Hageja nõuab viivist summas 40,63 eurot. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulusid summas 50 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles. 10.
Hageja nõuab viivist summas 118,62 eurot. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulusid summas 50 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles. 10.
Hageja nõuab viivist summas 104,08 eurot. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulusid summas 50 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja 23.06.2023 lepingu üles. 10.
Hageja nõuab viivist summas 94,44 eurot. Hageja nõuab sissenõudmisega seotud kulusid summas 50 eurot. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles.
Hageja nõuab viivist summas 97,26 eurot. Hageja palub lugeda õigeks sissenõutavaks muutunud viivis 97,26 eurot.
lg 1) on seadusega kooskõlas.
lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse
lg 4 järgi intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ 18.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,14%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas
Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30% ning selle kolmekordne suurus oli seega 48,90%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 18.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,12%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas
Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30% ning selle kolmekordne suurus oli seega 48,90%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 18.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,19%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud 6 2-23-148363 krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas
Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30% ning selle kolmekordne suurus oli seega 48,90%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 18.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,09 %. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas
Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,30% ning selle kolmekordne suurus oli seega 48,90%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv. 19. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlaõigusseaduse (
) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel on sõlmitud 27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx, 29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx, 06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx ja 27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx. Selliselt vastavad sõlmitud lepingud
Kuna TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (
lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu
lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas C-679/18, p-d 20-23).
lg 1 kohaselt on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ka hindama.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamise koormis lasub hagejal (TsMS § 232 lg 1,
7 2-23-148363 Eelnimetatud sätetest tuleneb, et krediidiandja peab andmete hindamise tulemusena jõudma veendumusele krediidi saaja võimelisuses lepingust tulenevate kohustuste täitmisel. See tähendab, et hageja veendumuse kujunemine peab tuginema konkreetsetele faktilistele asjaolude ja olema jälgitav. Hageja peab oma väiteid tõendama. Hageja väljatoodud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Üldsõnaliselt registritele ja kostja kinnitustele viitamisel, ei ole võimalik tõsikindlalt hinnata tarbija tegelikku majanduslikku seisundit. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 222-147995, p 12.1). 19.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib lepingu I osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes
⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt
⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 670 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 25 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 35,47 eurot (25 + käesoleva lepingu kuumakse 10,47). Seega jääb kostjale kätte 634,53 eurot (670-30,47). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, kuidas on hageja arvestanud samal kuupäeval sõlmitud lepingu, s.o 27.07.2022 lepingu nr xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. 8 2-23-148363 Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 25 eurot. Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 27.07.2022 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib leping II osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes
⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt
⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 670 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 20 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 50,24 eurot (20 + käesoleva 9 2-23-148363 lepingu kuumakse 30,24). Seega jääb kostjale kätte 619,76 eurot (670-50,24). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, et hageja oleks 29.07.2022 lepingu sõlmimisel arvestanud kostjaga 27.07.2022 sõlmitud lepingute nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 20 eurot (mis on kostjaga 27.07.2024 sõlmitud lepingu taotluses märgitust 5 eurot võrra väiksem). Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 29.07.2022 10 2-23-148363 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib lepingu III osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes
⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt
⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 686 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 15 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 43,35 eurot (15 + käesoleva lepingu kuumakse 28,35). Seega jääb kostjale kätte 642,65 eurot (686-43,35). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, et hageja oleks 06.09.2022 lepingu sõlmimisel arvestanud kostjaga 27.07.2022 sõlmitud lepingute nr xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ning 29.07.2022 sõlmitud lepingu nr xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. Käesoleval juhul on hageja sõlminud kostjaga neli lepingut ning hagi kohaselt ei ole kostja teinud ühegi lepingu puhul hagejale ühtegi makset. Kohtu hinnangul oleks pidanud hagejal vähemalt viimase lepingu, s.o 06.09.2022 sõlmimisel tekkima kahtlus, kas kostja on krediidivõimeline. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 11 2-23-148363 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 15 eurot. Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 06.09.2022 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): hageja märgib lepingu IV osas hagi p-s 1.6 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, et hageja on omandanud teabe lähtudes
⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastavalt
⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja 08.02.2024 esitatud täpsustusest tulenevalt pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu sissetulekuks 678 eurot kuus ning hageja on antud sissetulekust ka lähtunud. Kohustusteks tõi kostja 25 eurot kuus. Hageja arvestas, et pärast laenu väljastamist on kohustuste suuruseks 35,47 eurot (25 + käesoleva lepingu kuumakse 10,47). Seega jääb kostjale kätte 642,53 eurot (678-35,47). Arvestades laenulepingu kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust ja muude väljaminekute suurust (s.o toidukulu, side- ja transpordikulu, kommunaalkulu ja muud kulud), oli kostja sissetulek piisav kõikide 12 2-23-148363 laenulepingust tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumakse) jt väljaminekute maha lahutamisel. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Seega kontoväljavõtte küsimine ei saa olla iga krediidilepingu sõlmimise aluseks, lähtuma peab laenu suurusest ja mõistlikkuse põhimõttest. Esitatud tõenditest ei selgu kostja tegelike sissetulekute kindlakstegemine. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt võib järeldada, et laenuandja on laenusaaja väidete pinnalt pigem eeldanud tema krediidivõimelisust ning ei ole tegelikkuses kontrollinud esitatud andmete õigsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas ja mis suuruses on ta arvestanud kostja muude väljaminekute suurust. Samuti ei nähtu, kuidas on hageja arvestanud samal kuupäeval sõlmitud lepingu, s.o 27.07.2022 lepingu nr xxxxxxxxxxx kohustuste suurusega. Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja esitatud vastustest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas ei selgu, kuidas on võlausaldaja kostja kohustusi kogumis hinnanud ning arvestanud laenu andmisel. Kostja on laenutaotluses märkinud enda sissetulekuteks 1200 eurot ja kohustusteks 25 eurot. Samas on hageja Pensioniregistri andmetel tuvastanud, et kostja sissetulekud on poole väiksemad, s.o 670 eurot. Hagis esitatud andmetest ei nähtu, et hageja oleks kostjalt küsinud täiendavat selgitust tema sissetulekute ja väljaminekute osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Laenuandja ei saa tugineda üksnes kostja esitatud laenutaotlustes märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata. Hageja väidetest ei ilmne, kas ta hindas kostja sissetulekute regulaarsust ja olemust (ega pole katseaeg või tähtajaline leping). Lähtudes eeltoodust jõuab kohus järelduseni, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale 27.07.2022 järelmaksulepingu nr. xxxxxxxxxxx puhul krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 20. Lepingute ülesütlemise kehtivus.
alusel on ülesütlemine on kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; 13 2-23-148363 • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. 20.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2023 – 10.01.
lg-le 7, millele kohus on tähelepanu juhtinud ka 24.01.2024 kohtumääruses.
§ § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole 14 2-23-148363 suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas 08.02.2024 menetlusdokumendiga ümberarvestused, kus ta määras tagasimaksed uuesti ja esitas uue maksegraafiku. Hageja on ümberarvestused teinud lähtuvalt lepingute lisaks olevatest maksegraafikutest, arvestades maha kõik kõrvalkulud ning arvestades, mis ajast algasid tagasimaksed põhiosa katteks graafikute kohaselt. Hageja märgib, et kostja poolt ei ole ühtegi makset ühegi nelja lepingu alusel tehtud.
MS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Kohus on seisukohal, et edasiulatuv tagasimaksete tasumise nõue on põhjendatud osaliselt. 21.1 Lepingu I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx) alusel tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus summas 253,82 eurot ning tagasimakse põhiosa katteks tuleb teha alates 10.04.2024 osamaksest alloleva maksegraafiku alusel: Kuu Krediidijääk Põhiosa Maksetähtaeg 1 253.82 € 0.00 € 10.09.2022 2 253.82 € 0.00 € 10.10.2022 3 253.82 € 0.00 € 10.11.2022 4 253.82 € 0.00 € 10.12.2022 5 253.82 € 0.00 € 10.01.2023 6 253.82 € 0.00 € 10.02.2023 7 253.82 € 0.00 € 10.03.2023 8 253.82 € 0.00 € 10.04.2023 9 253.82 € 0.00 € 10.05.2023 10 253.82 € 0.00 € 10.06.2023 11 253.82 € 0.00 € 10.07.2023 12 253.82 € 0.00 € 10.08.2023 13 253.82 € 0.00 € 10.09.2023 14 253.82 € 0.00 € 10.10.2023 15 253.82 € 0.00 € 10.11.2023 16 253.82 € 0.00 € 10.12.2023 17 253.82 € 0.00 € 10.01.2024 18 253.82 € 0.00 € 10.02.2024 19 253.82 € 0.00 € 10.03.2024 20 253.82 € 2.05 € 10.04.2024 21 251.77 € 2.79 € 10.05.2024 22 248.98 € 2.87 € 10.06.2024 23 246.11 € 2.96 € 10.07.2024 24 243.15 € 3.05 € 10.08.2024 25 240.10 € 3.14 € 10.09.2024 26 236.96 € 3.24 € 10.10.2024 15 2-23-148363 27 233.72 € 3.34 € 10.11.2024 28 230.38 € 3.44 € 10.12.2024 29 226.94 € 3.54 € 10.01.2025 30 223.40 € 3.65 € 10.02.2025 31 219.75 € 3.76 € 10.03.2025 32 215.99 € 3.88 € 10.04.2025 33 212.11 € 4.00 € 10.05.2025 34 208.11 € 4.12 € 10.06.2025 35 203.99 € 4.24 € 10.07.2025 36 199.75 € 4.37 € 10.08.2025 37 195.38 € 4.51 € 10.09.2025 38 190.87 € 4.65 € 10.10.2025 39 186.22 € 4.79 € 10.11.2025 40 181.43 € 4.93 € 10.12.2025 41 176.50 € 5.08 € 10.01.2026 42 171.42 € 5.24 € 10.02.2026 43 166.18 € 5.40 € 10.03.2026 44 160.78 € 5.56 € 10.04.2026 45 155.22 € 5.73 € 10.05.2026 46 149.49 € 5.91 € 10.06.2026 47 143.58 € 6.09 € 10.07.2026 48 137.49 € 6.27 € 10.08.2026 49 131.22 € 6.47 € 10.09.2026 50 124.75 € 6.66 € 10.10.2026 51 118.09 € 6.87 € 10.11.2026 52 111.22 € 7.08 € 10.12.2026 53 104.14 € 7.29 € 10.01.2027 54 96.85 € 7.51 € 10.02.2027 55 89.34 € 7.74 € 10.03.2027 56 81.60 € 7.98 € 10.04.2027 57 73.62 € 8.22 € 10.05.2027 58 65.40 € 8.47 € 10.06.2027 59 56.93 € 8.73 € 10.07.2027 60 48.20 € 9.00 € 10.08.2027 61 39.20 € 9.27 € 10.09.2027 62 29.93 € 9.56 € 10.10.2027 63 20.37 € 9.85 € 10.11.2027 64 10.52 € 10.15 € 10.12.2027 65 0.37 € 0.37 € 10.01.2028 21.2 Lepingu II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx) alusel tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus summas 737,99 eurot ning tagasimakse põhiosa katteks tuleb teha alates 10.04.2024 osamaksest alloleva maksegraafiku alusel: Kuu Krediidijääk Põhiosa Maksetähtae g 16 2-23-148363 1 737.99 € 0.00 € 10.09.2022 2 737.99 € 0.00 € 10.10.2022 3 737.99 € 0.00 € 10.11.2022 4 737.99 € 0.00 € 10.12.2022 5 737.99 € 0.00 € 10.01.2023 6 737.99 € 0.00 € 10.02.2023 7 737.99 € 0.00 € 10.03.2023 8 737.99 € 0.00 € 10.04.2023 9 737.99 € 0.00 € 10.05.2023 10 737.99 € 0.00 € 10.06.2023 11 737.99 € 0.00 € 10.07.2023 12 737.99 € 0.00 € 10.08.2023 13 737.99 € 0.00 € 10.09.2023 14 737.99 € 0.00 € 10.10.2023 15 737.99 € 0.00 € 10.11.2023 16 737.99 € 0.00 € 10.12.2023 17 737.99 € 0.00 € 10.01.2024 18 737.99 € 0.00 € 10.02.2024 19 737.99 € 0.00 € 10.03.2024 20 737.99 € 3.20 € 10.04.2024 21 734.79 € 7.82 € 10.05.2024 22 726.97 € 8.06 € 10.06.2024 23 718.91 € 8.30 € 10.07.2024 24 710.61 € 8.55 € 10.08.2024 25 702.06 € 8.82 € 10.09.2024 26 693.24 € 9.08 € 10.10.2024 27 684.16 € 9.36 € 10.11.2024 28 674.80 € 9.65 € 10.12.2024 29 665.15 € 9.94 € 10.01.2025 30 655.21 € 10.25 € 10.02.2025 31 644.96 € 10.56 € 10.03.2025 32 634.40 € 10.88 € 10.04.2025 33 623.52 € 11.21 € 10.05.2025 34 612.31 € 11.55 € 10.06.2025 35 600.76 € 11.91 € 10.07.2025 36 588.85 € 12.27 € 10.08.2025 37 576.58 € 12.64 € 10.09.2025 38 563.94 € 13.03 € 10.10.2025 39 550.91 € 13.43 € 10.11.2025 40 537.48 € 13.84 € 10.12.2025 41 523.64 € 14.26 € 10.01.2026 42 509.38 € 14.70 € 10.02.2026 43 494.68 € 15.14 € 10.03.2026 44 479.54 € 15.61 € 10.04.2026 45 463.93 € 16.08 € 10.05.2026 17 2-23-148363 46 447.85 € 16.57 € 10.06.2026 47 431.28 € 17.08 € 10.07.2026 48 414.20 € 17.60 € 10.08.2026 49 396.60 € 18.14 € 10.09.2026 50 378.46 € 18.69 € 10.10.2026 51 359.77 € 19.26 € 10.11.2026 52 340.51 € 19.85 € 10.12.2026 53 320.66 € 20.45 € 10.01.2027 54 300.21 € 21.08 € 10.02.2027 55 279.13 € 21.72 € 10.03.2027 56 257.41 € 22.38 € 10.04.2027 57 235.03 € 23.07 € 10.05.2027 58 211.96 € 23.77 € 10.06.2027 59 188.19 € 24.50 € 10.07.2027 60 163.69 € 25.24 € 10.08.2027 61 138.45 € 26.01 € 10.09.2027 62 112.44 € 26.81 € 10.10.2027 63 85.63 € 27.63 € 10.11.2027 64 58.00 € 28.47 € 10.12.2027 65 29.53 € 29.53 € 10.01.2028 21.3 Lepingu III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx) alusel tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus summas 687,08 eurot ning tagasimakse põhiosa katteks tuleb teha alates 10.05.2024 osamaksest alloleva maksegraafiku alusel: Kuu Krediidijääk Põhiosa Maksetähtaeg 1 687.08 € 0.00 € 10.10.2022 2 687.08 € 0.00 € 10.11.2022 3 687.08 € 0.00 € 10.12.2022 4 687.08 € 0.00 € 10.01.2023 5 687.08 € 0.00 € 10.02.2023 6 687.08 € 0.00 € 10.03.2023 7 687.08 € 0.00 € 10.04.2023 8 687.08 € 0.00 € 10.05.2023 9 687.08 € 0.00 € 10.06.2023 10 687.08 € 0.00 € 10.07.2023 11 687.08 € 0.00 € 10.08.2023 12 687.08 € 0.00 € 10.09.2023 13 687.08 € 0.00 € 10.10.2023 14 687.08 € 0.00 € 10.11.2023 15 687.08 € 0.00 € 10.12.2023 16 687.08 € 0.00 € 10.01.2024 17 687.08 € 0.00 € 10.02.2024 18 687.08 € 0.00 € 10.03.2024 19 687.08 € 0.00 € 10.04.2024 18 2-23-148363 20 687.08 € 5.85 € 10.05.2024 21 681.23 € 7.56 € 10.06.2024 22 673.67 € 7.79 € 10.07.2024 23 665.88 € 8.03 € 10.08.2024 24 657.85 € 8.27 € 10.09.2024 25 649.58 € 8.53 € 10.10.2024 26 641.05 € 8.79 € 10.11.2024 27 632.26 € 9.06 € 10.12.2024 28 623.20 € 9.33 € 10.01.2025 29 613.87 € 9.62 € 10.02.2025 30 604.25 € 9.91 € 10.03.2025 31 594.34 € 10.21 € 10.04.2025 32 584.13 € 10.52 € 10.05.2025 33 573.61 € 10.85 € 10.06.2025 34 562.76 € 11.18 € 10.07.2025 35 551.58 € 11.52 € 10.08.2025 36 540.06 € 11.87 € 10.09.2025 37 528.19 € 12.23 € 10.10.2025 38 515.96 € 12.60 € 10.11.2025 39 503.36 € 12.99 € 10.12.2025 40 490.37 € 13.39 € 10.01.2026 41 476.98 € 13.79 € 10.02.2026 42 463.19 € 14.21 € 10.03.2026 43 448.98 € 14.65 € 10.04.2026 44 434.33 € 15.10 € 10.05.2026 45 419.23 € 15.56 € 10.06.2026 46 403.67 € 16.03 € 10.07.2026 47 387.64 € 16.52 € 10.08.2026 48 371.12 € 17.02 € 10.09.2026 49 354.10 € 17.54 € 10.10.2026 50 336.56 € 18.08 € 10.11.2026 51 318.48 € 18.63 € 10.12.2026 52 299.85 € 19.20 € 10.01.2027 53 280.65 € 19.79 € 10.02.2027 54 260.86 € 20.39 € 10.03.2027 55 240.47 € 21.01 € 10.04.2027 56 219.46 € 21.65 € 10.05.2027 57 197.81 € 22.31 € 10.06.2027 58 175.50 € 22.99 € 10.07.2027 59 152.51 € 23.70 € 10.08.2027 60 128.81 € 24.42 € 10.09.2027 61 104.39 € 25.16 € 10.10.2027 62 79.23 € 25.93 € 10.11.2027 63 53.30 € 26.72 € 10.12.2027 64 26.58 € 26.58 € 10.01.2028 19 2-23-148363 21.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja ei ole nimetatud lepingu osas ümberarvestust vastavalt
Ümberarvestuse esitamata jätmise tõttu on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kujunemine ebaselge. Kuna kostja poolt minimaalse tagasimakse suurus ei olnud rahaliselt kindlaks määratud, vaid oli väljaarvutatav olenevalt sellest, kui suur osa krediidist oli tema kasutuses, siis ei ole kohtul võimalik ka ise hageja eest ümberarvestust teha.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja ütles kostja makseviivituse tõttu üles. Kuna kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga hageja ümberarvestust ei esitanud, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas kostjal oli ka tegelikult
lg-s 1 sätestatud suuruses võlgnevus, mis võimaldas esialgsel võlausaldajal leping põhjendatult üles öelda või mitte. Hageja faktiväidetest ei järeldu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kujunemine ja sissenõutavus. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.07.2023 määruses nr 2-22-147995 samuti asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine on hagi vähemalt osalise rahuldamise eelduseks. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi lepingu nr. xxxxxxxxxxx kasvõi osaliselt rahuldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx tuleneva nõude osas rahuldamata. 22. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Hageja on 08.05.2024 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et juhul kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loobub hageja intressinõudest. Hageja ei ole ümberarvestuses intressinõuet ka esitanud. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et laenuandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning hageja on loobunud intressinõudest, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata. 23. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada
Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende 20 2-23-148363 tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). 23.1 Leping I (27.07.2022 järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja nõuab 05.04.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt viiviseid lepingu I alusel põhivõla summalt 253,82 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 40,63 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 253,82 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.01.2024 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 253,82 eurolt viivise perioodi 10.04.2024 kuni 21.06.2024 eest
Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise alates 22.06.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni
23.2 Leping II (29.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja nõuab 05.04.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt viiviseid lepingu II alusel viivist põhivõla summalt 737,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 118,62 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 737,99 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 24.01.2024 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras 24,15% aastas. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 737,99 eurolt viivise perioodi 10.04.2024 kuni 21.06.2024 eest
Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise alates 22.06.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni
23.3 Leping III (06.09.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Hageja nõuab 05.04.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt viiviseid lepingu III alusel viivist põhivõla summalt 687,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 09.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.01.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 104,08 eurot. Kuna laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal õigus nõuda viivist põhivõlalt seaduses sätestatud määras. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlalt 687,08 eurolt viivise perioodi 10.05.2024 kuni 21.06.2024 eest
Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja 21 2-23-148363 viivise alates 22.06.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni
23.4 Leping IV (27.07.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr. xxxxxxxxxxx): Kuna kohus on jätnud lepingust nr xxxxxxxxxxx tuleneva põhinõude rahuldamata (vt p 21.4), ei saa hageja nimetatud lepingu osas viivist nõuda. Seega jätab kohus nimetatud lepingu osas viivise nõude rahuldamata. 24.
lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja
Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda lepingute nr. xxxxxxxxxxx, nr. xxxxxxxxxxx, nr. xxxxxxxxxxx ja nr. xxxxxxxxxxx puhul sissenõudmiskulu 200 eurot, mis osas jätab kohus nõude rahuldamata.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.