Obsah (7)

§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 09. juuli 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi E Ti hagi E Ki (endine T) vastu e

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.05.2022.a kohtumääruses (dtl 41-43).

1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab isaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2021.a kuni 14.04.2022.a eest ning kas kostja peab tasuma hagejale edasiulatuvat elatist hagetavas summas.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse 2 huvides.
3. PKS § 97 lg 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Hageja sai 10.01.2022.a täisealiseks. Seega tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.07.2021.a kuni 10.01.2022.a ajal oli hageja alaealine ning alates 11.01.2022.a oli hageja täisealine, kes õppis gümnaasiumis kuni 21.06.2023.a (dtl 102).
5. Hagis on esitatud tagasiulatuva elatise nõue alates 01.07.2021.a, mis tähendab, et kohus lahendab elatise nõude perioodil 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a kuni 31.12.2021.a kehtinud PKS redaktsiooni järgi ning alates 01.01.2022.a, sellel kuupäeval kehtima hakanud PKS redaktsiooni järgi.
6. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020.a kuni 31.12.2021.a oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
7. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
8. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest s.o 14.04.2022.a kuni 21.06.2023.a, mil hageja lõpetab gümnaasiumi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis perioodi 15.04.2022.a kuni 31.12.2022.a eest summas 515 eurot kuus ja 01.01.2023.a kuni 21.06.2023.a eest summas 505 eurot kuus (dtl 99-100).
9. Kostja ei nõustu elatise nõudega, kuivõrd ta on täitnud ülalpidamiskohustust vahetult ning samuti ei võimalda kostja sissetulekud selliselt hagejale elatist maksta. Kostja ei saanud vahepeal töötasu ning sai töötukassast hüvitist kuni 04.04.2022.a (dtl 49-55).
10. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas n 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
16. Hageja isal ei ole rohkem alaealisi lapsi (hageja sai täisealiseks 10.01.2022.a). Hageja isa töötab OÜ-s K E ning saab töötasu 1860 eurot kuus (dtl 30). Hageja isale kuulub 40% osalus OÜ-s L (dtl 280). Hageja isale kuuluvad järgmised kinnistud: ½ kaasomandis kinnistud registriosa nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, xxx ning ühisomandis 3 registriosa nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx (dtl 188-189, 275-279, 297-302).
17. Kostjal ei ole rohkem alaealisi lapsi (hageja sai täisealiseks 10.01.2022.a). Kostjale kuulub ainuisikuliselt äriühing M OÜ, millest kostja saab igakuist töötasu (dtl 31, 309-310). Samuti on kostja OÜ L 40% osaluse ühisomanik koos hageja isaga (dtl 305). Perioodil oktoober 2022.a kuni jaanuar 2023.a sai kostja töötasu 584 eurot (brutos) ja perioodil veebruar 2023.a kuni aprill 2023.a 725 eurot (brutos). Kostja sai Eesti Töötukassalt juulis 2021.a 291,90 eurot, augustis 2021.a 263,76 eurot, 25.08.2021.a 235,50 eurot, 15.09.2021.a 197,82 eurot, 13.10.2021.a 150,72 eurot, 18.01.2022.a 25,20 eurot, 04.04.2022.a 15,12 eurot (dtl 374-395). Kostjale kuuluvad järgmised kinnistud: ½ kinnistutest registriosaga nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, kinnistu nr xxx ja korteriomandid ühisomandis registriosa nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx (dtl 311-335).
18. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja kontole laekub regulaarselt alates 01.07.2021.a üüritulu 860 eurot ning 11.05.2023.a on lisandunud veel üks igakuine üüritulu 714,50 eurot OÜ P poolt (dtl 336, 371). Lisaks on tehtud kostjale kuuluvalt äriühingult M OÜ-lt kostja pangakontodele igakuiselt mitmeid ülekandeid: 05.10.2021.a 2600 eurot, 07.10.2021.a 1400 eurot ja 100 eurot, 10.11.2021.a 100 eurot, 14.12.2021.a 175 eurot, 16.02.2022.a 100 eurot, 05.04.2022.a 215 eurot, 08.04.2022.a 230 eurot, 11.04.2022.a 180 eurot, 17.04.2022.a 505 eurot, 06.05.2022.a 200 eurot, 10.05.2022.a 100 eurot, 12.06.2022.a 200 eurot, 10.07.2022.a 209 eurot, 19.07.2022.a 200 eurot, 01.08.2022.a 08.08.2022.a 200 eurot, 23.08.2022.a 550 eurot, 29.08.2022.a 800 eurot, 31.08.2022.a 300 eurot, 07.09.2022.a 200 eurot, 23.09.2022.a 2000 eurot, 24.11.2022.a 1000 eurot, 17.01.2023.a 1910 eurot jne (dtl 366-440). Kostja on teinud enda pangakontole ka sularaha sissemakseid: 02.02.2022.a 300 eurot ja 29.08.2022.a 800 eurot (dtl 392, 410). Kostjale on toimunud korduvaid laekumisi mitmetelt eraisikutelt, nt Aune Aguraiujalt 11.05.2022.a 125 eurot, 17.05.2022.a 175 eurot ning S P riiete eest 08.09.2021.a 235 eurot, 02.11.2021.a 188,30 eurot, 06.12.2021.a 60 eurot, 28.12.2021.a 50 eurot (dtl 381-399).
19. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejale elatist tasuma. Kohus on kindlaks teinud, et kostjal on olnud sissetulek, toimiv äriühing ning kostja omab piisavalt kinnisvara, mille arvelt on ta võimeline hagejale elatist tasuma. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.
20. Hageja väidetavad igakuised kulutused nii tagasiulatuva nõude kui ka edasiulatuva nõude ajal moodustasid 1090 eurot kuus (dtl 5). Hageja kulutused ühes kuus olid järgmised: eluaseme- ja kommunaalkulud 393 eurot, toit 266 eurot, riided ja jalanõud 55 eurot, tervis ja hügieen 27 eurot, haridus, sport ja trennid (tennis, akordion, autokool) 174 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 8 eurot ja muud vältimatud püsikulud 117 eurot.
21. Kostja ei nõustu igakuiste kulutuste summadega ning leiab, et need on põhjendamatult suured ning tõendamata (dtl 50).
22. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 4
23. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).
24. Kuna hageja nõuab elatist miinumist suuremas summas ning kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.
25. Kohus selgitab, et kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
2. Kohus nõustub sellega, et hageja igakuised vajalikud kulud summas 1090 eurot on liiga suured ning enamuses ka tõendamata.
3. Ka Tartu Ülikooli
4. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 13 kuni 17 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 412 eurot (kättesaadav veebilehel https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf lk 39).
5. Hageja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele, sh kommunaalkulud olid 393 eurot kuus (dtl 5). Hageja elas kuni september 2022.a koos õe, venna ja isaga (dtl 63). Kostja vaidleb nendele kuludele vastu ning leiab, et need on põhjendamata (dtl 181).
6. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et xxx veebruari kuu 2022.a maagaasi ja elektri arved olid kokku summas 1261,91 eurot (dtl 16-23). AS-ile Tallinna Vesi on tasutud 05.10.2021.a 86,87 eurot ja 163,40 eurot ning 16.01.2022.a 67,06 eurot ja 125,89 eurot (dtl 24). Kuna arusaamatuks jääb, miks on tasutud kaks erinevat summat ning milline on tasutud hageja eluaseme eest, siis lähtub kohus hageja 12.09.2022.a selgitustest nendest samadest tõenditest lähtudes, et vesi- ja kanalisatsioon on 110,81 eurot kuus (dtl 63). Tallinna Jäätmekeskusele on veebruari kuu 2022.a eest tasutud 5,40 eurot (dtl 25). AS-ile G4S Eesti veebruari kuu 2022.a eest 25,40 eurot (dtl 26).
7. Kohus leiab, et maagaasi ja elektri kulu ei saa sellises summas igakuiselt arvestada. Hageja on kohtule esitanud maagaasi ja elektri arved üksnes ühe talvekuu, s.o veebruarikuu kohta, mis on üldteadaolevalt ka üks külmemaid kuid. Hageja ei ole välja toonud ega esitanud ühtegi arvet nende kulude kohta kevad-sügise ja suve perioodide osas. Ilmselgelt ei saa veebruarikuu maagaasi ja elektri kulu olla samas suuruses aastaringselt. Kevadel, suvel ja sügisel on need kulud 20-50% väiksemad. Seega loeb kohus keskmiseks elektri ja maagaasi kuluks 350 eurot kuus.
8. Kohus leiab, et G4S valvesüsteemi (paigaldatud alles 24.01.2022.a (dtl 70)) kulu ei saa arvestada hageja eluasemekulude hulka. Tegemist ei ole lapse ülalpidamiseks vältimatu kuluga. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks oli vaja paigaldada valveseadeldis (oht elule vms), mida varasemalt ei olnud. Seega leiab kohus, et tegemist on kuluga, mille väljamõistmine kostjalt põhjendatud ei ole.
9. Hageja on 12.09.2022.a esitanud kohtule täiendavalt tõendid elamu hooldustööde osas: G4S hooldus/remondi tööd kokku summas 439,47 eurot ja gaasikatla hooldus 330 eurot (dtl 68-71). Nagu kohus juba käesoleva kohtuotsuse punktis 31 leidis, ei ole valvesüsteemiga seotud kulud põhjendatud, küll aga on põhjendatud elamu gaasikatla hoolduse kulu 330 eurot, mis teeb 4 inimese peale 82,50 eurot ning jagades see ühe aasta peale 6,87 eurot kuus. Hageja on märkinud, et lisaks sisalduvad eluasemekulude all ka mitmesugused hooldus – ja puhastusvahendid summas 100 eurot kuus. Ühtegi tõendit 5 (kviitungit) kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et üldsõnalist, põhjendamata kulu elatise hulka arvestada ei ole võimalik.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud eluasemekulud on kokku 473,08 eurot kuus (350 + 110,81 + 5,40 + 6,87). Arvestades, et eluaset jagati kuni vähemalt 31.08.2022.a nelja inimese vahel, siis teeb see 01.07.2021.a kuni 31.08.2022.a eest 118,27 eurot kuus (473,08:4) ning kahe isiku vahel 01.09.2022.a kuni 21.06.2023.a eest 233,10 eurot kuus (350 + 110,81 + 5,40=466,21:2).
11. Hageja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 266 eurot (dtl 5). Kostja vaidleb nendele vastu, kuna hageja käib kostja juures samuti söömas ning saab süüa ka koolis. Kostja leiab, et mõistlikeks toidukuludeks saab lugeda 200 eurot (dtl 181).
12. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes
13. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusnud ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 13-17aastaste laste energiavajadus 2600 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 143,20 ja 166,89 eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv hageja puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga 25,4% 166,89st+166,89=209,28:30=6,90 eurot päevas, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks arvestuslik toidukorv kodus 6,90 eurot päevas (kokku 110,40 eurot) ja 14 päeval 20% 6,90-st=1,38-6,90=5,52 eurot päevas (kokku 77,28 eurot), kokku kuus seega 187,68 eurot (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2023.a otsus nr 2-22-1402). Eeltoodust tulenevalt ning hageja vanust arvestades loeb kohus põhjendatud toidukuluks ühes kuus keskmiselt 200 eurot.
14. Hageja on märkinud, et kulu riietele ja jalanõudele ühes kuus moodustab kokku summas 55 eurot (dtl 5). Kostja sellel kulule vastu ei vaidle (dtl 181). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud riiete ja jalanõude kulu on ühes kuus 55 eurot.
15. Hageja on märkinud, et tervis ja hügieen ühes kuus on kokku 27 eurot (dtl 5). Kostja vaidleb vastu ning leiab, et põhjendatud oleks 5 eurot (dtl 181). Hageja arvelduskontolt nähtub, et hageja isa on saatnud hagejale 17.09.2021.a 30 eurot selgitusega apteek, 03.02.2022.a 35 eurot selgitusega silmaarst, 11.02.2022.a 8 eurot selgitusega rohud (dtl 27). Lisaks on hageja isa saatnud hagejale vähemalt üle ühe kuu juuksuri raha summas 2030 eurot, nt 16.08.2021.a, 25.10.2021.a, 23.12.2021.a, 07.03.2022.a, 11.01.2023.a (dtl 208-247). Kohtule on esitatud ka maksekorraldused E V 18.11.2022.a summas 14,45 eurot ja 02.09.2022.a summas 54 eurot (dtl 109-110). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud on tervise ja hügieeni kulud ühes kuus 27 eurot.
16. Hageja on märkinud, et haridus, sport ja hobid (tennis, akordion, autokool) on ühes kuus kokku 174 eurot (dtl 5). Kostja väidab, et on tasunud poole autokooli eest ja ka keelekooli eest ajavahemikul 14.04.2022.a kuni 12.04.2023.a summas 216 eurot (dtl 92, 124, 175). Kostja leiab, et mõistlikuks summaks on 50 eurot kuus (dtl 181). Hageja leiab, et OÜ-le Keeleilu tehtud maksed ei tõenda elatise tasumist (dtl 344). Kohus nõustub kostjaga, et üksnes pangakonto väljavõte K OÜ-le, ei tõenda, et teenus on tasutud hageja eest. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, nt arvet, millest nähtuks, mille ja kelle eest üldse tasutud on. Samuti ei ole tõendatud poole autokooli eest tasumine, kuna kostja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kostja arvelduskontolt nähtub, et kostja on 6 hagejale 05.11.2021.a teinud ülekande summas 15 eurot selgitusega teooria (dtl 367) ning peale seda kuupäeva pole üldse ühtegi ülekannet enam hagejale tehtud. Kostja väited hagejale sularaha andmise kohta, on samuti paljasõnalised.
17. Samas nähtub hageja isa arvelduskontolt, et hageja tennise tundide eest on SA-le US Tenniseakadeemia tasutud igakuiselt 114 eurot oktoober 2021.a kuni juuni 2022.a (dtl 208-233). Samuti on tasutud tennise jalanõude eest 156 eurot (dtl 223). Akordioni tundide eest on tasutud oktoober 2021.a kuni juuli 2022.a regulaarselt 20-60 eurot kuus ning viimane makse on 03.07.2022.a 500 eurot (dtl 215-233). Autokooli eest on tasutud 06.07.2021.a 20 eurot, 15.07.2021.a 30 eurot, 04.08.2021.a 20 eurot, 28.10.2021.a 90 eurot, 18.01.2022.a 20 eurot, 21.01.2022.a 160 eurot, 01.03.2022.a 80 eurot, 04.03.2022.a 40 eurot, 09.03.2022.a 20 eurot, 01.06.2022.a 75 eurot, 03.06.2022.a 71 eurot, 09.06.2022.a 50 eurot (dtl 208-232). Matemaatika eest on tasutud 06.01.2022.a 20 eurot, 21.02.2022.a 16,90 eurot, 14.05.2022.a 26 eurot, 06.10.2022.a 26 eurot, 07.12.2022.a 150 eurot, 14.01.2023.a 60 eurot, 21.01.2023.a 80 eurot, 04.02.2023.a 60 eurot, 18.02.2023.a 40 eurot, 23.05.2023.a 162,50 eurot ning eesti keele eest 21.02.2023.a 54 eurot (dtl 223254).
18. Kohtule on esitatud ka järgmised maksekorraldused: 22.01.2023.a Karulaugu Spordikeskus summas 23,50 eurot (dtl 111), 25.01.2023.a eksamiraamat summas 7,50 eurot, Mudel-Eesti SA summas 15 eurot, (dtl 112-113).
19. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et hageja isa poolt hagejale 03.07.2022.a tehtud ülekanne selgitusega akordion, on tehtud akordioni tundide eest. Arvelduskontolt nähtub, et akordioni tunni maksed jäid tegelikult vahemikku 20-60 eurot ning niivõrd suur summa, s.o 500 eurot, on jäetud kohtule põhjendamata. Hageja pole esitanud kohtule ka ühtegi akordioni tunni arvet, millest nähtuks, mis tingis niivõrd suure summa vajaminemise (summa kantud hageja arvele). Seega kohus seda summat akordioni tundide sisse ei saa arvestada.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on hageja hariduse, spordi ja hobi kulud kuni 30.06.2022.a summas 174 eurot ning alates 01.07.2022.a kuni 21.06.2023.a 50 eurot kuus.
21. Hageja on märkinud, et transpordikulu on 50 eurot kuus (dtl 5). Kostja leiab, et põhjendatud kuludeks tuleb lugeda 0 eurot, kuna hageja elab kooli lähedal ning ühistransport on tasuta (dtl 181).
22. Kohus nõustub kostjaga, et kuna kool asub elukoha läheduses ning hageja näol on tegemist gümnaasiumi õpilasega, siis ei ole usutav, et lapsevanem hagejat autoga kooli või trenni viib. Hageja ei ole kohtule transpordikulusid ka põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et transpordikulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud ei ole.
23. Hageja on märkinud, et sidekulud ühes kuus on 8 eurot. Kostja leiab, et sidekulud 8 eurot on põhjendatud, kuid kuni 30.09.2022.a tasus kostja ise hageja telefoni ning elukoha internetiteenuste eest (dtl 124, 174, 181, 451). Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja sideteenuste eest tasumist (dtl 344). Kohus nõustub hagejaga. Kohus selgitas kohtuistungitel korduvalt kostjale, et oma väidete tõendamiseks tuleb esitada ka vastavad tõendid. Kostjale anti korduvalt võimalus tõendite esitamiseks (dtl 92, 182). Kostja ei ole esitanud Telia Eesti AS arveid, millest nähtuks, millest tasutud summad koosnesid ning milliste mobiilside teenuste eest tasuti. Seega on tõendamata kostja väide, et ta tasus hageja telefoni kuni 30.09.2022.a. Kuna kostja on nõustunud, et põhjendatud on sidekulud 8 eurot ühes kuus, siis loeb kohus selle kulu põhjendatuks.
24. Hageja on märkinud, et muud vältimatud püsikulud ühes kuus on 117 eurot. Hagis ei ole põhjendatud, mida hageja nende kulude all silmas on pidanud. Kostja leiab, et need on põhjendamatud kulud, kuid taskurahana käsitledes on põhjendatud 50 eurot kuus (dtl 181). Kohtule on esitatud järgmised maksekorraldused: 07.09.2022.a Kuulsaal OÜ 20,62 eurot, 7 Amsterdami Hotel booking 22.10.2022.a summas 146,53 eurot (dtl 105, 107). Hageja pangakontolt nähtub, et hageja isa on teinud hagejale erinevaid rahalisi ülekandeid summas 5-55 eurot selgitustega kanne, kink, lilled, Kumu, Estonia jne (dtl 103-104). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud on muud vältimatud püsikulud ühes kuus 50 eurot.
25. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja tõendatud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku on järgmised:
26. Perioodil 01.07.2021.a kuni 30.06.2022.a 632,27 (eluasemekulud 118,27 eurot, toidukulu 200 eurot, riiete ja jalanõude kulu 55 eurot, tervise ja hügieeni kulu 27 eurot, hariduse, spordi ja hobi kulu 174 eurot, sidekulu 8 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot), millest ühe vanema osa on 316,13 eurot.
27. Perioodil 01.07.2022.a kuni 31.08.2022.a 508,27 (eluasemekulud 118,27 eurot, toidukulu 200 eurot, riiete ja jalanõude kulu 55 eurot, tervise ja hügieeni kulu 27 eurot, hariduse, spordi ja hobi kulu 50 eurot, sidekulu 8 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot), millest ühe vanema osa on 254,13 eurot.
28. Perioodil 01.09.2022.a kuni 21.06.2023.a 623,31 (eluasemekulud 233,10 eurot, toidukulu 200 eurot, riiete ja jalanõude kulu 55 eurot, tervise ja hügieeni kulu 27 eurot, hariduse, spordi ja hobi kulu 50 eurot, sidekulu 8 eurot, muud vältimatud püsikulud 50 eurot), millest ühe vanema osa on 311,65 eurot.
29. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejale makstavate toetustega ning vähendada selle võrra tasumisele kuuluvat elatist. Vaidlus puudub, et kostja on igakuise lapsetoetuse hageja arvelduskontole edasi kandnud (dtl 125, 339).
30. Enne 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS leidis Riigikohus 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 28.2, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p‑d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
31. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
32. veebruari
33. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
34. oktoobri
35. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
36. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
37. Seega tuleb alates 01.01.2022.a ülaltoodud summadest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 maha arvutada lapsetoetus automaatselt (käesoleva kohtuotsuse punktid 48-50). 01.01.2022.a kuni 31.01.2023.a oli lapsetoetus 60 eurot kuus ning alates 01.02.2023.a 80 eurot kuus.
38. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hagejale elatis välja mõista järgnevalt:
39. Perioodil 14.04.2022.a kuni 30.06.2022.a 286,13 eurot kuus (316,13-30, vt käesoleva kohtuotsuse p 48, 55), kogusummas 734,44 eurot (286,13 x 2 + 162,18 (17 x 9,54)).
40. Perioodil 01.07.2022.a kuni 31.08.2022.a 224,13 eurot kuus (254,13-30, vt käesoleva 8 kohtuotsuse p 49, 55), kogusummas 448,26 eurot (224,13 x 2).
41. Perioodil 01.09.2022.a kuni 31.01.2023.a 281,65 eurot kuus (311,65-30, vt käesoleva kohtuotsuse p 50, 55), kogusummas 1408,25 eurot (281,65 x 5), millest tuleb maha arvutada 500 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 70), seega kogusummas 908,25 eurot.
42. Perioodil 01.02.2023.a kuni 21.06.2023.a 271,65 eurot kuus (311,65-40, vt käesoleva kohtuotsuse p 50, 55), kogusummas 1276,65 eurot (271,65 x 4 + 190,05 (21 x 9,05)). Tagasiulatuva elatise nõue
43. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2021.a kuni 10.01.2022.a eest summas 3066,13 eurot ja perioodi 11.01.2022.a kuni 14.04.2022.a eest summas 1630,83 eurot (dtl 99). Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et nõue on alusetu, kuna hageja ei pöördunud kordagi elatise nõudega kostja poole (dtl 50).
44. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
45. Riigikohus on 27.10.2021.a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-18082 leidnud, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hagejate õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Seega ei ole kostja etteheide hagejate poolt tõendamiskoormise mittetäitmise kohta asjakohane ega ole ainuüksi maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Hagejatel kui alaealistel lastel on õigus nõuda elatise tasumist juhul, kui elatist ei tasuta üldse või kui see tasutakse ebapiisavas ulatuses.
46. Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 17-19 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldas tal ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on väitnud, et andis hagejale sularaha, kuid millal ja mis summades, seda selgitatud ja tõendatud ei ole. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud ning see tuleb kostjalt välja mõista.
47. Tagasiulatuva elatise perioodi 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 292 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 10). Miinimumi ulatuses ei olnud vaja tõendada lapse vajadusi (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 27).
48. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et hageja on tagasiulatuval perioodil regulaarselt külastanud kostjat ning söönud ka kostja juures, millele hageja ei ole vastu vaielnud, siis on käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks miinimumi vähendamine poole lapsetoetuse 30 euro (60:2) ulatuses perioodil 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 52, 53).
49. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikus 01.08.2021.a kuni 05.11.2021.a on kostja teinud hagejale ülekanded kokku summas 45 eurot (dtl 15). Hageja on kinnitanud hagi punktis 1.3, et käsitleb neid ülekandeid elatisrahana (dtl 4).
50. Seega tuleb perioodi 01.07.2021.a kuni 31.12.2021.a eest hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1527 eurot (292 – 30 = 262 x 6 – 45) ning perioodi 01.01.2022.a kuni 13.04.2022.a eest tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 982,41 eurot (286,13 x 3 + 124,02 (13 x 9,54)), vt käesoleva kohtuotsuse p 48, 57).
51. Arvestades kohtu eelnevaid põhjendusi, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.07.2021.a kuni 13.04.2022.a eest kogusummas 2509,41 eurot (1527 + 982,41).
52. Asja materjalidest nähtub, et kostja on teinud käesoleva tsiviilasja menetluse ajal 11.12.2022.a hagejale ülekande summas 500 eurot, selgitusega sinule ja kassile (dtl 125). 9 Hageja leiab, et 11.12.2022.a ülekanne ei tõenda hagejale elatise maksmist (dtl 343). Kohus hagejaga ei nõustu. Kuna tegemist oli juba täisealisega lapsega, siis on kostja poolt hageja arvelduskontole saadetud summa käsitlev elatise tasumisega ning elatise maksmisel tuleb tasutud elatise summasid arvesse võtta.
53. Kohus selgitab hagejale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 72.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Hageja palub kohtul määrata kindlaks elatise igakuine tasumise kord, millise kohaselt tuleb sissenõutavaks muutunud elatis tasuda hageja arveldusarvele ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (dtl 100). Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatise summad tasuda hageja arveldusarvele ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 76.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4635 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 77.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 78. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt ja hagi esitati kohtule alaealise lapse ülalpidamise asjas, siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 10