) § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest hagi ei allu Eesti kohtule. 4. Kostja on xxxx kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja kelle elukoht võib olla xxxx, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 5.
lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [---]. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hagis on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxx-xxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses selgus, et kostja sellel aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastusest nähtub, et politseil puuduvad andmed kostja võimaliku asukoha kohta. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal Eestis alanejaid ega ülenejaid sugulasi, kostja emakeeleks on läti keel. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole kostja kunagi Eestis töötanud ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis maksustatavat tulu saanud. Kostja on xxxx kodanik, kelle elukoht võib olla xxxx. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata
6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks
Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks. 7.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.