Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 50§ 113§ 65

1-24-2443 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2024. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-2443 Kohtukoosseis Inna Ombler, Janika Kallin j

§ 424lg 2 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.

mai 2024 otsus lühimenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav Andres Rinaldi Ik:37807270267, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, XXX, töökoht: XXX; elukoht XXX; kaks kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega nr 1-16-5613

§ 424järgi Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt,

§ 68

lg 1 alusel vangistus 3 kuud ja 28 päeva, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks ja Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega nr 1-1711166

§ 113

lg 1 järgi vangistus 6 aastat,

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 25.06.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra 3 kuud ja 28 päeva ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva. Harju Maakohtu 11.03.2022 määrusega vabastati Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, vabanes 18.03.2022 katseajaga kuni 12.11.2023, kahtlustatavana peeti kinni 9.11.202310.11.

1. Merike Allikmäe Kaitsja ja apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Lk 1 / 4 1-24-2443
2. Jätta süüdistatava Andres Rinaldi kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt Andres Rinaldile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 97,60 eurot. Mõista see apellatsioonimenetluse kulu riigieelarvesse välja Andres Rinaldilt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS
4. Harju Maakohtu 13.05.2024 otsusega tunnistati A. Rinaldi lühimenetluses süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega nr 1-1711166, suurendades käesoleva otsusega mõistetavat karistust eelmise Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa 1 aasta 7 kuu ja 24 päeva võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis A. Rinaldile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 24 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva karistusaja hulka ja ära kandmata vangistuse, s.o 2 aastat 1 kuu ja 22 päeva kandmist arvestada alates A. Rinaldi karistuse kandmisele saabumise ajast või tema toimetamisest vangistuse kandmisele. Maakohus kohaldas A. Rinaldi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 kuuks ning tegi otsustused menetluskulude kohta. 2. A. Rinaldi anti kohtu alla ja mõisteti süüdi

§ 424

lg 2 järgi kokkuvõtlikult korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises selles, et tema, olles 25.06.2016 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi (liidetud Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega mõistetud karistusele), juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 09.11.2023 kella 11.49 ajal Tallinnas Mahtra tn 44 juures mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis, (tõendusliku alkomeetri lugem 1,00 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,91 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. APELLATSIOON

1. Süüdistatava A. Rinaldi kaitsja M. Allikmäe arvates ei vasta süüdistatavale mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme. Kaitsja peab maakohtu mõistetud karistust liialt karmiks, palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista A. Rinaldile lühem, s.o 3 kuu pikkune vangistus, seega kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 24 päeva vangistust.
2. A. Rinaldi on oma süüd täielikult tunnistanud ja kahetses puhtsüdamlikult, teda karistati liiklusalaste rikkumiste eest 7,5 aastat tagasi. Ta suutis karistusest tingimisi enne tähtaega vabanedes valdavalt katseaja edukalt läbida, pannes süüteo toime 2 päeva enne katseaja Lk 2 / 4 1-24-2443 lõppu. Ta on täitnud määratud kontrollnõudeid ega ole ühiskonnale nii ohtlik nagu kohus hindas ja andis nõusoleku alkoholi sõltuvusest kodeerimiseks. Kohus eksis karistusmäära valikul, sest karistuse eesmärgi täidaks ka veel väiksem, 3 kuu pikkune, vangistus. A. Rinaldi süüd saab lugeda veel väiksemaks, sest ta eemaldati mootorsõiduki roolist üpris vahetult pärast sõitma asumist. A. Rinaldi palub teda mitte karistada vangistusega, kuigi antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja on nõus, et talle mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga ja palub, et ta allutataks uuesti käitumiskontrollile katseajaga. PROKURATUURI SEISUKOHT
3. Prokuratuuri hinnangul põhjendas maakohus A. Rinaldile mõistetavat karistust, sh miks on võimalik karistada alla sanktsiooni keskmist määra üksnes reaalse vangistusega ja on välistatud käitumiskontrollile allutamine ning ei saa asendada mõistetavat liitkaristust üldkasuliku tööga. Seega tuleb jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellandi põhjendused ei anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks, sest vaidlustatud asjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et apellandi väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses. Maakohus ei ole eksinud süüdistatavale karistuse kohaldamisel ja mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta. Ringkonnakohtul puudub ka seadusest tulenev alus apellatsiooni piiridest väljumiseks.
5. Kaitsja märgib deklaratiivselt, et maakohus mõistis liialt karmi karistuse, sest süüdistatav ei ole nii ohtlik. Samas ei selgita apellant, milles seisneb maakohtu eksimus kriminaalmenetlusõiguse rikkumisel ja materiaalõiguse kohaldamisel. Apellatsioonis kirjeldatuga, sh süüteo toimepanemise asjaolude, kergendava asjaolu esinemisega, süüdlase isikut iseloomustavate andmetega, on maakohus A. Rinaldile karistuse mõistmisel juba arvestanud. Apellatsioonist ei selgu, mille alusel saaks maakohtu hinnangut teosüüle ja kaalutlusi karistuse eri- ning üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks pidada ebaõigeks ja mõista sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Hinnates A. Rinaldi teosüü keskmiseks selgitas maakohus põhjendatult, et teo toimepanemise lühiajalisus ei sõltunud süüdistatavast, vaid kõrvaliste isikute poolt Häirekeskusesse teatamisest ja politsei kiirest sekkumisest. Apellandi välja toodud süüteo asjaolusid ning eelmisest

§ 424

tunnustega teost möödunud aega ja kergendavat asjaolu esinemist, on maakohus juba arvestanud, mõistes A. Rindaldile karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Alternatiivsete taotluste esitamisel on apellant jätnud tähelepanuta maakohtu selgitatu, miks tuleb praegusel juhul katseajal toime pandud uue tahtliku kuriteo toimepanemisel mõista liitkaristus vastavalt

§ 65

lg 2 sätestatule ning süüdistatava käitumiskontrollile allutamine on

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 tulenevalt välistatud.

Kaitsja jätab arvestamata maakohtu põhjendused sellegi kohta, miks ei ole võimalik asendada täitmisele pööratavat või liitkaristust üldkasuliku tööga. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata. Lk 3 / 4 1-24-2443 8. Süüdistatava A. Rinaldi kaitsja M. Allikmäe esitas taotluse riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kaebuse esitamiseks nõustamiseks ja apellatsiooni koostamise eest, millele kulus kokku 66 minutit, makstava tasu suuruseks kokku 97,60 eurot, sh käibemaks 17,60 eurot. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja toimingute ajakulus ning tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu 97,60 eurot, sh käibemaks, KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 4 / 4