lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama sätte lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 4. Kuivõrd pooled esitasid ühise hagiavaldustest loobumise avalduse, puudub vajadus teavitada pooli loobumise avalduse esitamisest ning seisukoha (mh menetluskulude jaotamise osas) esitamise tähtaja andmiseks. 5. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et nii hagiavaldusest kui vastuhagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 6.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kuivõrd pooled esitasid ühise hagiavaldustest loobumise avalduse ega vaidle menetluse lõpetamisele vastu, puudub vajadus pooli veelkordselt teavitada loobumise avalduse esitamisest ning seisukoha (mh menetluskulude jaotamise osas) esitamise tähtaja andmiseks. 7. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagiavaldustest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb nii hagiavaldusest kui vastuhagiavaldusest loobumised vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine 9.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 10.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. 2 11. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot seoses hagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 420 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv kogusummas 210 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt hageja taotlusele hageja A. H.-K. (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). 12. Kostja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot seoses vastuhagist loobumisega kooskõlas
Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kostja on tasunud vastuhagiavalduselt riigilõivu kokku 1400 eurot. Kooskõlas
lg 2 p-ga 2 tagastab kohus kostjale pool tsiviilasja hagimenetluses vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv kogusummas 700 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt kostja taotlusele kostja J. K. (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 16.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
17.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.