← Eesti

2-24-101147/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-101147 Kohtuasi Revensen OÜ hagi välj

§ 371lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 4. Ts

MS 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat

  1. juuni 2024 kohtumäärusega tasuma hagilt täiendava riigilõivu 35 eurot. Hagilt hinnaga kuni 350 eurot kuulus RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hagilt ei nähtu täiendava riigilõivu 35 eurot tasumist. Riigilõivu osaline tasumata jätmine takistab kohtul hagi menetlemist. Seetõttu esineb TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestatud alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi.
  2. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Juhul kui hagi on õiguslikult põhjendamatu, kuid on võimalik seda puudust kõrvaldada hagi täpsustamisega, võib kohus anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja hagi täpsustamiseks. Kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi TsMS §

§ 371

lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmisest (vt nt RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 15 ja 09.10.2013, 3-2-1-9513, p 12). Hageja tuli hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks välja tuua võlgnevuse täitmise asjaolud; lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolud; intressinõude aluseks olevad asjaolud; lepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud; lepingu kehtivusajal tekkinud meeldetuletuskirjade kulu aluseks olevad asjaolud; sissenõudmiskulu 30 eurot aluseks olevad asjaolud. Kohus on hagejale selgitanud 22. juuni 2024 kohtumääruses hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomise vajalikkust ning andnud hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud, mistõttu on hagis toodud asjaoludel hagi õiguslikult perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hagi TsMS §

§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.

Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks võtta perspektiivitut hagi menetlusse. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagi. 6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks 2

(3)määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.