4-22-4602/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg Väärteoasja number

1. augustil 2023 kohtuistung 18.08.2023 4-22-4602 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Kärt Käära Taotluse esitaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Anette Roosik Väärteoasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane H.B , isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; tel: XXX RESOLUTSIOON Rahuldada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele H.B-le Tartu Maakohtu 05.04.
2. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-4602 asenduskaristusena määratud täitmata karistusena 2 (kaks) päeva aresti. H.B aresti kandmise algust arvestada alates 19.08.
3. a kuupäevast. Aresti kandmise lõpptähtaeg on 20.08.
4. a kuupäev, millele vahetult järgneb kriminaalasjas nr 1-23-1040 mõistetud vangistuse kandmine. H.B-le kriminaalasjas nr 1-23-1040 kohaldatud tõkend vahistamine arestipäevade kandmise ajaks ei katke. Edastada kohtumäärus H.B-le ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada 1 määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 11.12.2020 otsusega väärteoasjas nr 1 2780,19,000109 H.B NPALS § 15 lg 1 alusel rahatrahviga 22 trahviühikut, s.o 88 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 15.02.
5. Otsus jõustus 30.12.
6. Kuna H.B rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Ivi Kalmet, täiteasi nr 047/2021/215). 14.12.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 28.12.2022 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse H.B-le asenduskaristuse kohaldamiseks. H.B tasumata rahatrahvi summa on 88 eurot. Tartu Maakohtu 05.04.2023 määrusega asendati H.B-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.12.2020 otsusega väärteoasjas nr 2780,19,000109 määratud rahatrahv 22 trahviühikut, s.o 88 eurot 2 päeva pikkuse arestiga ning see arest asendati omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras ÜKT sooritamise tähtajaks 21.05.2023 kuupäeva. Kohtumäärus jõustus 21.04.
7. 23.05.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks, kuna H.B hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Menetlusosaliste seisukohad Ametnik selgitas kohtuistungil, et jääb ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele juurde, kuna H.B hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ole ametnikule operatiivselt telefonitsi ega e-posti teel kättesaadav. H.B selgitas, et lihtsam on töötunnid ära istuda. Isik polnud enda sõnul valmis tööd tegema minema ning mõtles, et ei jõua kellaajaliselt välja. H.B on 2 päevase aresti kandmisega nõus. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Tartu kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande, sest H.B ei teinud tähtajaks talle määratud üldkasuliku töö tunde ära. Kuna isik ei ole ilmunud registreerimistele ega vastanud ametniku telefonikõnedele, ei ole H.B selgitusi andnud. Ettekande kohaselt esimene registreerimine leidis aset 03.05.2023, mil isikule selgitati väärteo korras karistatud hooldusaluse õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Esimesele registreerimisele saabus H.B kokku lepitud ajast tund aega hiljem ega teavitanud enda hilinemisest ametnikku. Hooldusalune määrati 04.05.2023 viieks tunniks tööle Tartus Puiestee kalmistule, kuna see üldkasuliku töö tegemise koht on isikule kõige lähemal. 04.05.2023 saatis üldkasuliku töö juhendaja ametnikule e-kirja, et H.B ei ilmunud 04.05.2023 üldkasulikku tööd tegema ega teavitanud juhendajat enda mittetulemisest. Hooldaja helistas 2 isikule 04.05.2023 kahel korral ning 08.05.2023, kuid H.B kõnedele ei vastanud. Isik ei ole kriminaalhooldajaga ka ise ühendust võtnud. 15.05.2023 saatis ametnik isikule e-kirja, pärides, miks ei läinud hooldusalune üldkasulikku tööd tegema ning hooldaja palus, et H.B võtaks esimesel võimalusel ühendust. Alates sellest ajast puudub hooldusametnikul kontakt hooldusalusega. H.B senine käitumine näitab isiku ükskõikset suhtumist temale mõistetud karistusse ning selle täitmisse. Hooldusalusega on raske koostööd teha ja ametnikul puudub H.B-ga kontakt. Hooldus aga eeldab, et isik on hooldajale kättesaadav. Seoses sellega teeb ametnik kohtule ettepaneku pöörata isikule määratud arest täitmisele. Kohus on seisukohal, et on tõendamist leidnud H.B poolt üldkasuliku töö tähtajaks mitte ära tegemine. Kohtu hinnangul H.B senine käitumine näitab, et ta ei ole tegelikult motiveeritud üldkasuliku tööd tegema. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et inimene on rohkem motiveeritud tegema tööd, mille eest makstakse tasu, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, et H.B on tegelikult pikema aja vältel hoidunud kandmast karistust – ta ei tasunud ära rahatrahvi ning ei ole määratud tähtaja jooksul ära teinud üldkasuliku töö tunde. Neid tunde ei olnud nii palju, et tegemine võtaks väga kaua aega. Tegemist on sisuliselt mõnepäevase töötundide arvuga. Hooldusaluse suhtumisest seega nähtub, et ta ei ole motiveeritud tegema talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kriminaalhooldusametnik tegi enda taotluses kohtule ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele. H.B on sooritamata 5 tundi üldkasulikku tööd, mis määrati talle Tartu Maakohtu 05.04.2023 määrusega. Kohus määras ÜKT tegemise tähtajaks 21.05.2023 kuupäeva. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtaeg möödunud. Kahetsusväärselt on süüdlane jäänud ka hooldajale sidevahendite teel kättesaamatuks ning ei ole tulnud registreerimisele. Nimetatud rikkumised ei ole olnud põhjendatud. Hooldusalune peab oma elu selliselt korraldama, et hooldust on võimalik läbi viia korrakohaselt. H.B aga selliselt käitunud ei ole. Järelikult süüdlane H.B ei ole huvitunud üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalikuks meetmeks on aresti täitmisele pööramine. Nagu kohus juba eespool selgitas, siis on inimlik keskenduda tööle, mille eest makstakse tasu. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et H.B käitumine on temale mõistetud karistuse suhtes väga lugupidamatu ning tegelikult vabaduses karistuse kandmiseks ta motiveeritud ei ole, vaatamata asjaolule, et ta andis selleks eelnevalt nõusoleku. Süüdlane ei ole ära teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi. H.B on tegemata 5 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab Tartu Maakohtu 05.04.2023 määruse alusel 2 päeva aresti. Seega kuulub KarS § 69 lg 6 alusel H.B kandmisele 2 päeva aresti. H.B aresti kandmise algust tuleb arvestada alates 19.08.
8. a kuupäevast. Aresti kandmise lõpptähtaeg on 20.08.
9. a kuupäev, millele vahetult järgneb kriminaalasjas nr 123-1040 mõistetud vangistuse kandmine. Isikule kriminaalasjas nr 1-23-1040 kohaldatud tõkend vahistamine arestipäevade kandmise ajaks ei katke. Täitmiskohtunik Peet Teidearu ( ) 3