Obsah (7)

§ 100§ 101§ 113§ 137§ 127§ 1043§ 1045

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-21-8596 04.septembril 2023 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus, Marianna Sidorok, Prok

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ja nende koostoimes, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 2 järgi, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 101

lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 101

lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 113

lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS X üldtingimuste punktist 11.5 tulenevalt kohustub klient maksma pangale hinnakirjas või lepingus sätestatud viivist ja/või leppetrahvi, kui klient jätab oma kohustuse panga ees täitmata. Maksekaartide e-kaubanduse teenidamise lepingu punktis 9.3.7 kohaselt kui rahvusvaheline kaardiorganisatsioon otsustab tagasinõude rahuldada, loetakse tagasinõue lõplikult rahuldatuks ning pank vähendab rahuldatud tagasinõude summa võrra järgmist punkt 7.1 kohaselt kaupmehele tasumisele kuuluvat makset või debiteerib vastava summa kontolt järgmisel pangapäeval pärast tagasinõude rahuldamise kohta informatsiooni saamist. 17 Kannatanu esindaja kinnitas kohtuistungil, et nõuab kahju hüvitamist lepingust tuleneva kahju sätete alusel. Kaitsja taotles hagi aegumise kohaldamist kannatanu hagi suhtes. Kuna erinevat liiki nõuete aegumistähtajad on erinevad, tuleb aegumise lahendamiseks nõue esmalt kvalifitseerida, s.t anda sellele õiguslik hinnang. Nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise eeldused (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-2-1-171-10, p 12 ja
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-2-1-53-12, p 13). Õigusliku hinnangu andmisel on pooltest sõltumatud ka kõrgema astme kohtud. Siiski ei tohi kohtu antav õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab võimaluse korral juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsus asjas nr 3-2-1-116-10, pd 39 ja 40). Seejuures tuleb aga arvestada, et kui õigusliku kvalifikatsiooni muutmine ei mõjuta menetlusosaliste protsessuaalset positsiooni tõendamismenetluses, ei ole tegemist üllatusliku otsusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsus asjas nr 3-2-1-144-07, p 16). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 21.jaanuari 2016 aasta sõlmitud leping on sõlmitud AS X ning Q OÜ vahel. Ka teised lepingud, millele kannatanu oma hagis osutab on sõlmitud AS X ja OÜ Q vahel. Kohtule ei ole esitatud ühtegi lepingut, mis oleks sõlmitud Marina Sangul/Huttunen ja AS X vahel. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, millest saaks kohus järeldada, et M.Huttunen vastutab OÜ Q ja AS X vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise või nende lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Seega ei saa kannatanul Sangul/Huttuneni vastu olla lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Eelmenetluse käigus ei olnud kohtul võimalik sellisele järeldusele jõuda, kuivõrd kohus sai esmakordselt tutvuda tõenditega alles kohtuliku uurimise käigus. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik rahuldada kannatanu hagi lepingust tuleneva kahju hüvitamise sätete alusel.

§ 137

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel. Tsiviilhagi põhjendustest on näha, et kannatanule tekitati kahju seoses M.Huttuneni poolt ajavahemikul 24.11.2026-13.01.2017 kaarditerminali sisestatud pangakaardiandmetega sooritatud kaarditehingutega, milleks ei olnud kaaardivaldajate nõusolekut. Kaarditehingutest saadud tulu kanti AS X poolt OÜ Q pangakontole, kust see M.Huttuneni ja M Y poolt välja võeti või kanti nende enda kontodele. Kannatanu on palunud M.Huttunenilt mõista välja summa, mis muu hulgas koosneb kaardivaldajate tagasinõuetest tulenevast kahjust. Seega võib järeldada, et kannatanu soovib M.Huttuneni poolt tekitatud kahju hüvitamist, mis tekkis Huttuneni poolt makseterminali ebaõigete andmete sisestamisest. Kohus on hinnanud M.Huttuneni poolt kaardivaldajate loata makseterminali maksekaartide andmete sisestamise õigusvastaseks ehk tegemist on õigusvastase käitumisega tekitatud kahjuga. Kuna kannatanu hagi aluseks olevatest asjaoludest on näha, et kannatanu soovib sisuliselt kahju hüvitamist seoses M.Huttuneni õigusvastase käitumisega, tuleb kohtu arvates kannatanu hagi rahuldada õigusvastase kahju hüvitamise sätete alusel. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tsiviilhagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kogumil vahetu puutumus süüdistuses kirjeldatud teoga (kaardivaldajate nõusolekuta maksekaartide andmete sisestamine makseterminali). 18 AS X on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 28.07.

1. Avalduses on tekitatud kahju nõude suuruseks nimetatud 39713.10 ja kostjaks on tekstis nimetatud OÜ Q. Punktis 10 on märgitud, et kannatanu soovib esitada täpsustatud tsiviilhagi peale kuriteokaebuse menetlusse võtmist. 06.03.2020 on Politsei- ja Piirivalveameti poolt koostatud AS X menetlusse kaasamise määrus. 12.06.2020 on AS X esitanud tsiviilhagi Marina Sanguli ja Y vastu kahju hüvitamise nõude kogusummas 73902.76 eurot. Hagis on viidatud ka kuriteoteatele. Harju Maakohtu 23.03.2021 otsusega nr 1-21-1186 on rahuldatud kannatanu AS X tsiviilhagi ja Ylt on välja mõistetud summa 73 902,76 eurot (1/157-160). 25.01.2022 on AS X esitanud tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu kogusummas 73902.76 eurot. Hagis on viidatud kuriteokaebusele. 20.04.2023 on AS X esitanud parandatud tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu täpsustatud kahju hüvitamise nõude kogusummas 72897.26 eurot. Hagis on viidatud kuriteokaebusele. Riigikohus on lahendis 3-1-1-106-12 asunud seisukohtadele, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad esmajoones TsÜS § 150 lg-d 1 ja
2. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgu ei saa lugeda alanuks ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud teost või sündmusest, kuid ta ei teadnud ega pidanudki teadma kahju hüvitama kohustatud isikust. Kannatanu teadmatus nõude võimalikust adressaadist deliktiõigusliku nõude puhul tähendab seda, et nõude aegumine pole TsÜS § 150 lg 1 järgi veel alanud (küll kulgeb TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg). Võttes arvesse senist kohtupraktikat ja kriminaalmenetluse eripära, on erikogu arvates aktsepteeritav see, kui kannatanu esitab uurimisasutusele või prokuratuurile sellise tsiviilhagi, milles ei ole nõude adressaati nimeliselt välja toodud. Sellise tsiviilhagi esitamine iseenesest TsÜS § 150 lg-s 3 sätestatud aegumistähtaja kulgemist ei peata ega välista ka TsÜS § 150 lg-s 1 ette nähtud aegumistähtaja kulgemist pärast seda, kui kannatanu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada saanud. Riigikohus on määruses 1-17-4343 märkinud, et tsiviilhagi on võimalik esitada juba kriminaalmenetluse alustamisest alates või isegi enne seda, nt koos kuriteoteatega, kui pärast tsiviilhagi esitamist alustatakse selle aluseks olevas menetluses kriminaalmenetlust ja tsiviilhagi esitaja kaasatakse kannatanuna menetlusse ( 3-1-1-106-12, p 44). Kuigi alates
3. jaanuarist 2017 kehtiva KrMS § 38 lg 1 p 2 sõnastus on mõnevõrra muutunud - tsiviilhagi ja avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleb esitada KrMS § 225 lg-s 1 ja § 240 p-s 4 sätestatud tähtaja jooksul - on kolleegiumi hinnangul eeltoodud arusaamad jätkuvalt kohaldatavad. 06.03.2020 on Politsei ja Piirivalveameti poolt koostatud AS X menetlusse kaasamise määrus, seega on hiljemalt alates 06.03.2020 saanud kannatanu teada võimalikud kahju hüvitamiseks kohustatud isikud. Kannatanu on seejärel 12.06.2020 esitanud tsiviilhagi Marina Sanguli ja Y vastu. See tähendab alates hetkest kui kannatanu sai teada võimalikud kostjad, on kannatanu natuke rohkem kui kolme kuu jooksul esitanud hagiavalduse konkreetsete kostjate vastu ja selleks ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 150 lg 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg, samuti ei olnud möödunud 3 aastane tähtaeg TsÜS § 150 lg 1 mõttes. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kannatanu oleks saanud või oleks pidanud saama kahju hüvitama kohustatud isikust varem s.o enne 06.03.
4. Tsiteeritud Riigikohtu lahendites toodud seisukohti arvestades on X AS poolt hagiavaldus M.Sangul/Huttunen vastu esitatud tähtaegselt ja kaitsja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 19

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-42-15 märkinud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama muu hulgas ka kahju ja põhjusliku seose kostja teo ning kahju vahel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-2-1-80-13, p 15). Kohtus on leidnud tuvastamist, et M.Huttunen sisestas 45-l juhul ilma kaardivaldajate nõusolekuta maksekaartide andmeid makseterminali (lk 8-14). Põhjusliku seose olemasolu AS-le X kahju tekkimise ning Marina Huttuneni tegevuse vahel on ilmne. Kui Marina Huttunen ei oleks ilma kaardivaldajate nõusolekuta sisestanud maksekaartide andmeid makseterminali, ei oleks AS X makseterminali sisestatud summasid (miinus tehingutasu) kandnud OÜ Q pangakontole, kaardivaldajate kontosid ei oleks vastavalt debiteeritud ja kaardivaldajad ei oleks esitanud tagastusnõudeid, mille ulatuses tunnistaja C ja kannatanu esindaja ütluste kohaselt pidi AS X tegema tasaarveldused kaardimakseorgansiatsiooni süsteemis. AS-le X tekkis kahju kuna pangal omakorda ei olnud võimalik kaardimanikele tagastatud summasid debiteerida OÜ Q kontolt, sest seal puudusid piisavad rahalised vahendid, mistõttu kaardiorganisatsioonile tagasikantud/tasaarvestatud summasid ei saanud omakorda OÜ-lt Q sisse nõuda. Seega Marina Huttuneni poolt alustatud ebaseaduslik maksekaartide andmete siisetamine tõi endaga kaasa sündmuste jada, mille tulemusena tekitati AS-le X 45 kaaardimaksetehinguga kokku kahju 36028.63 eurot (vt lk 9-11 ). Kannatanu poolt nõutav menetlustasude nõue summas 840 eurot tuleneb OÜ Q ja AS X vahel sõlmitud lepingust ja see ei ole seotud M.Huttuneni õigusvastase käitumisega tekitatud otsese kahjuga ning selles osas ei kuulu hagi M.Huttuneni vastu rahuldamisele. M.Huttuneni õigusvastasest käitumisest tingitud kahju on üksnes see summa, mille osas kaardivaldajad esitasid tagastusnõuded, mis rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni otsustega rahuldati ja mis tasuti AS X arvelt ning mille osas kannatanul puudus võimalus neid summasid saada tagasi OÜ Q pangakontolt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Marina Huttunenilt välja kannatanu AS X kasuks kahju hüvitisena 36028.63 eurot. Kannatanu palus kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis 0,1 % päevas alates 12.06.2020, s.o hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem kui 36028.63 eurot. Kuna kohus ei rahulda kannatanu hagi lepingust tulenevate kahju hüvitamise sätete järgi, ei kohalda kohus ka lepingust tuleneva kahju hüvitamiseks kokkulepitud viivisemäära.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.04.2016.a lahendis nr 1-15-9505 p-s 10.

1. toonud välja, et: „viivis on vajalik distsiplineerimaks võlgnikku ja motiveerimaks teda leidma võimalusi tasuda välja mõistetud kahjuhüvitis võimalikult lühikese aja jooksul. Ilma viivise nõudeta pole kahju kandnud isikul sisuliselt mingeid õiguskaitsevahendeid ja sellises olukorras kujuneb võla tasumine sisuliselt vabatahtlikuks. Seadusjärgset viivise määra ei ole üldjuhul alust lugeda ülemäära suureks.“ Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (3-2-1132-04 ja 3-2-1-66-05). Juhul kui hageja nõuab viivist, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05). 20 TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud hagis viivist alates hagi esitamisest. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium
2. jaanuari
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
4. Seetõttu rahuldab kohus kannatanu esindaja viivise nõude hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hageja nõue muutub sissenõutavaks alates hagiavalduse esitamisest, seega on viivise välja mõistmine põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest, s.o 12.06.
5. Alles hagiavalduse esitamisest on teada, milles seisneb tekkinud kahju ning millises summas nõue esitatakse. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue (vt RKTsKO 3-2-1-162-12). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude kuid kohaldab seaduses sätestatud viivisemäära ning mõistab Marina Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 12.06.2020 kuni kannatanu AS X põhinõude 36028.63 eurot täitmiseni AS X kasuks viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36028.63 eurot. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Marina Huttunenilt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 2682 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ja menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. 21 Kannatanu taotles Huttunenilt välja mõista ka dokumentide tõlkimiseks tasutud tõlkekulude hüvitamiseks 699.78 eurot (koos käibemaksuga). Tegemist on tõlkekuluga, mis tekkis kannatanul seoses vajadusega tõlkida eesti keelde kõik algdokumendid, mis on esitatud maksekaartide valdajate poolt, kes on vaidlustanud kaardimaksetehingud (4-5 köide). Tegemist on põhjendatud tõlkekuludega, kuna menetluse keel on eesti keel ja kõik kohtule esitatavad dokumendid peavad olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Kohtule esitatud tõlkearvete (5/46-48) kogu summa ilma käibemaksuta on 583.15 eurot. Äriregistri andmetel on X AS käibemaksukohuslane ja tema registri number on EE100530247. Riigikohus on varem leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt 3-1-1- 90-14, p 48). Sama põhimõte on kohtu arvates kohaldatav ka teiste menetluskulude osas. Tasutud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist saab X AS nõuda üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ta ei saa muul põhjusel tõlkekuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Kannatanu esindaja ei ole väitnud, et käibemaksukohustuslasest kannatanul puudub võimalus arvata tõlketeenuse arvetel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha, mistõttu on taotlus selle summa osas alusetu. KrMS § 182 lg 2 näeb ette, et tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Tõlkekulud on seotud kõigi nende dokumentide tõlkimisega, millega vaidlustati ebaseaduslikud kaardimaksetehingud ja millest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldab kohus täies ulatuses, mistõttu kuuluvad ka tõlkekulud hüvitamisele täies ulatuses, kuid ilma käibemaksuta. Ka TsMS § 143 ja 153 alusel on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud ja kuuluvad hagi rahuldamisel hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavalt M.Huttunenilt kannatanu kasuks välja menetluskuludena tõlkekulud summas 583.15 eurot. Kannatanu on 03.08.2023 kohtukõnes palunud menetluskulud mõista välja koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude ning mõistab Marina Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu AS X nõude 583.15 eurot täitmiseni AS X kasuks viivise

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 583.15 eurot. Juhindudes Kr

MS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas: Mõista Marina Huttunen süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Marina Huttunen KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marina Huttunen ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. 22 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka kinnipidamise aeg 07.07-09.07.2021 s.o 3 päeva. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Tühistada Harju Maakohtu 29.03.2022 määrus, millega kuulutati tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. Tühistada Harju Maakohtu 30.03.2022 Euroopa vahistamismäärus. M.Huttuneni Välja mõista Marina Huttunenilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 2682 eurot riigituludesse. Kohustada Marina Huttuneni tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 314.12 eurot. Menetluskulud kogusummas 3769.50 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is X. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99923700026278. Selgitusena võib märkida: „Marina Huttunen, kriminaalasi 1-21-8596, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde. Rahuldada osaliselt AS X tsiviilhagi Marina Huttuneni vastu. Välja mõista Marina Huttunenilt AS X kasuks 36028.63 eurot. Välja mõista Marian Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 12.06.2020 kuni kannatanu AS X nõude 36028.63 eurot täitmiseni AS X kasuks viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 36028.63 eurot.

Välja mõista Marina Huttunenilt AS X kasuks menetluskuludena tõlkekulud 583.15 eurot. Välja mõista Marian Huttunenilt TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kannatanu AS X menetluskulude hüvitamise nõude 583.15 eurot täitmiseni AS X kasuks viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras, kuid kogu viivis kokku mitte rohkem kui 583.15 eurot.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 04.09.2023 Kohtunik Liina Pohlak 23