KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-148354 Tsiv

§ 101lg 7 alusel).

1. Resolutsiooni punktides 3 ja 5 märgitud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 21) muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatise summad kanda hiljemalt iga jooksva kuu
5. kuupäevaks ette järgneva kuu eest R. L. arvelduskontole nr xxxx, selgitusega „Elatis“.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 esimese lause kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. R. L. ja J. L. esitasid 01.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. L. vastu elatise saamiseks. Kuivõrd A. L. esitas 27.12.2023 nõudele vastuväite, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas hagejaid esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 03.01.2024 esitasid R. L. (hageja I) ja J. L. (hageja II) hagi A. L. (kostja) vastu elatise nõudes. Kostja hagiga ei nõustunud. 27.06.2024 toimunud kohtuistungil kinnitasid hagejad, et soovivad elatist miinimumsummas vastavalt elatiskalkulaatorile alates hagi esitamisest. Hagejad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei ole kostja andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja määratud kohtuistungile ei ilmunud, tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus peab vajalikuks märkida, et perioodil 01.12.2023 kuni 31.12.2023 oli hageja I miinimumelatise suuruseks 196,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 54,17 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot) ning perioodil 2 01.01.2024 kuni 31.03.2024 212,83 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot), s.o kokku 834,65 eurot. Perioodil 01.12.2023 kuni 31.12.2023 oli hageja II miinimumelatise suuruseks 175,24 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 54,17 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning täiendavalt vähendatud 15 %

§ 101

lg 7 alusel) ning perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2024 189,41 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning täiendavalt vähendatud 15 %

§ 101lg 7 alusel), kokku 743,47 eurot. Ts

MS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3