiste failid. Avaneb vaade Vana-Lõuna 30 maja juures paikneva viadukti alla. 03.05.2023 kell 02:47 sõidab viadukti alla hallikat värvi sõiduauto Mercedes Benz, kell 02:48 tagurdab viadukti all olevale parkimiskohale. Sõiduki juhiuksest väljub mees ja suundub sõiduki pagasiruumi juurde, avab luugi. Pagasiruumist tuleb nähtavale selili asendis lamav isik. Lamava isiku kätel, näol ja kõhul on näha punakat tooni määrdumisi. Pagasiruumi luugi avanenud mees tõmbab pagasiruumis lebavat isikut kätest ja tõstab ta pagasiruumist välja maapinnale. Samal ajal pagasiruumi avanud mees tõstab ka pagasiruumist asju välja, seejärel meesterahvas sulgeb pagasiruumi, siis sikutab maas lebava isiku seljas olevat särki allapoole, tõmbab lamaja pükste värvlist, kell 02:50 sõidab minema. Maha lükatud isik on roninud neljakäpukile, pöörab end paremale küljele ja kukub selili. Kell 02:51 tuleb kaamera vaatevälja sama isik, katsub lamava isiku keha ja kui lamaja on end vasakule küljele keeranud, keerab tumedates riietes isik ta tagasi selili ja kell 02:52 lahkub. Ajavahemikus kella 02:52 kuni kell 06:12 maas lamav isik korduvalt pöörab end selili ja külili asendisse, samuti üritab istukile tõusta, kuid kukub kohe pikali maha. Eeltoodud asitõendi vaatlusprotokoll tõendab nii edasist sündmuse käiku, aga ka fakti, et X kukkus korduvalt, mille käigus võis saada ekspertiisiaktis märgitud nahamarrastusi ja verevalumi põlvel. Y seotust Xi minema toimetamisega aadressilt XXX toetab ka 20.06.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on Xxxx xx, Tallinn hoone kaamerate salvestised. 03.05.2023 reaalajas kell 01:36 väljub majauksest hallikat tooni jopet kandev meesterahvas, kes liigub heledat tooni sõiduki juurde ning reaalajas kell 01:38 istub sõidukisse, reaalajas kell 01:39 sõidab minema. Reaalajas kell 03:17 on sõidukit taas näha ning kell 03:28 ilmub kaamera vaatevälja sama hallikat tooni jopet kandev meesterahvas, kes on tuvastatud kui Y. Salvestisel toodud ajavahemik klapib ajaga, mil Y lahkus kodunt, et minna aadressile XXX ning tema saabumine koju klapib ajaga, mil ta jättis Xi aadressile Vana-Lõuna 30 maja juurde viadukti alla. Y kahtlustatavana antud ütluste kohaselt on aadressil Xxxx xx majas olev korter tema püsiv elukoht. Kannatanu toimetamist ja tema jätmist just Vana-Lõuna, Tallinn 30 maja juurde viadukti alla toetab ka 03.05.2023 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti Vana-Lõuna 30, Tallinn verejälgi asfaldil, lisatud fototabel. Kannatanule ei kutsunud kiirabi ei süüdistatav ega Y, vaid aadressile Vana-Lõuna 30 juhuslikult hommikul sattunud naisterahvas, kelleks on tunnistajana ütlusi andnud S. I. Tema 05.05.2023 antud ütluste kohaselt nägi
2. mai hommikul Vana-Lõuna tänaval parkimiskohas viadukti all selili asendis lamavat meesterahvast. Kui nägi, et meesterahvas lebab paljaste jalgadega külma käes, läks lähemale. Nägi, et mehel olid silmad avatud, aga ta lihtsalt nagu korises, rääkida meesterahvas ei saanud. Tal oli tunne, et meesterahvas hakkab kohe ära surema, sest ta korises hirmsasti. Meesterahvas üritas end käte najal istuli ajada, aga see ebaõnnestus ja kukkus uuesti selili. Meesterahva nägu oli üleni paistes, otsmikul olid muhud ja naharibad lausa koorusid näost. Sai aru, et meesterahvast oli kõvasti pekstud ja ta kutsus kiirabi. Tunnistaja ütlused kiirabi kutsumise kohta haakuvad ka 04.05.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldavaks objektiks on CD-R-plaat, millele on talletatud 2 kõnefaili 03.05.
3. Kell 06:16:04 helistas naisterahvas Häirekeskuse numbrile ning andis teada, et soovib kiirabi, kuna leidis mingi mehe, kes on siin Vana-Lõuna silla all, mees on pikali maas, hingab, kuid on näost täiesti paistes. Kell 06:23:49 helistatakse Häirekeskusele uuesti ning päritakse, kus see kiirabi juba on. Naisterahva saabumine sündmuskohale nähtub ka eespool viidatud 25.07.2023 asitõendi vaatlusprotokollist, kus on näha, kuidas kell 06:11 ilmub kaamera vaatevälja naine, kes jääb maas lamanud isikut teisele poole teed seisma. Naisterahvas kõnnib edasi-tagasi, kell 06:12 astub lamava isiku poole, naise parem käsi on kõndides kõverdatud parema kõrva juurde, kell 06:25 jõuab lamaja juurde kiirabiauto. 7 Vastavalt 03.05.2023 koostatud kiirabikaardile leitud lamavas asendis õues autoparkla viadukti all õhukeses riietuses teadvuseta täiskasvanu. Kiirabi toimetas Xi tema leidmiskohast minema kui tundmatu meesterahva. Vastavalt 03.05.2023 koostatud isiku läbivaatuse protokollile toimus tundmatu meesterahva läbivaatus. Kannatanu kirjeldusena on välja toodud, et isiku läbivaatust teostati Põhja-Eesti Regionaalhaiglas esimese intensiivravi osakonnas, tundmatu isik on koomas. Visuaalse vaatluse käigus tuvastati isiku mõlemal jalal marrastused, muhud ja punetused, parem põlv on paistes, isiku kõhu vasakul küljel tuvastati hematoom. Rinna vasak külg on vigastatud ja kaetud haavaplaastriga. Mõlemad küünarnukid on kriimustatud ja punased. Vasakul randmel on marrastused ja punetused. Mõlemad peopesad on mustad ja nende pinnal on verejäljed. Isiku mõlema silma all on verevalumid, näol on palju väikseid marrastusi ja näo parempoolsel küljel, silma kõrval on punetav laik. Isiku otsaesisel ja ninal on dünaamilised kriimud koos verevalumite ja punetustega. Isiku läbivaatuse protokollile on lisatud ka fotod meesterahvast. Vaatluse käigus võeti isikult sõrmejäljed ning 05.05.2023 on sõrmejäljeosakonna ekspert kriminaalbüroole teatanud, et kriminaalasjas nr 23230150202 tundmatult meesterahvalt 03.05.2023 võetud sõrmejäljed on samased automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud Xi sõrmejälgedega. Seda, et Vana-Lõuna 30, Tallinn hoone lähedalt leitud isik on X, toetab ka 12.05.2023 koostatud ekspertiisiakt nr 23E-GE0431, kus vastavalt esitatud eksperdiarvamuse p 1 tundmatu isiku mõlema käe peopesalt ja küünealustelt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad Xi DNA-profiiliga. Eksperdiarvamuse p 2 kohaselt dressipluusilt võetud neljast proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Xi DNA-profiiliga. Eksperdiarvamuse p 3 ja 4 kohaselt dressipluusilt ja küünealustest kaapeproovidest võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev Xi DNA-profiiliga. Xi dressipluusi (pakend 1) paremalt varrukalt võetud proovist saadud DNA ei välista ka Janek Kiirendilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Juba 25.07.2023 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu (pagasiruumis viibiva A. X tõstmine asfaldile ning A. X suutmatus püsti tõusta) ning tunnistaja S. I. kirjeldused maas lebava isiku kohta (A. X korises, tema nägu oli üleni paistes, otsmikul olid muhud ja naharibad lausa koorusid näost) ei jäta kahtlust, et Xi tervislik seisund oli kriitiline ning ta vajas kiiresti arstiabi. Lisaks nähtub kannatanu terviseseisund tema leidmise järgselt ka 03.05.2023 koostatud ravidokumendist, mille kohaselt algas Xi arstlik läbivaatus 03.05.2023 kell 07:22 ning tal diagnoositi põhihaigusena roiete hulgimurd ning kaasuvate haigustena traumaatiline hemopneumotooraks (veriõhkrind), ninaluude murd, lihase traumaatiline isheemia, patsient leitud viadukti alt, Vana-Lõuna tn
4. Xi tervisekahjustuse ulatust toetab ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarne epikriis, mille kohaselt viibis X PERH intensiivraviosakonnas alates 03.05.2023 kokku 27 päeva ning alates 30.05.2023 nefroloogiaosakonnas kokku 11 päeva. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada süüdistatava poolt kannatanu löömist süüdistuses kirjeldatud viisil ning löömisest põhjustatud tagajärgi, s.o

§ 118lg 1 p 1 objektiivse koosseisu täitmist.

Kaitsja on tõstatanud küsimuse, kas Janek Kiirendil oli tema vastu suunatud füüsilise ründe tõrjumisel kavatsus või tahtlus tekitada ründaja Xile eluohtlikke kehavigastusi. Vaidlus on tõusetunud ka selles, kas kannatanut lüües võis süüdistatav olla hädakaitse seisundis. Esmalt hindab kohus Janek Kiirendi käitumises

§ 118

lg 1 p 1 subjektiivse koosseisu olemasolu ning seejärel analüüsib, kas Janek Kiirendi tegevuses võib esineda õigusvastasust välistav asjaolu. 8 Selleks, et kvalifitseerida isiku tegevus

§ 118

lg 1 p 1 järgi, on oluline tuvastada, kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati

§ 118lg 1 p 7 koosseisu täitmist).

Eelviidatud lahendis on välja toodud seegi, et tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne. Lahendis 3-1-1-46-15 p 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik

§ 118

lg 1 p 1-6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (

§ 18

lg 2) või hooletult (

§ 18lg 3).

Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just mõlemapoolsed hulgi roidemurrud koos parempoolse veririnnaga ja vasakpoolse veri-õhkrinna, mis vajas dreneerimist, põhjustasid kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, on järelikult vaja kindlaks teha, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut lüües saab kannatanu eelnimetatud kahjustused ning põhjustas enamohtliku tagajärje

§ 19mõttes vähemalt ettevaatamatusest.

Kohtu hinnangul on nii põhitegu (tervise kahjustamine) kui ka enamohtlik tagajärg toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades antud sündmust kui tervikut (kannatanu läks ise hilisel kellaajal süüdistatava elupaiga juurde) ei saa kindlalt jaatada, et süüdistataval oleks koosseisupärane tagajärg olnud nii teo eesmärgiks kui ka sisemiseks põhjuseks, st et tegu oleks toime pandud kavatsetult. Kohtus leidis tuvastamist, et Janek Kiirend lõi esmalt kannatanule rusikaga näkku ning kui kannatanu kukkus, jätkas maas lamava ja kontaktivõimetu kannatanu löömist nii rusikate kui jalgadega pea ja keha piirkonda. Kuigi Janek Kiirendi ütluste kohaselt ei olnud tal eesmärki kannatanule raskeid kehavigastusi tekitada, kinnitab tema tegevus vastupidist. Kohtu hinnangul saaks süüdistatava selliseid ütlusi pidada usutavaks, kui süüdistatav oleks näiteks kannatanut löönud üks kord või lõpetanud kannatanu löömise pärast seda, kui kannatanu kukkus ja enam mingit vastupanu ei osutanud. Lüües aga maas lamavat kannatanut korduvalt tema elutähtsatesse organitesse, s.o pea ja keha piirkonda, ei ole kahtlust selles, et eelpoolkirjeldatud intensiivse ründega kannatanu suhtes pidas süüdistatav võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas, et hulgi roidemurrud võivad kahjustada siseorganeid. Isik, kes kontaktivõimetut maaslamajat valimatult peksab, peab võimalikuks pidama ka löögiga kaasnevaid võimalikke tagajärgi. Asuvad ju isiku rindkeres elutähtsad organid ning elukogenud isikuna ei saanud Janek Kiirend enda tehtud löögi tagajärgi kuidagi alahinnata. Antud juhul saab Janek Kiirendi käitumist hinnata nii välise teopildi kui ka tema käitumise järgi pärast kannatanu löömist. Lüües kannatanut korduvalt elutähtsatesse piirkondadesse, vallandas Janek Kiirend enda teadliku ja ohtliku tegevusega kausaalahela kulgemise. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et süüdistatava üldist elukogemust arvestades ei olnud ta võimeline ette nägema põhjuslikku seost kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Nimetatut toetab fakt, et pärast kannatanu korduvat löömist ei tundnud Janek Kiirend vähimatki huvi kannatanu terviseseisundi vastu. Selle asemel, et kutsuda teadvusetule kannatanule kiirabi või ta ise arsti juurde toimetada, otsis Janek Kiirend hoopis võimalusi kannatanust vabanemiseks. Nagu kohus juba eespool märkis, toimetati kannatanu sündmuskohalt minema Y sõidukile kuuluvas pakiruumis. Nimetatu näitab ilmekalt süüdistatava täielikku ükskõiksust kannatanu heaolusse ja tervisesse. Kannatanu arstiabita jätmine ning sündmuskohalt minema toimetamine näitab kohtu hinnangul selgelt sedagi, et Janek Kiirend oli enda teo ulatusest ja selle tagajärgedest teadlik ning tema eesmärgiks oli leida võimalusi enda vastutuse välistamiseks, s.o distantseerida ennast täielikult kannatanule tervisekahjustuse tekitamisest. 9 Eeltoodud tõendite kogumis hindamise tulemusena ei saa kuidagi teha järeldusi, justkui oleks Janek Kiirendi tahtlus suunatud vaid kannatanule üksnes valu tekitamises ning mis annaks aluse kvalifitseerida tema tegevuse näiteks

§ 121järgi.

Antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis süüdistatav loota, et tema poolt tarvitatud vägivald ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud Janek Kiirend hädakaitses. Kuigi Janek Kiirendiga kontakti otsimine toimus Xi initsiatiivil (konfliktile eelnevalt oli X saabunud Janek kiirendi elukoha juurde, koputanud Janek Kiirendi kodu aknale ning just seetõttu väljus Janek Kiirend majast), ning on usutav, et Janek Kiirend võis olla kannatanu hilise saabumise tõttu süüdistatava elukohta ärritunud, ei õigusta nimetatu kuidagi kannatanule tervisekahjustuste põhjustamist. Kohtu hinnangul oli süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud füüsiline konflikt täielikult Janek Kiirendi kontrolli all ning puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kannatanu oleks konflikti ajal ohustanud süüdistatava elu või tervist. Esmalt kinnitavad nimetatut süüdistataval ja kannatanul tuvastatud vigastused. Kui kannatanu sai konflikti käigus eluohtliku tervisekahjustuse ning ka rohkelt mitteeluohtlikke vigastusi, siis vastavalt 04.05.2023 toimunud Janek Kiirendi läbivaatusele oli Janekil Kiirendi parema käe nimetissõrme nuki peal näha vaid marrastust, muid vigastusi kehal näha ei olnud. Samuti ei ole mingilgi määral usutav, et süüdistatav kartis kannatanust lähtuvat ohtu nii väga, et pidi pikali asendis olevat kannatanut valimatult peksma ning mitte püsti lubama. Nii selgitas Janek Kiirend, kuidas muidu tõuseb X püsti ja võib-olla on Xl nurga taga lisaks nukiraudadele veel midagi peidus ning kui X ärkas, siis ründas teda kolm korda järjest, sealhulgas veel nukiraudadega. Sellised ütlused ei haaku aga kogutud tõenditega. Kannatanu ei suutnud enam püsti tõusta. 21.07.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtus selgelt, kuidas Janek Kiirend lohistab kannatanut XXX hoone aiast sisse, on näha, et lohistatav on kontaktivõimetu, jalgu alla ei võta, vastupanu ei osuta ning ajal, mil Janek Kiirend püüab väravast siseneda (laseb kannatanust lahti või lõdvendab haaret), vajub kannatanu kohe pikali. Jääb arusaamatuks, milles seisnes Janek Kiirendi hädakaitses olemine, kui tal oli igal ajal võimalus takistamatult kannatanu juurest eemalduda. On eluliselt usutav, et isik, kes tunneb ohtu enda elule või tervisele, püüab ohust eemalduda ning selle õnnestumisel jääb ohutusse kaugusesse ja helistab politseisse. Janek Kiirend aga midagi sellist ei teinud, vaid jätkas kannatanu löömist, demonstreerides sellega enda füüsilist üleolekut ja võimu. Nii ei palunud Janek Kiirend ka näiteks tunnistaja Cil, kes ootas kannatanut taksos, appi tulla või abi kutsuda. Ometi Janek Kiirendil selline võimalus oli, kuna vastavalt tunnistaja ütlustele tuli Janek Kiirend pärast kannatanu korduvat löömist tema juurde rääkima, kuid mitte sellest, kuidas ta kannatanu tegevusest lähtuvalt ohus on, vaid andis hoopis teada, et viib kannatanu ise minema. Seejuures on oluline ka tunnistaja poolt avaldatu, et ajal, mil Janek Kiirend juba istuvat kannatanut peksis, kannatanu vastupanu ei osutanud. Selliselt käitudes on Janek Kiirend selgelt näidanud, et ta ei tõrjunud vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet, vaid põhjustas selle ise. Kohtu hinnangul ei ole ka kuidagi tõendatud, et kannatanu oleks nukiraudasid üldse kasutanud või et need oleksid kaasas olnud just kannatanul nagu väitis süüdistatav. Välistatud ei ole võimalus, et need olid hoopis süüdistatava enda nukirauad. Arvestades süüdistatava sisuliselt olematuid vigastusi ning kannatanu ulatuslikke tervisekahjustusi haakub nimetatud versioon ka kogutud tõenditega. Samas isegi juhul, kui nukirauad olid tõesti kaasas hoopis kannatanul, on ilmne, et süüdistatavat ta nendega ei kahjustanud. Kui lähtuda süüdistatava versioonist, et kogu konflikti vältel oli ta justkui hirmul kannatanust lähtuva ohu tõttu (eriti kannatanu käes olnud nukiraudade tõttu), on selge, et juba pärast esimest lööki vastu kannatanu nägu, mille tagajärjel kukkus X pikali ning jäigi pikali, ta mingit ohtu süüdistatavale ei kujutanud. Kannatanu valimatu peksmine süüdistatava poolt kinnitab pigem 10 prokuröri seisukohta, et süüdistataval oli viha kannatanu vastu, mis võis olla tekkinud nende varasemate kokkupuudete pinnalt (süüdistatava ütluste kohaselt olid mõlemad kandnud Soome Vabariigis vanglakaristust). Janek Kiirendi hädakaitses mitteolemist kinnitab ka tema käitumine pärast kannatanu tervise kahjustamist. Kuna kannatanu toimetati sündmuskohalt minema sõiduki pakiruumis, oli Janek Kiirendile väga hästi teada kannatanu tervislik seisund, kuid kiirabi ta kannatanule ei kutsunud. Samuti ei tundnud ta mingit huvi kannatanu edasise heaolu vastu ning püüdis teha kõik, et teda kannatanu peksmisega ei saaks seostada. Nii ei küsinud ta kannatanu vennalt S. X.lt, kes käis Janek Kiirendi juures kannatanut otsimas, kuidas kannatanul läheb vms. S. X. 08.08.2023 tunnistajana antud ütluste kohaselt hakkas ta enda venda Xit otsima 3.05.2023 hommikul Viberi rakenduse vahendusel. Kui jõudis eestlase (Janek Kiirendi) juurde ja küsis, kus ta venna telefon on, siis see eestlane vastas, et ta vend käis kusagil joomas ja ta venna telefon sattus tema (Kiirendi) kätte. Vend olevat pärast joomingut ära läinud ja unustas telefoni eestlase kätte. See eestlane tõi enda majast ta venna telefoni ja andis tema kätte. Seega järgmisel hommikul ei tunnistanud süüdistatav kannatanu vennale, et kannatanu toimetati minema läbipekstuna auto pakiruumis. Juhul, kui süüdistuses näidatud ajal ja kohas oleks süüdistatav olnud tõesti hädakaitses, oleks ta kohtu hinnangul kannatanu vennale vähemalt maininud, et kannatanu oli agressiivne, käitus ettearvamatult ja süüdistatava suhtes vägivaldselt vms, kuid midagi sellist süüdistatav ei rääkinud. Midagi sellist ei rääkinud Janek Kiirend ka ajal, mil toimus tema elukohas XXX-xx Tallinn läbiotsimine. Vastavalt 05.05.2023 koostatud läbiotsimisprotokollile avaldas Janek Kiirend, et kannatanule kuuluvast telefonist ei tea ta midagi, seda tema elukohas ei ole ning tema seda ei võtnud. Seega kokkuvõtvalt kinnitavad asjas kogutud tõendid veenvalt, et kannatanut lüües ja talle eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise ajal ei olnud Janek Kiirend hädakaitses ning tema tegevus oli õigusvastane. Karistuse mõistmine

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Sanktsiooniks raske tervisekahjustuse tekitamises

§ 118

lg 1 p 1 järgi on nelja- kuni kaheteistaastane vangistus, seega karistuse keskmine määr on 8 aastat vangistust. Janek Kiirendi süü suuruse hindamisel kohus arvestab, et süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löökide rohkus) ning ulatuslikud tervisekahjustused annaksid piisava aluse mõista karistuse isegi sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt kannatanu vastupanu ei osutanud ning oli täielikult Janek Kiirendi meelevallas. Samuti oli Janek Kiirendil täiesti ükskõik, milline on kannatanu seisund pärast viimase suhtes tarvitatud vägivalda. Nii ei viinud süüdistatav kannatanut koju nagu avaldas tunnistajale Cle, ei osutanud ise mingitki abi, ei kutsunud ka kiirabi, vaid lasi Yl kannatanu sündmuskohalt sõiduki pakiruumis lihtsalt minema toimetada. Janek Kiirendi ütluste kohaselt ta küll kahetseb, et kannatanul sellised vigastused tekkisid, kuid ta ei avaldanud kahetsust vigastuste tekitamise eest. Arvestades aga raskendavate asjaolude puudumist ning asjaolu, et kannatanu otsis ise süüdistatavaga kontakti ning kannatanul endal mistahes etteheited Janek Kiirendi suhtes puuduvad, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6 aastat vangistust. Karistuse määra 11 valikul arvestab kohus sedagi, et tegemist ei olnud kavatsetult toime pandud kuriteoga. Seega vastab nimetatud karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Janek Kiirend mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus. Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluse korras, kuulub mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning seega tuleb karistusaja alguseks lugeda 04.05.2023, s.o Janek Kiirendi kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et Janek Kiirendile mõistetava karistuse võib jätta osaliselt tingimisi kohaldamata, mõistes

§ 73alusel kohesele kandmisele vangistuse vahi all viibitud aja.

Kohus arvestab süü suurust ja asjaolu, et Janek Kiirend on varem kriminaalkorras karistatud isik, keda on karistatud ka reaalse vangistusega. Alles hiljuti (21.07.2022) lõppes Kiirendil viimati määratud katseaeg. Nimetatu kinnitab tema kuritegelikke hoiakuid ning näitab, et tema hoiakute muutmiseks ei piisa tema karistusest tingimisi vabastamisest. Selleks, et viia Janek Kiirendist lähtuv oht miinimumini ning suunata järjepidevalt tema tahet järgida ühiskonnas kehtivaid norme ja põhimõtteid, on vajalik taaskord tema karistamine reaalse vangistusega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,9 kohaselt ekspertiisitasud ja sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Ekspertiisiakti nr 23E-AOI0141 alusel kuulub Janek Kiirendilt välja mõistmisele 84,00 eurot. Kriminaalasjas on läbi viidud ka DNA-ekspertiisid. DNA ekspertiisiakti nr 23E-GE0594 maksumus on 513 eurot, kuid süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele 228 eurot. Seda põhjusel, et ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjekte 6, millest 2 proovi vastavalt prokuröri selgitustele puudutasid Y, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud (4x57=228). Kohtuekspertiisiseaduse § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot. DNA-ekspertiisitasude väljamõistmisel süüdistatavalt arvestab kohus lisaks nende asjakohasusele ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega sõltub DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa ekspertiisiobjektide arvust. Kuna Y puudutavate proovide osas on menetluskulu 114 eurot, siis tuleb summa 171 eurot jätta riigi kada. Eelviidatud põhjustel kuulub DNA ekspertiisi nr 23E-GE0510 (maksumus 2166 eurot) alusel süüdistatavalt välja mõistmisele 399 eurot. Ekspertiisiobjekte oli 15, mitte 17 nagu märkis prokurör. Kuna aga prokuröri selgituste kohaselt 8 proovi puudutasid Y, kuulub Janek Kiirendilt järelikult välja mõistmisele 7 ekspertiisiobjektiga seotud kulu (7x57=399) ning riigi kanda jääb 1311 eurot (Y puudutavate proovide osas on menetluskulu 456 eurot). DNA ekspertiisi nr 23E-GE0431 maksumus on 2622 eurot. Selle ekspertiisiakti alusel kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele 1197 eurot (ekspertiisiobjekte oli 21). Seega kuulub Janek Kiirendilt välja mõistmisele 21 ekspertiisiobjektiga seotud kulu (21x57=1197) ning riigi kanda jääb 1425 eurot. 12 Seega süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõistetav ekspertiisitasu kogusumma on 1824 eurot ning ülejäänud DNA-ekspertiisiaktide summad kokku 2907 (171+1311+1425) euro ulatuses jätab kohus riigi kanda. Erinevalt kaitsja seisukohast leiab kohus, et ka DNA-ekspertiiside läbiviimine oli vajalik ja põhjendatud, seostamaks Janek Kiirendi süüd kannatanu tervise kahjustamises süüdistuses näidatud viisil ja määras. Asjakohased tõendid loovad eeldused kuriteosündmuse taasesitamiseks viisil, mis vastab tegelikkusele, lükkavad ümber süüdistatava ennast õigustavad väited ja vähendavad võimalusi sündmuse moonutamiseks. Janek Kiirendilt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot. Arvestades süüdistatava viibimist vangistuses leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3636,50 eurot võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine Janek Kiirendi kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Janek Kiirendile kriminaalasja 23230150202 menetluses vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju summas 12548 (kaksteist tuhat viissada nelikümmend kaheksa) eurot ja 43 (nelikümmend kolm) senti seisuga 20.11.2023.a. Taotluse kohaselt on Janek Kiirend käesolevas kriminaalasjas viibinud vahi all käesoleva ajani s.o. 20. novembri 2023.a. seisuga 201 (kakssada üks) päeva. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt juhul kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega ja/või kahtlustatavana kinnipidamisega. Janek Kiirend on kriminaalasja 23230150202 menetluse käigus olnud nii kahtlustatavana kinnipeetu kui vahistatu. SKHS § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse SKHS § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk taotluse esitamise hetkel oli 1873 /üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm/ eurot. Viide: https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-rutokuupalk Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus Janek Kiirendi talle süüks arvatud kuriteos süüdi, puudub Janek Kiirendil seaduslik alus nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kõik CD-R ja DVD+R-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kuna KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastada omanikule või seaduslikule valdajale, tuleb Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad süüdistatav Janek Kiirendile kuuluvad dressipüksid Versace, dressipluus Versace, tumesinine jope, musta värvi kapuutsiga dressipluus Armani, musta-kollase värviline T-särk, musta värvi dressipüksid, botased Hugo Boss tagastada Janek Kiirendile. Kannatanu Xile kuuluvad musta värvi dressipluus, musta värvi dressipüksid, hall „Mustang“ etiketiga T-särk ja musta värvi jalanõud, tuleb tagastada Xile. 13 Sündmuskohalt aadressil XXX võetud 5 puuteproovi, Janek Kiirendi jopelt ja dressipluusilt võetud 6 puuteproovi, T-särgilt võetud puuteproov ja 4 puuteproovi dressipükstelt, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tuleb kui väärtusetud hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Janek Kiirend

§ 118lg 1 p 1 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 6 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Janek Kiirendile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 4 aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka on karistuse kandmise alguseks 04.05.2023.a. Jätta rahuldamata kaitsja Indrek Repnau taotlus Janek Kiirendile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Janek Kiirendilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – ekspertiisitasu kokku 1824 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi kulust 2907 eurot. Menetluskulud kogusummas 3636,50 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 303 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE

1. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
2. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja kriminaalmenetluses ära võetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: - Süüdistatav Janek Kiirendile kuuluvad dressipüksid Versace, dressipluus Versace, tumesinine jope, musta värvi kapuutsiga dressipluus Armani, musta-kollase värviline T-särk, musta värvi dressipüksid, botased Hugo Boss, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /II kd tl 11/ - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Janek Kiirendile; - Kannatanu Xile kuuluvad musta värvi dressipluus, musta värvi dressipüksid, hall „Mustang“ etiketiga T-särk ja musta värvi jalanõud, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /II kd tl 12/ - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Xile. - Sündmuskohalt aadressil XXX võetud 5 puuteproovi, Janek Kiirendi jopelt ja dressipluusilt võetud 6 puuteproovi, T-särgilt võetud puuteproov ja 4 puuteproovi dressipükstelt mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud; - CD- plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva 14 menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 19.12.2023.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 19.01.2024.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 15