← Eesti

2-23-4261/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4261 Tsiviilasi A V hagi NJORD A

§ 4lg 5 sätestatud määras, so 14% (Tu

MS § 501); dividende saav füüsiline isik maksab dividendina jaotatavalt kasumilt, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne,

§ 4lg 4 sätestatud määras, so 7% (Tu

MS § 18 lg 13), kusjuures TuMS § 41 p 72 ja § 43 lg 1 p 11 tulenevalt on dividende maksev äriühing kohustatud selle tulumaksu füüsilisele isikule tehtavast dividendi väljamaksest kinni pidama. Eeltoodust tulenevalt maksab regulaarselt dividende väljamakseid tegev äriühing füüsilisele isikule makstavalt dividendilt ise tulumaksu 14% ning peab täiendavalt kinni tulumaksu 7%. Kostja maksab oma osanikele regulaarselt dividende. Kostja poolt 22.07.2022 hagejale tehtud dividendi väljamakse näol oli tegemist regulaarse dividendiga TuMS § 501 tähenduses. Seetõttu oli kostja TuMS § 18 lg 13, § 41 p 72 ja § 43 lg 1 p 11 tulenevalt kohustatud sellelt dividendi väljamakselt (11 649,45 eurot bruto) kinni pidama tulumaksu 7%, so 815,46 eurot (11 649,45 * 7% = 815,46). Kostja täitis oma vastava kohustuse. Dividendi väljamakselt tulumaksu kinnipidamist ei saa käsitleda dividendi maksmise kohustuse rikkumisena. Hageja ei saa kostjalt nõuda kostja poolt tulumaksuseaduse alusel kinni peetud ning riigile makstud tulumaksu väljamaksmist.

  1. Hageja väidab, et alates 2019 juunist oli tal kostjaga kokkulepe, mille kohaselt osutab hageja 150 töötunni mahus teenust ühele konkreetsele kliendile ja saab kogu selle kliendi poolt kostjale makstud teenustasu endale. Kostja selgitab, et tegelikult sellist formaalset kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud. Küll aga on tõsi, et alates 2019 septembrist tegutses hageja faktiliselt ühe kostja kliendi juures õigusnõunikuna, klient maksis selle teenuse eest fikseeritud tasu ning seda tasu kasutati kogu ulatuses hagejale palga ja palgalt arvestatud maksude tasumiseks. Selle tulemusena oli hageja palk teiste kostja osanike palgast ligikaudu kolm korda suurem.
  2. Hageja väidab, et 2020 alguses soovis kostja varasemaid kokkuleppeid muuta ning läbirääkimiste tulemusena sõlmiti kokkuleppe, mille kohaselt oli hagejal õigus saada dividendidena 50% tema osaluse suurusele vastavast kostja 2020 kasumist. Tegelikult hageja ja kostja vahel sellist kokkulepet ei sõlmitud, st kostja ei võtnud hageja ees kohustust teha hagejale väljamakseid kostja 2020 kasumi arvel.
  3. Hageja väidab, et tema kostja osanike ringist lahkumise tingimuste üle peeti 2020 esimeses pooles läbirääkimisi ja nende läbirääkimiste tulemusena saavutati kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja hagejale välja maksma 2017 – 2019 eest veel välja maksmata dividendid ning 4 täiendavalt ka 50% hageja osaluse proportsioonile vastavast kostja 2020 I poolaasta kasumist. Iseenesest on õige, et läbirääkimised toimusid, kuid läbirääkimiste tulemusena ei saavutatud hageja poolt kirjeldatud kokkulepet. xxx ei ole hagejale hageja poolt kirjeldatud kokkuleppe saavutamist kinnitanud. Kostja ei võtnud hageja ees tehingulist kohustust maksta hagejale välja 50% hagejale kuulunud kostja osaluse suurusele vastavas kostja 2020 I poolaasta kasumist.
  4. Hageja poolt kohtule esitatud 17.07.2020 väärtpaberitehingu kinnitusest nähtub, et hageja andis talle kuulunud kostja osa kostjale üle makse vastu väärtpaberiülekandega. Väärtpaberitehingu kinnituse kohaselt müüs hageja kostjale 500 kostja osa hinnaga 1 eurot ühe osa kohta. Seega oli hageja poolt kostjale üle antud kostja osade kokkulepitud müügihind 500 eurot. Seetõttu on ebaõige hageja väide, mille kohaselt müüs hageja talle kuulunud kostja osad kostjale 500 eurost suurema müügihinnaga.
  5. Hagejal ei ole kostja endise osanikuna kostja 2020 I poolaasta arvel dividendide nõudmise õigust ka seaduse alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks on osanike otsus maksta dividendi ning dividendiõiguslikud on osanike nimekirja kantud osanikud. Hageja ei olnud kostja 2020 kasumi jaotamise ajal enam kostja osanik. Lisaks puudub kostja osanike otsus, mille alusel oleks hagejal tekkinud õigus nõuda dividendide väljamaksmist kostja 2020 kasumi arvel.
  6. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt kantud kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist 4 644 eurot. Hageja väidete kohaselt tekkisid nimetatud kulud seoses hageja poolt 22.06.2022 ja 21.10.2022 kostja vastu esitatud nõuetega. Kostja leiab, et hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue on nõuetekohaselt tõendamata ja sisuliselt põhjendamata. Hagejal saab kostja vastu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue olla üksnes juhul, kui kostja on rikkunud oma kohustusi ning hageja pidi õigusabi kasutama kostja rikkumise tõttu. Kostja on eespool selgitanud, et kostjal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. Seega on hageja kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamine juba ainuüksi sel põhjusel välistatud.
  7. Hageja ei ole tõendanud ka kohtuväliste õigusabikulude vajalikkust. Teisisõnu ei ole hageja tõendanud seda, et ilma kohtuvälist õigusabi kasutamata ei olnud hagejal võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja on alates 16.06.2009 Eesti Advokatuuri liige ning tegutseb alates 19.09.2017 vandeadvokaadina. Seega on hagejal endal olemas oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seda arvestades puudus hagejal sisuline vajadus kohtuvälise õigusabi kasutamiseks. Hageja oleks oma väidetavate õiguste kaitsmiseks vajalikud toimingud saanud ka ise teha. Hageja ei ole ka nõuetekohaselt tõendanud ka kohtuväliste õigusabikulude tekkimist ja suurust. Kostja on eelnevale tuginedes seisukohal, et hagejal ei ole kostja vastu kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõuet. Hageja poolt kostja vastu esitatud hagi tuleb selle nõude osas rahuldamata jätta. Kohtuotsuse põhjendav osa Vaidlustamata asjaolud
  8. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle, mille kostja on omaks võtnud. − Hageja oli kostja osanik (partner) kuni 17.07.
  9. − Hageja andis endale kuulunud kostja osaluse omandiõiguse kostjale väärtpaberikorraldusega üle 17.07.
  10. 5 Perioodi eest 2017-2019 tasumata dividendide maksmise nõue
  11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hagejale perioodi 2017-2019 eest tasutud dividendidelt maha arvestada tulumaks.
  12. ÄS § 157 lg 2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Advokaadibüroo NJORD (kostja) põhikirja (kd I, tlk 11-12) p 7.2 kohaselt makstakse osanikule osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui osanikud ei otsusta ühehäälselt teisiti. Seega tuleneb nii seadusest kui kostja põhikirjast, et hagejal on õigus osale kasumist võrdeliselt tema osaluse suurusega. Kostja majandusaasta aruannete kohaselt teenis kostja 2017.-2019.a kasumit kokku 75 545 + 354 954 + 118 247 = 548 746 eurot (majandusaasta aruanded, kd I, tlk 37-71). Sel ajal, kui hageja oli kostja osanik, oli büroos kokku viis osanikku. Lisaks hagejale olid osanikeks xxx, xxx, xxx ja xxx (äriregistri ajalooliste andmete väljatrükk, kd I, tlk 32-36). Kuna hageja osaluse suurus kostjas oli 20%, on hagejal õigus 20%-le 2017-
  13. majandusaastate kasumist. Seega on hagejal õigus kasumiosale summas 548 746 x 0,2 = 109 749,2 eurot.
  14. Hageja on tõendanud, et kostja on teinud hagejale aastatel 2018-2020 dividendina väljamakseid kokku summas 98 099,75 eurot (maksekorraldused ja EMTA kinnituskiri, kd I tlk 72-74). Kostja tasus 22.07.2022 ülekandega hagejale täiendavalt 9961,09 eurot, lisades ülekande selgitusse järgmise teksti: „Dividend 2017-2019 bruto 11649,45 - TM 815,46 tagastamata raamatud 872,90“ (kd I, tlk 27). Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et dividendidena kuulus tasumisele 11 649,45 eurot ega ka hagejale tasumisele kuuluvatelt dividendidelt hageja kasutusse jäänud raamatute maksumuse mahaarvamisele 872,90 euro ulatuses. Samas ei ole hageja nõus tema esitatud nõude käsitlemisega brutonõudena ning sellest tulumaksu (815,46 eurot) mahaarvamisega ja ta nõuab selle tasumist.
  15. Kohus märgib, et vastavalt TuMS § 1 lg 2 ja § 50 lg 1 maksab dividendidena jaotatud kasumilt tulumaksu üldjuhul dividende maksev äriühing. Erandina jaguneb regulaarselt makstavate dividendide puhul maksukohustus dividende maksva äriühingu ja dividende saava füüsilise isiku vahel selliselt, et dividende maksev äriühing maksab dividendina jaotavalt kasumilt, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne,

§ 4lg 5 sätestatud määras, so 14% (Tu

MS § 501) või dividende saav füüsiline isik maksab dividendina jaotatavalt kasumilt, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist väiksem või sellega võrdne,

§ 4lg 4 sätestatud määras, so 7% (Tu

MS § 18 lg 13), kusjuures TuMS § 41 p 72 ja § 43 lg 1 p 11 tulenevalt on dividende maksev äriühing kohustatud selle tulumaksu füüsilisele isikule tehtavast dividendi väljamaksest kinni pidama. Seega maksab regulaarselt dividende väljamakseid tegev äriühing füüsilisele isikule makstavalt dividendilt ise tulumaksu 14% ning peab täiendavalt kinni tulumaksu 7%.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on maksnud oma osanikele regulaarselt dividende. Kostja poolt 22.07.2022 hagejale tehtud dividendi väljamakse näol oli tegemist regulaarse dividendiga TuMS § 501 tähenduses. Seetõttu oli kostja TuMS § 18 lg 13, § 41 p 72 ja § 43 lg 1 p 11 tulenevalt kohustatud sellelt dividendi väljamakselt (11 649,45 eurot bruto) kinni pidama tulumaksu 7%, so 815,46 eurot (11 649,45 * 7% = 815,46). Kostja ei ole tõendanud, et dividendide tasumine tulumaksu arvestamata (st selle kostja kanda jätmine) oleks olnud poolte vaheline praktika või et pooled oleksid saavutanud vastava kokkuleppe. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et dividendi väljamakselt tulumaksu kinnipidamist ei saa käsitleda 6 dividendi maksmise kohustuse rikkumisena. Kohus jätab 815,46 euro välja mõistmise nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata ülal viidatud põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka vastava summaga seonduva viivisenõude. 2020.a I poolaasta dividendidele vastava tasu nõue
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et 17.07.2020.a võõrandas hageja oma osaluse kostjale. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale on tasutud poolte vahel kokku lepitud osaluse võõrandamise tasu (või alternatiivselt 2020.a dividendid vastavalt osaluse suurusele). Hageja alternatiivsed nõudealused erinevad muu hulgas selle poolest, et kui osaluse võõrandamise ja sellega seonduva tasu läbirääkimisi said pidada kostja kui äriühing ja hageja, siis dividendide väljamaksmist dividendidena said otsustada vaid osanikud.
  3. Hageja väidab, esimese alternatiivina, et ta saavutas kostjaga osaluse võõrandamise eelselt kokkuleppe, mille kohaselt oli tema osaluse kostjale võõrandamise eeltingimuseks, et kostja tasub hagejale lisaks seni välja maksmata 2017–2019 aasta dividendidele ka 50 % hageja proportsioonile vastavast 2020.a I poolaasta dividendidest (kasumist). Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu.
  4. Esmalt märgib kohus, et hageja esitas kohtule tõendina 17.07.2020.a kostja osaluse võõrandamise väärtpaberitehingu kinnituse, millest nähtub, et hageja andis talle kuulunud kostja osa kostjale üle makse vastu väärtpaberiülekandega (kd I, tlk 9). Väärtpaberitehingu kinnituse kohaselt müüs hageja kostjale 500 kostja osa hinnaga 1 eurot ühe osa kohta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pooled leppisid tegelikkuses kokku kõrgemas müügihinnas, kuid nad seda väärtpaberikorralduses ei märkinud. Sealjuures pidi 2020.a I poolaasta kasum olema tehingu tegemise ajaks teada. Kasum on võimalik raamatupidamislikult välja arvutada iga ajahetke seisuga ja selleks ei pea ootama majandusaasta lõppu.
  5. Hageja väidab, et osa nominaalväärtusest suurema hinna kokkulepe saavutati poolte vahelise eraldiseisva kokkuleppega. Poolte läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise/mittesõlmimise osas andsid mõlemad pooled kohtus vande all ütlusi. Pooled ei vaielnud selle üle, et nad pidasid enne osaluse võõrandamist läbirääkimisi ja läbirääkimistel arutati ka võimalust tasuda hagejale osana müügihinnast 50% 2020.a I poolaasta kasumist. Samas andsid pooled kokkuleppe saavutamise osas erinevaid ütlusi. Kostja kinnitas vande all antud ütlustes, et pooled ei saavutanud kokkulepet, millega mõlemad oleksid nõus olnud, hageja väitis vastupidist. Kohus leiab, et hageja väited kokkuleppe sõlmimise osas on tõendamata ja ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Hageja ei osanud ütlustes selgitada, millal täpselt ja millise sisuga kokkulepe saavutati (millised tingimused kokkuleppes sisaldusid). Seega ei saa kohus hageja ütluste alusel kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja sisu üheselt tuvastada. Ühtlasi on kostja esitanud kohtule tõendina hageja 15.10.2021 e-kirja kostja juhatuse liikmele xxx (kd I, tlk 94), millest nähtub selgelt, et kokkulepet 2020.a suvel ei sõlmitudki. Selles kirjas on hageja kirjutanud: „sina ise vastasid, et sa usud, et selliste tingimustega saame kokkuleppele. Samuti tead, et ma oleks võinud, aga heauskselt ei hoidnud osa üle kandmist kuidagi kinni ning uskusin, et saame kokkuleppele. 17.07.2020 kandsin osa üle ning siis läbirääkimised lepingu osas lõppesid ning rohkem te sellest huvitatud ei olnud. Samas 2019 dividendide osas täitsite kohustust, aga 2020 dividendide osas on siis eelnevad kokkulepped aknast välja visatud. Ehk teeks kohtumise, et leida kompromiss, mis on mõlema poole huvides? Ka ei on vastus.“ Selles e-kirjas (koostatud enam kui 2 kuud peale väidetava kokkuleppe sõlmimist) on hageja korduvalt rõhutanud, et kokkulepet ei saavutatud ning ta sooviks läbirääkimisi kokkuleppe 7 saavutamiseks jätkata. Asjaolu, et kokkulepe jäi saavutamata, tõendab ka hageja enda tõendina esitatud xxx 08.10.2021 e-kiri (kd I, tlk 144), milles xxx kirjutab: „Me ei ole kunagi jõudnud kokkuleppeni, et maksame Sulle tagantjärele mingeid dividende. Jah, me arutasime seda ja Sinu soov oli saada tagant järele 50% poole aasta dividendidest. Kõikide teiste partnerite tingimus oli, et sellisel juhul pead Sina võtma vastutuse kogu XXX- töö eest ja vabastama sellest võimalikust vastutusest advokaadibüroo. Sina sellega nõus ei olnud.“.
  6. Täiendavalt - hageja kinnitas nii hagis kui ka vande all antud ütlustes, et sõlmis vastava kokkuleppe kostja juhatuse liikme ja osaniku xxx, kes andis lahkumiskokkuleppe tingimustele lõpliku aktsepti. Kohus osundab, et kostja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Nimelt, alates 24.09.2009 võivad kostjat esindada ainult kaks juhatuse liiget koos (vt kostja põhikiri, kd I, tlk 11, 12 ja äriregistri väljatrükk, kd I, tlk 32-26). Seega ei olnud xxx ainuisikuliselt võimalik hagejaga kostja jaoks siduvaid kokkuleppeid sõlmida. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et lisaks xxx oleks temaga kokkuleppe sõlmimist kinnitanud (sellele aktsepti andnud) ka teine juhatuse liige. Ainuüksi asjaolu, et kirjavahetuse adressaatide hulgas võis olla ka xxx või teised juhatuse liikmed ei anna alust väita, et kirja adressaadiks olekuga andsid nad kuidagi võimalikule kokkuleppele ka omapoolse aktsepti. Ainuüksi asjaolu, et nad läbirääkimistel osalesid (aktiivselt või passiivselt, olles e-kirjade adressaadid) ei võimalda järeldada, et nad ka kokkuleppe heaks kiitsid või oleksid volitanud xxx kostja nimel sellist kokkulepet sõlmima.
  7. Kohus leiab ülal märgitut kokku võttes, et hageja väited kokkuleppe sõlmimise osas, mille kohaselt kostja nõustus talle osaluse võõrandamisel tasuma 50 % hageja osaluse suurusele vastavatest 2020.a I poolaasta dividendidest (kasumist), on tõendamata.
  8. Kohtu hinnangul ei saa advokaadibüroost lahkuvale partnerile dividendide tasumise osas tugineda ka ainult võimalikule varasemale praktikale (mh viited sellele, et xxx tasuti tema osaluse eest lisaks osa nominaalväärtusele ka osa kasumist). Iga osaluse omandamist ja sellega seonduvaid kokkuleppeid tuleb kohtu hinnangul vaadelda eraldi ja lähtuda sellest, milles konkreetsed tehingupooled kokku leppisid.
  9. Alternatiivselt tugineb hageja väitele, et tal oli ka poolte varasemast kokkuleppest tulenevalt õigus saada dividende, sh 2020.a I poolaasta eest, mil ta oli kostja osanik. Nimelt, hageja väidab, et tema ja kostja olid 2020.a. alguses jõudnud kokkuleppele, et hagejale makstakse dividende ja vastutulekuna kostjale on hageja nõus vähendama talle välja maksmisele kuuluvat kasumiosa (dividende) 2020.a. aasta eest teenitavast kasumist 50% võrra ning seda kokkulepet ei muudetud hagejaga
  10. aasta algusest kuni juulikuuni peetud läbirääkimisteni tema büroost lahkumise ja selle tingimuste üle ega hiljem.
  11. Pooled andsid 2020.a alguses kokkuleppe saavutamise osas erinevaid ütlusi. Kostja kinnitas vande all antud ütlustes, et pooled ei saavutanud vastavat kokkulepet. Hageja väitis vastupidist. Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt kostja nõustus talle tasuma 50 % hageja osaluse suurusele vastavatest 2020.a I poolaasta dividendidest (kasumist), on tõendamata. Poolte ütlused on omavahel vastuolus ja kohtuasjas ei ole esitatud ka täiendavaid tõendeid, mis hageja väiteid tõendaksid.
  12. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kui osaniku õigust saada (täiendava kokkuleppeta) dividende. Kohus osundab ÄS § 157 lg-le 4, mille kohaselt osanikul on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Seega on dividendi nõudeõiguse tekkimise aluseks osanike otsus maksta dividendi. Kohtule ei ole esitatud osanike otsust, millega oleks määratud dividendide tasumine hagejale, ega esitatud muid tõendeid, mis sellise otsuse 8 olemasolu tõendaksid. Kostja eitab, et selline otsus oleks vastu võetud. Täiendavalt märgib kohus, et dividendiõiguslikud on osanike nimekirja kantud osanikud. ÄS § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Majandusaasta aruanne kinnitatakse peale majandusaasta lõppu. Hageja võõrandas enda osaluse 17.07.2020.a. Vastava aasta (2020.a) majandusaasta aruanne kinnitati peale vastava majandusaasta lõppu, st 2021.a. Hageja ei olnud kostja 2020.a kasumi jaotamise ajal enam kostja osanik. Seega puudub tal õigus vastava erikokkuleppe olemasoluta dividende nõuda. Kohus leiab, et hagi ei ole selles nõudes võimalik rahuldada ka alternatiivsel alusel.
  13. Kohus jätab vastava nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata ülal viidatud põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka vastava summaga seonduva viivisenõude. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõue
  14. Hageja on esitanud kohtule ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude. Hageja tugineb asjaolule, et kostja rikkus enda kohustusi hageja ees ega olnud nõus neid vabatahtlikult täitma. Seetõttu pöördus hageja enda õiguste kaitseks advokaadi poole, mille tulemusena on ta kandnud kulusid seoses õigusabiteenuse kasutamisega. Õigusabikulud on hageja väiteil tekkinud seoses hageja lepingulise esindaja järgmiste toimingutega: materjalide analüüs, nõupidamised kliendiga, kahe nõudekirja koostamine. Tõenditena on hageja esitanud kaks advokaadi koostatud nõudekirja (22.06.2022 ja 21.10.2022) ning võlatunnistuse advokaadikulude osas.
  15. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, milles ta leiab, et kuna hageja on ise vandeadvokaat, puudus tal mistahes vajadus kasutada nõudekirjade koostamiseks kvalifitseeritud õigusabi. Igal isikul, sh vandeadvokaadil, on õigus kasutada endaga seotud õigusvaidluses professionaalse esindaja teenust. Samas peavad vastava nõude esitamiseks olema täidetud kõik nõude eeldused.
  16. Nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 3 ja § 128 lg 3 alusel. VÕS § 115 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega peab kohus esmalt tuvastama, kas kostja rikkus mingit kohustust. Täienevalt peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (vt ka RKTKo 3-2-1-9-13, p 11).
  17. Hageja advokaadi 22.06.2022 ja 21.10.2022 nõudekirjades (kd I, tlk 15, 16 ja 30, 31) nõuti dividendide tasumist 2017-2019.a ja 2020.a I poolaasta eest ning viiviste tasumist. Peale 22.06.2022 kirja saamist, täpsemalt 22.07.2022 tegi kostja hagejale ülekande, millega tasus osaliselt hageja nõutud 2017-2019.a dividendid (arvates maha büroost kaasa võetud raamatute maksumuse aj tulumaksu). Kohtu hinnangul puudub pooltel sisuline vaidlus, et selle summa pidi hageja kostjale tasuma ja ta tasus selle 1 kuu peale vastava nõudekirja saamist. Samas on tõendamata, millal see tasuda tuli ja kas kostja oli sellega viivituses, st kas esines rikkumine. Samuti ei ole kohtule esitatud mistahes tõendeid, millest nähtuks, et hageja oleks pöördunud sama nõudega üldse kunagi ise kostja poole. Kohus leiab, et õigusabi kasutamine kirja koostamiseks ei olnud selles olukorras mõistlikult vajalik. 9
  18. 2017.-2019.a dividendide nõude ülejäänud osa (815 eurot) ning dividendinõude 2020.a I poolaasta eest jättis kohus rahuldamata, leides, et kohustust ei ole tekkinud. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul nende summade tasumise kohustust rikkunud ja VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud eeldus nõude esitamiseks on täitmata. Selles olukorras ei analüüsi kohus kahju suurust ja tõendatust.
  19. Kohus jätab hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
  21. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  22. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud kokku 5 546,67 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus (160 eurot, ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks 34 h 43 min ja põhjendatud kuluks maakohtus seega 5 546,67 eurot.
  23. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.