juunil
) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 4.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et täisealine esimese astme üleneja sugulane on perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohus määras 7. juunil 2024 hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis põhjendada oma abivajaduse ulatust ning väljatoodud kulude kujunemise asjaolusid. Selleks tuli hagejal välja tuua järgmised asjaolud: mis kuupäevani hageja elatise välja mõistmist taotleb; kas hageja õpib kaugõppes või päevaõppes; mis ajani (kuupäevaliselt) õpe kestab; kas hageja käib õppetöö kõrvalt tööl; millised on hageja igakuised sissetulekud; kas hagejale kuulub vara (nt kinnisvara, sõidukeid); eluasemekulude osas tuli hagejal selgitada, kas hageja on sõlminud üürilepingu ning kui pikalt see kestab, samuti tuli välja tuua igakuise üürimakse suurus ja kommunaalkulude suurus eraldi, mida hageja üürileandjale tasub; hagejal tuli selgitada, milliste vahendite arvelt on hageja siiani oma kulusid kandnud. Hageja eeltoodud asjaolusid välja ei toonud ja hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Seetõttu ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik hagi rahuldada. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata
5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.