) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 11.06.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 2000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 12.
lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavalduse p-di 1.6 kohaselt kostjat hoiatati 30.06.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxxxxxxxxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.07.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati jaanuaris 2023, siis oli kostja alates veebruarist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme (15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.04.2024, 15.05.2023, 15.06.2023) osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 17.07.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu
ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxxxxxxxxxx ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kohus loeb 14.07.2023 edastatud ekirjaga tõendatuks, et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks e-postile xxxxxxxxxxx, mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses. Seega on leping nr xxxxxxxxxxx kehtivalt üles öeldud. 13.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt nähtub, et kostjale edastati 08.08.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Kostjale e-postiga edastatud teatest nähtub, et nõue on loovutatud 08.08.2023. 14.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et ESTO AS on omandanud teabe lähtudes
4 lgdest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Vastavalt
4 lg-le 2 omandas Krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka vastavalt
§- le 403 prim 4 lg-le 3 avalikest andmebaasidest, mh Ekrediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg- le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Kostja arvelduskonto XXXXXXXXXXX perioodi 01.02.2022 - 09.06.2022 alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimaste kuude keskmise sissetuleku 1429,21 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 350 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 100 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Vastavalt eeltoodule leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline. Hageja selgitas 13.06.2024 vastuses tulenevalt kohtu 10.06.2024 päringule hagi lisas nr 9 toodud andmeid. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisa 9 on arvelduskonto analüüs, mis sisaldab ka kostja arvelduskonto kandeid. Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja Accountscoring (edaspidi ka teenuse pakkuja) (https://accountscoring.com/) teenuse vahendusel, kasutades Kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Antud juhul on hagimenetluses konto väljavõtte tõendina esitatud AccountScoring teenusepakkuja poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo andmed. Kuupäev 08.04.2024 tähistab krediidiandja süsteemist dokumendi väljastamise kuupäeva, mitte krediidivõimelisuse hindamise aega. Kohus juhtis 10.06.2024 hageja tähelepanu hagi lisale nr 11, millest ei nähtu kelle osas vastav väljavõte on tehtud. Hageja selgitab oma 13.06.2024 vastuses, et hagile lisatud lisa 11 näol on tegemist krediidiandja krediiditoimikust teostatud väljavõttega, Maksehäireregistrisse ja Taust.ee registrisse teostatud päringutest. Päringud teostatakse automatiseeritult süsteemi vahendusel. Tegemist on originaalsete tõenditega päringute teostamise ja vastuste kohta ning teistsugusel kujul ei ole võimalik süsteemist tõendeid väljastada. Kohus selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud inimloetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul tuvastada, kas hagi lisas nr 11 esitatu on väljavõte kostja kohta või mitte. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja hagile lisatud lisast nr 9 nähtub, et kostja sissetulekuks on palk ca 1200 eurot ning et kostjal on igakuiselt kohustusi erinevate krediidiandjate ees enne lepingu sõlmimist (perioodil 01.02.2022 kuni 31.05.2022) üle 500 euro kuus. Sh nähtub hageja esitatud tõendist, et kostja on mais 2022 suurendanud enda kohustusi, võttes veel ühe laenu (500 eurot). Tehingute tabelist nähtub, et hagejal ei jää peale igapäevaseid kulusid ja laenukohustuste tasumist oma sissetulekutest 5
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (
lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Kostja tehingute tabeliga tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kostja oli krediidilimiidi taotlemisele ja krediidi saamisele vahetult eelnenud perioodil võtnud finantskohustuse (IPF Digital Estonia on kandnud kostja kontole 30.05.2022 500 eurot). Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja laenukäitumises, kui ta enne krediidiandja poole pöördumist oli võtnud laenu(e). Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll
lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on
lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. 16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on
lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule
lg-s 7 sätestatud sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus juhuks, kui kohus asub menetluses seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega ESTO AS maksete ümberarvestust teinud. 17.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja hagi p-st 3.1 nähtub, et kostja kasutas krediiti kokku 2106,57 eurot. Hagi p-di 1.5 kohaselt on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 996,47 eurot. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa põhivõla katteks. Kuna kostja on kasutanud krediiti kokku 2106,57 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 996,47 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1110,10 eurot. 18. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ ESTO AS ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kuivõrd
järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks. 19.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada
Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisest, so 18.07.2023 kuni hagi esitamiseni 12.04.2024 intressiga võrdses määras, so 39,90% aastas. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ning viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa. 7
Seega on hageja viivisenõue põhjendatud põhivõlgnevuse 1110,10 euro osas perioodi 18.07.2024 kuni 12.04.2024 eest summas 100 eurot (8% aastas,
20.
lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja
Seega jätab kohus hageja nõuded meeldetuletuskirja tasu 10 ja võla sissenõudmiskulude 35 euro osas rahuldamata.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.