Obsah (12)

§ 157§ 158§ 162§ 168§ 165§ 169§ 171§ 65§ 23§ 661§ 150§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2471 Tsiviilasi R M (pankrotis) pankrotime

) § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

1. 18.09.2023 tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtu määratud tähtajaks ükski isik deposiiti ei tasunud.
2. Pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et R M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 10.

§ 157

p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama.

§ 158

lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 158

lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 11. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad R M’l (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. 18.09.2023 deposiidi määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, selles on kohus teinud ettepaneku 3 pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

12. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Nõuded on tunnustatud. Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud. 13.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

1. R M (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Jrk Võlausaldaja 1 2 3 4 5 6 7 Kohtutäitur xxx Kohtutäitur xxx AS xxx xxx OÜ Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu xxx OÜ xxx AS KOKKU Saamata jääv summa Järk eurodes 336 II 153 II 1865.46 II 4089.29 II 2209.58 II 4665.74 II 4991.16 II 18 310.23 Jaotise % 1.835% 0.836% 10.189% 22.335% 12.068% 25.477% 27.260% 100%
2. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik varatuks muutunud pärast kinketehingut 22.03.2013, mille käigus kinkis võlgnik oma emale talle kuulunud kinnisvara. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks
3. aastal, kui on võtnud erinevaid laene krediidiasutustest, mille tagasi maksmiseks puudus kate. Pärast tervise halvenemist ei olnud võimalik enam täiskohaga töötada ning olemasolevaid laenukohustusi teenindada. 16.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Krupp tuleb vabastada R M (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.
2. FIMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
3. aasta
4. juunini. Käesolevas asjas on 4 pankrotimenetlus algatatud enne
5. a
6. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
7. aasta
8. juunini.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul.

Võlgnik ei ole esitanud avaldust füüsilisest isikust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus on seisukohal, et kuna võlgnik ei ole esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleb füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. 18.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lõigete 1–3 ja § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

19.

§ 661

kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud.

§ 65

lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

1. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 2175 eurot (3 x 725), millele lisandub käibemaks 435 euro, kokku 2610 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni 28.08.
2. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, kuid kuivõrd toimingud on läbi viidud nii aastatel 2022 kui ka 2023, tuleb toimingutasu väljamõistmisel lähtuda sellest, kui suures mahus on pankrotihaldur toiminguid teostanud kummalgi eelnimetatud aastal ning vastaval aastal kehtinud TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määrast. Kohus asub 5 seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses enamus toiminguid teinud
3. aastal (sh võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, pankrotivara nimekirja, ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni ettevalmistamine, võlausaldajate nimekirja koostamine), on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingitasuna summas 2033 eurot (2 x 654 + 1 x 725), lisandub käibemaks summas 406.60 eurot, kokku 2439.60 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ pangakontole nr xxx. Tasust 2300 eurot kuulub väljamõistmisele võlausaldaja poolt 11.03.2022 ja 04.07.2022 kohtu deposiiti tasutud ettemaksude arvelt.
4. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ pangakontole.

§ 23

lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101503095). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on

§ 23lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga.

22. Võlausaldaja on palunud 25.02.2022 avalduse täienduses kooskõlas

§-des 150 lg 1 p 1 ja 6, § 146 ja § 153 sätestatuga jätta kohtu poolt pankrotimenetluse kulude katteks määratud deposiidi täies ulatuses võlgniku kanda. 23.

§ 150

lg 1 p 2, 3 ja 6 kohaselt on ajutise halduri, halduri tasu ja

§ 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud R M (pankrotis) kanda. 24. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohtu hinnangul olukorras, kus võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti enamuse pankrotihalduri tasude ja sellele lisanduvate maksude katteks, ei ole põhjendatud rahuldada pankrotihalduri taotlust riigivahenditest pankrotihalduri tasu ja sellele lisanduvate maksude hüvitamiseks. Sellest tulenevalt mõistab kohus pankrotihalduri tasu summas, mis ületab kohtu deposiiti laekunud summat ehk 139.60 eurot (sh käibemaks, 2439.60 – 2300) välja võlgnikult. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7