KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1566 Haldusasi Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB
§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1).
VAKO praktika järgi ei ole pakkujal vaidlustamisõigust, kui isegi vaidlustuse täieliku rahuldamise korral ei jõuaks ta hankelepingu sõlmimiseni (VAKO 13.02.2018 otsus asjas nr 5-18/192791, p 20). Käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga. 10. Kaebaja seisukoht hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud kaebuste osas 10.1 Kaebaja leiab, et kolmanda isiku 24.05.2024 kaebus on ekslik ja alusetu. Riigihanke alusdokumentide nõuete ja tingimuste tõlgendamisel lähtutakse vastavas valdkonnas tegutseva mõistliku isiku arusaamast, mitte n.ö keskmise mõistliku inimese või kodaniku tänavalt arusaamast. Käesoleval juhul on tegemist tehniliselt nüansseeritud ning erinevaid IT valdkonna detaile ja spetsiifikat kätkeva riigihanke ja hankevaidlusega. Sellise vaidluse lahendamine on IT valdkonnas eriteadmisi mitteomavale VAKO-le komplitseeritud ja väljakutserohke ülesanne. 10.2 Nagu hankija on selgitanud, oli lubatud pakkuda nii sülearvutit, kus privaatsusfiltri funktsioon: 1) on eraldi paigaldatav ehk ekraanile lisatav-eemaldatav eraldi toode privaatsusfilter, või 2) on arvutisse sisse ehitatud. Nagu hankija on selgitanud lähtutakse hindamiskriteeriumis „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt)“ pakkumuste hindamisel ja hindepunktide andmisel ekraani heledustugevusest ilma privaatsusfiltrita. Hankija on vaidlustusmenetluses samuti selgitanud, et kolmanda isiku pakutud sülearvutil HP on sisseehitatud privaatsusfilter ja selle ekraani heledustugevuse tuvastamiseks tuleks sisseehitatud privaatsusfilter välja monteerida. Vt Hankija 03.05.2024 seisukoht vaidlustusmenetluses: „/…/ kolmanda isiku seadmel on sisseehitatud privaatsusfilter. Tegeliku heledustugevuse mõõtmiseks tuleks sisseehitatud privaatsusfilter välja monteerida /…/“. VAKO otsuses, p 12.2.1.4 on adekvaatselt tuvastatud, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP puhul ei nähtu tootjaspetsifikatsioonist sülearvuti ekraani heledustugevus ilma privaatsusfiltrita ja et kõnealuses hindamiskriteeriumis pakkumuste hindamiseks ja hindepunktide andmiseks peab hankija selle kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevuse kohta välja selgitama. 10.3 Lisaks sellele, et HP tootjaspetsifikatsioonis puuduvad andmed selle kohta, mis on kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP ekraani heledustugevus ilma privaatsusfiltrita. Nagu tootjaspetsifikatsioonist (lk 5-6) nähtub, on sülearvuti HP ekraani heledustugevus sõltuvalt mudeli variandist kas 250 nitti või 400 nitti. Heledustugevused 250 või 400 nitti on vastavuses teiste arvutitootjate sama klassi sülearvutite ekraanide heledustugevuse näitajatega. Jutt käib tootja HP ametlikust tootespetsifikatsioonist (QuickSpecs). Ühe erivariandina on tootjaspetsifikatsioonis tõesti HP Sure View, mille puhul on viidatud justkui heledustugevusele 1000 nitti. Kuid oluline ja määrav on selle 7
(18)kohta tootjaspetsifikatsioonis igal pool esitatud märkus/selgitus: „Actual brightness will be lower with /…/ Sure View“. Selliselt on juba HP tootjaspetsifikatsioonis otse välja öeldud, et ka kõnealuse HP Sure View erivariandi puhul on ekraani heledustugevus alla 1000 nitti (tootjaspetsifikatsioonis ei avaldata, mis on selle HP Sure View variandi puhul ekraani heledustugevus, on vaid info, et see on alla 1000 nitti). Seejuures ei oma õigupoolest tähtsust, kas privaatsusfiltri funktsioon on välja või sisse lülitatud – igal juhul on ekraani heledustugevus alla 1000 nitti nagu nähtub ka juba HP tootjaspetsifikatsioonist. 10.4 Nagu öeldud, on hankija selgitanud, et hindamiskriteeriumis „Ekraani heledustugevus“ pakkumuste hindamisel ja hindepunktide andmisel tuleb lähtuda ekraani heledustugevuse näitajast ilma privaatsusfiltrita. VAKO otsuses on põhjendatult leitud, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP ekraani heledustugevus on teadmata (igal juhul on see madalam kui Kolmanda isiku pakkumuse Vastavustabelis eksitavalt väidetud 1000 nitti) ning see on jäetud hankija poolt hankemenetluses välja selgitamata. Selle tulemusel on igal juhul defektsed/õigusvastased hankija poolt kriteeriumis „Ekraani heledustugevus“ pakkumustele omistatud hindepunktid, kui ka selle tulemusel kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. 11. Hankija seisukoht kaebaja poolt esitatud kaebuse osas 11.1 Hankija leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 11.2 Ebaõige on kaebaja läbiv väide üksnes formaalse kontrolli teostamise kohta, kuivõrd formaalne kontroll vaidlusaluse hanke puhul on olnud nõuetele vastavate kinnituste ja tõendite olemasolu ning sisuline kontroll on teostatud nende nõuete sisulise hindamise pinnalt esitatud dokumentaalsete tõendite alusel. Hanke alusdokumendid ei näinud ette võimalust mõõtmiste jms teostamiseks. Vastustaja on vaidlustusmenetluses selgitanud nimetatud nõuete tähendust. Kolmanda isiku poolt esitatud kinnitused ja spetsifikatsioon ei ole üksnes tema enda allkirjastatud dokumendid, vaid nende õigsust on kinnitanud tootja või tootja esindaja. Vastustaja on pidanud neid piisavaks. Vastustaja pädevuses on hanketingimuste seadmine. 11.3 Vastustaja nõustub VAKO tõlgendusega, mille kohaselt ei olnud testimiseks toodud seadmete primaarne eesmärk nende vastavuse kontrollimine. Kahtlusi pakutud seadmete osas ei tekkinud. Teostatud kontroll ei olnud seotud vastavuse hindamisega. Testimist hanke alusdokumendid ette ei näinud. Väide, et teine riigiasutus on tõlgendanud sarnaseid hanketingimusi kaebaja jaoks sobivamalt, ei ole vastustaja jaoks siduv. 11.4 Eesti klaviatuur ei ole saavutatud kleebiste läbi. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuses kinnituse, et kleebiseid ei ole kasutatud. Samuti on kinnitus, et klaviatuur ei ole ümbertöödeldud. Kaebaja leiab ekslikult, et Eesti paigutusega klaviatuuri sätestamise nõue tähendab, et paigutus peab vastama standardile EVS 8:2008 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“. Standardist lähtumise nõuet ei ole hanke alusdokumentides kehtestatud, seega ei saanud sellest lähtuda ka hindamisel. Kaebaja on seevastu õigesti leidnud, et Eesti klaviatuuri eripäradeks on muuhulgas täpitähed, nende asetus klaviatuuril ja erinevate märkide-sümbolite asukoht ja koospaiknemine klahvidel. Asjaolu, et klahvidel on ka täiendavaid märke ei muuda seda mittevastavaks. Kui ühel klaviatuuril esinevad mitme klaviatuuri tunnused, tuleb mõistlikult hinnata, et tegemist ongi nii Eesti kui Rootsi asetusega klaviatuuridega. Kolmanda isiku pakutud seadmel ei ole erinevust ka viie klahvi osas, kuivõrd need sisaldavad kahe standardi märke. Hindamisotsust ei saanud teha lähtuvalt standarditest. Vastustaja ei pea õigustatuks kaebaja kahtlust, et Eesti klaviatuur on saavutatud graveerimise teel. Eesti klaviatuuri osas on kinnituse andnud tootja esindaja. 8
(18)11.5 Kolmanda isiku pakkumuses USB saatja osas deklareeritud väärtus on vastav ja tõendatud hanke tingimuste kohaselt. RHAD kohaselt on hankija sätestanud tingimuseks, et USB saatja ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. Tehniline kriteerium on antud kümnendiku täpsusega. Kaebaja poolt esitatav väide ja mõõtmistulemused, et kolmanda isiku pakutav USB saatja ulatub sülearvuti korpusest eemale vähemalt 0,759 cm või 0,741 cm, ehk rohkem kui hankes lubatav, on ekslik, sest kriteerium ei ole 0,70 cm (sajandiku täpsusega), vaid 0,7 cm (kümnendiku täpsusega). Seega oleks hankija hinnangul mittevastav USB saatja sülearvuti korpusest väljaulatuv osa 0,8 cm ja rohkem. Samuti on oluline mõista, et mõõtmised teostati oletataval arvutil, kusjuures ei ole teada ka lisaseadme arvutisse paigaldamise korrektsus ega muud asjaolud, sh ka lisaseadme samasus. Kindlalt saab väita, et tegemist ei olnud nende seadmetega, mille kolmas isik oleks esitanud demoseadmetena. Isegi kui jaatada eksimust tootja kinnituses, ei oleks vastustaja saanud seda oma otsuse tegemisel teada, kuna väidetavalt ulatub saatja korpusest välja maksimaalselt 5,9 mm, mis ei ole inimsilmale lihtsasti tajutav. Väärtus oli kolmanda isiku poolt deklareeritud ja tõendatud nõuetekohaselt, mistõttu ei ole vastustajal alust selles kahelda. Samuti ei näinud hanke alusdokumendid ette mõõtmiste teostamist. 11.6 Kaebaja on õigesti tuvastanud, et kolmanda isiku pakutud monitori jala pesa sisse on ehitatud Vesa mount 100x100 kinnitus, kuid jala tootja kinnitus ei ole Vesa mount 100x100. Väidet on kasutatud VAKO ja kohtu eksitamiseks, kuivõrd vaidlustaja, kinnitades igas dokumendis enda kogemust valdkonnas, on teadlik, et Vesa mount kinnituse eesmärk ei ole monitori jala tavapärane kinnitamine. Vastustaja möönab, et hanke alusdokumendis on sätestatud nimetatud nõue küsimusi tekitavalt. Seepärast pidas vastustaja vajalikuks 25.04.2024 täpsustada mõlema menetlusosalisega, kuidas nemad hankija kirjeldatud nõudest aru on saanud. Küsimusele andis sisulise vastuse üksnes kolmas isik. Vesa standardi eesmärk on tagada universaalselt kasutatav liides monitoride kinnitamiseks erinevate tootjate jalgadega erinevates monitorides rakenduskohtades. Tingimust „Monitori jalg peab olema kinnitatud monitori külge FDMI liidesega (Vesa mount 100x100)“ tuleb RHS § 88 lg 3 kohaselt lugeda „või sellega samaväärne“, kuna Vesa puhul on tegemist standardiga RHS § 88 lg 2 p 5 tähenduses. Tingimuse seadmisel on hankija pidanud silmas, et monitori kinnituseks peab olema ka Vesa mount 100x100 kinnitus. See ei tähenda, et tootja poolne originaal jalg peab tingimata kinnituma Vesa mount 100x100 kinnitusega, vaid võimalus peab olema kinnitada monitor Vesa mount 100x100 kinnitusega. Kolmanda isiku pakutud tootjapoolne originaalkinnitus klassifitseerub tingimusele „või on sellega samaväärne“. Seega ei ole kolmanda isiku pakkumust hinnatud valesti, sest pakutud on mõlemad võimalused. Menetlusosalised on mõlemad pakkunud monitore, millel on tootja jala ühendamiseks tootja enda kiirkinnitus ning Vesa mount 100x100 liides jalgade, sh kolmandate jalgade ühendamiseks. Samuti on nii kolmanda isiku pakutud monitori kui ka kaebaja pakutud monitori tootjate kasutusjuhendites kirjas, et Vesa liidest kasutatakse muude tootjate jalgade ühendamiseks. Vastustaja ei ole soovinud vaidlusaluse tingimuse kehtestamisega välistada konkurentsi monitoride välistamise läbi, millede koosseisus on suurtootjate kiirkinnitusega jalad. Keskse hankijana on vastustaja teadlik, et tootjad kasutavad oma kiirliideseid, mis on mugavamad, esteetilisemad ja võimaldavad ka kiiremat paigaldust ja eemaldamist. Vastustaja ei ole kindlasti soovinud selliseid mugavaid lahendusi vaidlusaluse tingimusega välistada. Selline tingimus ei tekitanud ka ühelegi pakkujale, sh kaebajale küsimusi. Vastustaja on kõiki pakkujaid ka võrdselt kohelnud, hinnates tootja enda kiirliidest samaväärseks või paremaks kui Vesa standard, jäädes samal ajal kindlaks ka vaidlusalusele hanketingimusele, mille kohaselt peab pakutaval monitoril olema Vesa 100x100 liides. Kolmanda isiku pakutud monitori kohta on esitatud kinnitus, et monitori jalg kinnitub nõutud liidesega. Tõendiks on Vesa kinnituse kohta lisatud, et kinnitus on olemas ja monitori kastis on ka adapter. Pakkuja kinnituse ja selle lisaks esitatud tootjapoolse spetsifikatsiooni alusel on vastustajas kujunenud veendumus, et pakutav monitor vastab hanketingimustele. 9
(18)- Kolmanda isiku seisukoht kaebaja poolt esitatud kaebuse osas 12.1 Kolmas isik leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 12.2 Pakkumuste vastavuse hindamisel ei saa minna kaugemale RHAD tingimustest. Pakkumuste hindamine on hankija pädevuses. Käesoleval juhul ei ole vastuolus riigihangete läbipaistvuse ja kontrolli põhimõttega pakkumuse dokumentidel tuginev hindamine. RHAD ei näinud ette, et pakkumuse osaks oleks näidisseade või et pakkumuse kontrolli teostataks esitatava näidisseadme alusel. 12.3 Kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke nõuetele ning pakutavad seadmed vastavad pakkumusele. TK p 3.9 tuleb mõista selliselt, et pakutavate asjade tehnilist kirjeldust sellises täpsusastmes, nagu tootja on pidanud oluliseks esitada, peab olema võimalik kontrollida tootja avalikult veebilehelt. Hankijal võimaldab pakkumuse koosseisus esitatav informatsioon teostada pakkumuse vastavuse kontrolli just pakkumuse, mitte avaliku veebilehe alusel. Tehnilise kirjelduse p 3.10 järgi oli sülearvutite puhul üheks selliseks täpsustavaks pakkumuses esitatavaks dokumendiks sülearvutite täielik tootjaspetsifikatsioon. 12.4 Kaebaja väited, nagu HP ei toodaks üldse Eesti paigutusega klaviatuuri, on ainetud. HP-lt on võimalik saada ka Eesti paigutusega klaviatuuri. Samuti ei ole pakutavate seadmete puhul Eesti klaviatuuri saavutamiseks kasutatud graveeringuid ega mingil viisil RHAD nõudeid rikkudes „trikitatud“. Kolmas isik märkis vastavustabelis, et klaviatuuri nõuetele vastavust tõendab pakkumuse osaks olev dokument jrk nr 4-14-
- Viidatud dokumendis on tootja (HP) kinnitanud, et pakutava sülearvuti klaviatuur on Eesti paigutusega ning sisaldab põhilisi klahve „<“, „>“ ja windows“ klahvi. Kuigi HP ei ole avalikult veebis avaldanud, et ta toodab ka Eesti paigutusega klaviatuuri, on HP ise kinnitanud, et ta toodab Eesti paigutusega klaviatuuri. Kolmanda isiku poolt hankijale esitatud näidisseade võimaldas hankijal selles ka veenduda. 12.5 Vastavustabel sätestas nõude, et klaviatuur peab olema Eesti paigutusega, viitamata seejuures kindlale õigusaktile, standardile või muule dokumendile ega mõne asutuse või isiku seisukohale. Täheklahvidele ei olnud aga seatud mingeid täiendavaid nõudeid. Klaviatuuri muudab Eesti paigutusega klaviatuuriks tark- ja riistvaralise lahenduse kombinatsioon, mis arvestab eesti kirjakeele tavapärast asetust klaviatuuril. Kaebaja väited selle kohta, kuidas Eesti paigutusega klaviatuuri nõuet peaks tõlgendama, on asjakohatud, kuna pakkuja ei saa hankijale ette kirjutada, kuidas hankija peaks enda vajaduste täitmiseks sätestatud nõuet tõlgendama. Muuhulgas ei ole hankija seadnud tingimuseks, et mingil konkreetsel klahvil ei tohiks olla mistahes muud märget või tähte. HP on oma 27.03.2024 vastuses kaebaja päringule otsesõnu kinnitanud, et Eesti paigutusega seadmeid on võimalik tellida. Seda arvestades on kogu kaebaja käsitlus sellest, nagu HP ei toodaks Eesti paigutusega klaviatuuri pahatahtlik. Seejuures ei saa RHAD tõlgenduseks kasutada kaebaja poolt viidatud jaemüüjate seisukohti. Ka HP Nordic on kaebajale kinnitanud, et HP saab sellist klaviatuuri pakkuda. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud tootja kinnitus seadme omaduste ja tehniliste näitajate kohta ei ole üksnes formaalne deklaratsioon, nagu püüab väita kaebaja. 12.6 Kaebaja käsitlus kleebiste kasutamisest Eesti paigutusega klaviatuuri saavutamiseks on ainetu. Kolmanda isiku poolt pakutud seadmed on toodetud Eesti klaviatuuriga ja kleebiseid ei kasutata. Seda on seadme tootja ka kinnitanud. Seega on hankija õigesti andnud pakkumusele 5 punkti. 12.7 USB saatja korpusest väljaulatumise kauguse nõude täitmist tõendab kolmanda isiku pakkumuse osaks olev dokument „4_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“, mille lk 2 punkti 13 kohaselt ei ulatu USB saatja arvuti korpusest kaugemale, kui 0,7 cm. Kaebaja püüab kolmanda isiku poolt pakutava seadme nõuetelevastavust kahtluse alla seada selliste seadmete mõõtmistulemusi presenteerides, mida kolmas isik ei ole pakutava seadmena nimetanud. Samal põhjusel ei ole 10
(18)asjakohane kaebaja enda poolt teostatud mõõtmine ega selle tulemus. Lisaseadme reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse kontrolli raames RHAD ette ei näinud. Näidisseadme alusel ei saa seadme vastavust kontrollida, kui näidisseade ei ole pakkumuse osa ja kui puudub RHAD-is määratud mõõtemetoodika. Hankija on ka määranud väljaulatuvuse nõude kümnendiku täpsusega. Varasemas hankes teostatud testseadme mõõtmised ei ole käesolevas asjas asjakohased ja hankijale siduvad. 12.8 Ehkki kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta monitori jala FDMI liidese (Vesa mount 100x100) nõuetele, ei ole kaebaja selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Nagu kolmas isik on selgitanud, siis toimus pakkumuste hindamine pakkumuse alusel. Kolmas isik esitas täidetud tabeli, milles tegi viite tootja HP spetsifikatsioonile, mille lk-l 3 on selgelt näha, et monitori puhul kasutatakse Vesa mount 100x100 kinnitust. Kuna pakkumus ei sisaldanud seadmeid, vaid koosnes tooteinfost jm dokumentidest, on igal juhul alusetu väita, et kolmanda isiku pakkumus nimetatud nõudele ei vasta. Hankija ei saa nõuda, et seadmed oleksid lõplikult kokku pandud juba pakkumuse esitamisel.
- Hankija seisukoht kolmanda isiku poolt esitatud kaebuse osas 13.1 Hankija hinnangul on kolmas isik esitanud menetlusse asjakohaseid selgitusi oma pakkumuse osas ning hanketingimuste tõlgendamise osas selliselt, nagu kõik pakkujad nendest tegelikult aru on saanud. Vastustaja nõustub kolmanda isiku 17.06.2024 esitatud seisukohas, vastuses kaebusele ning kolmanda isiku kaebuses esitatuga.
- Kolmanda isiku seisukoht hankija poolt esitatud kaebuse osas 14.1 Kolmas isik on esitanud iseseisva kaebuse VAKO otsusele osas, milles VAKO kaebaja poolt esitatud vaidlustuse rahuldas. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus leiab, et VAKO otsus tuleb tühistada osas, milles VAKO vaidlustuse rahuldas. Ülejäänud osas on VAKO otsus põhjendatud. Vastavaks tunnistamise otsus
- RHS § 114 lg-1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija hindab pakkumuste vastavust vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse tagasi, kui see RHAD-s esitatud tingimustele ei vasta. Seega seab RHAD piirid pakkumuste kontrolli ulatusele ning pakkumuste vastavust tuleb kontrollida üksnes RHAD-is sätestatud tingimuste alusel. Hankija pädevuses on otsustada ja RHAD-is ette näha, mille alusel ja kuidas pakkumuste vastavust kontrollitakse.
- Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-19-1464 (p 16) selgitanud, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid. Kohtul ei ole õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada.
- Nõuded pakutavatele sülearvutitele ja lisaseadmetele on sätestatud „Vastavustingimustes“, „Lisa 1-2 Tehniline kirjeldus Osa 2-8“ ja selle osaks olevas „Lisa 8-3 Vastavustabel Osa 4 klass 3“. Vastavustingimuste kohaselt pidi pakkuja muu hulgas esitama kinnituse, et pakkumus vastab RHAD-s nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud (Raadionupp valikutega jah/ei); sülearvutite täieliku tootja spetsifikatsiooni. Lisatoodete spetsifikatsioon lisada nende olemasolul. Tootja spetsifikatsiooni all käsitleb Hankija tootja poolset tooteinfot pakutava asja osas. Toodete spetsifikatsioonid peavad võimaldama Hankijal kontrollida pakkumuse vastavust Tehnilise kirjelduse tingimustele. Pakkumuste koosseisus oleva vastavustabeli (Lisa 8-3) kohaselt tuli esitada iga nõutud tehnilise tingimuse (parameetri) 11
(18)osas pakkuja pakutud väärtus ning lisada esitatud väärtuste vastavuse kontrolli võimaldamiseks viide pakkumuse koosseisus esitatud dokumendile või internetileheküljele. Seega oli hankija kohustuseks kontrollida koos pakkumusega esitatud vastavustabelit, selles esitatud dokumente ja viidatud internetilehekülgi. Kaebaja väide, nagu ei võimaldaks selline RHAD-iga määratud pakkumuste kontrolli ulatus pakkumuste sisulist kontrolli on põhjendamatu, kuivõrd kaebaja ei ole RHAD-i vastavat tingimust vaidlustanud, st on sellega nõustunud. Hankija ei saanud RHAD sätteid menetluse käigus muuta.
- RHAD ei näinud ette, et pakkumuse osaks oleks näidisseade või et pakkumuse kontrolli saaks teostada näidisseadme alusel. Hankija jättis endale küll tehnilise kirjelduse punkti 3.15 kohaselt võimaluse küsida pakkujalt ka näidisseadme esitamist, kuid tegemist on hankija kaalutlusõigusel põhineva otsusega, mitte pakkumuse koosseisus kohustuslikus korras esitatava seadmega. Nimetatud sättest ei tulene aga, et pakkumuse hindamine oleks pidanud toimuma näidisseadme tehnilise kontrolli ja selle tulemuste kaudu. Sellist võimalust RHAD ette ei näinud. Näidisseade ei olnud pakkumuse osa ning ka faktiliselt ei esitatud neid koos pakkumusega. Seega on pakkumuste kontroll käesolevas hankes esitatud dokumentide ja kinnituste põhjal olnud õiguspärane ja sisuline. Hankija kontrollis esmalt vastavate dokumentide ja kinnituste olemasolu ning sisulise kontrolli käigus hindas esitatud tõendite pinnalt pakutavate toodete nõuetele vastavust. Hankija on VAKO palvel esitanud iga vaidlusaluse nõude puhul ka kontrollimise kohta täiendava selgituse, milliste andmete ja dokumentide põhjal järeldati kolmanda isiku pakkumuse vastavust. Nimetatud vastusest nähtub, et hankija teostas pakkumuste vastavuse kontrolli vaidlusalustele nõuetele vastavustabeli, tootja kinnituse, sülearvuti spetsifikatsiooni ja vastavustabelis viidatud internetilehekülgede ja teatud nõuete puhul ka tehnilise kirjelduse punkti 3.15 alusel esitatud seadmete alusel. Asjaolu, et hankija kontrollis pakkuja esitatud teabe tegelikkusele vastavust mõningatele omadustele näidisseadme abil ei tähenda seda, et kogu pakkumuse vastavuse kontroll oleks pidanud toimuma näidisseadme vaatluse ja testimise läbi. Vastav võimalus oli ette nähtud hankija valiku, mitte kohustusena. Samuti ei saanudki kogu vajalik informatsioon nähtuda tootja veebilehelt. Kohus loeb usutavaks, et tootja veebileht ei pruugi sisaldada kõiki spetsiifilisi andmeid, mida hankija pakkumuse hindamiseks vajab. Seetõttu pididki pakkujad esitama hankijale pakutavate toodete spetsifikatsioonid ja tootja kinnitused nõutavate omaduste olemasolu kohta. Pakkuja ei saa kontrollida tootja lehel oleva teabe kvaliteeti, mistõttu ei saa tehnilise kirjelduse punkti 3.9 käsitleda selliselt, et tootja lehelt peab nähtuma kogu info, mida hankija vajab. Sellises olukorras muutuks sisutuks tehnilise kirjelduse p 3.10, mis näeb ette spetsifikatsioonide esitamise.
- Poolte vahel on vaidlus seoses kolmanda isiku poolt pakutava klaviatuuri vastavusega RHAD nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas sisustada RHAD-i tähenduses mõistet „Eesti paigutusega klaviatuur“ ning kas kolmanda isiku poolt pakutud seadme klaviatuur vastab RHADis nõutud tingimusele. Nimetatud küsimuse üle vaidlevad pooled nii seonduvalt vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasusega kui ka hindepunktide andmise osas. 20.1 Vastavustabelis on sülearvuti klaviatuurile kehtestatud nõue – Eesti paigutusega ning klahve märgistustega: „<“, „>“ ja „windows klahvi“ sisaldav klaviatuur. Vastavustabelis on täpsustus: Kleebiste kasutamine Eesti paigutuse saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma. VAKO tuvastas oma otsuses, et Eesti paigutusega klaviatuuri peamisteks tunnusteks on täppidega tähed „Ü“, „Õ“, „Ö“, „Ä“ olemasolu ning paiknemine klaviatuuril konkreetses asukohas. Sellele tingimusele kolmanda isiku pakutud klaviatuur vastab. Klaviatuuril on ka tähed „Š“ ja „Ž“ ning hankija nõutud klahvid „<“, „>“ ja „windows klahv“. Kolmanda isiku klaviatuuril on ka muid tähti ja märke, kuid hankija ei ole RHAD-is kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud 12
(18)märki või seda, et Eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke/sümboleid koos tähtedega „Ü“, „Õ“ (va §), „Ö“, ja „Ä“ klaviatuuril ei ole. Kui seadme funktsionaalsus võimaldab midagi lisaks sellele, mida RHAD ette näeb, ei muuda see seadet nõuetele mittevastavaks. VAKO tuvastas nimetatud nõuete täidetuse hankija 22.01.2024 vastuse lisa, VAKO-le tutvumiseks esitatud sülearvuti ja eraldi esitatud klaviatuuri põhjal. Kohus nõustub VAKO põhjendustega. Kaebaja esitas koos oma 17.06.2024 menetlusdokumendiga kolmandalt isikult saadud fotod kolmanda isiku poolt vaidlusaluses hankes pakutavatest klaviatuuridest (nimetatud menetlusdokumendi lisad 4 ja 5). Nimetatud fotodelt on nähtav VAKO otsuses kirjeldatu, st VAKO otsuses toodud klaviatuuride kirjeldus on õige ja ühtib fotodel kujutatuga. 20.2 Vastavustabel sätestas nõude, et klaviatuur peab olema Eesti paigutusega, viitamata seejuures kindlale õigusaktile, standardile, muule dokumendile või mõne teise asutuse seisukohale. Nõue oli vaid, et klaviatuur peab olema Eesti paigutusega ning peab sisaldama klahve märgistustega: „<“, „>“ ja „windows klahvi“. Vastavustabelis on täpsustus: Kleebiste kasutamine Eesti paigutuse saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema skandinaavia oma. Kohus nõustub VAKO, hankija ja kolmanda isikuga, et ilmselgelt peavad Eesti paigutusega klaviatuuril paiknema eesti keelele omased tähed nagu „Õ“, „Ä“, „Ö“, „Ü“, mis võimaldavad klaviatuuril eesti keeles kirjutada. Klaviatuuri muudab Eesti paigutusega klaviatuuriks tark- ja riistvaralise lahenduse kombinatsioon, mis arvestab eesti kirjakeele tähtede tavapärast asetust klaviatuuril. Nimetatud nõudele kolmanda isiku poolt pakutud klaviatuur igal juhul vastab. Klaviatuuril on ka tähed „Š“ ja „Ž“ ning hankija nõutud klahvid „<“, „>“ ja „windows klahv“. Tõsi on see, et kolmanda isiku poolt pakutud klaviatuuril on ka teisi tähemärke, kuid täheklahvidele ei olnud RHAD-is seatud mingeid täiendavaid nõudeid, sh nõuet, et täheklahvidel ei tohi olla muid märke või sümboleid. Seega ei ole kaebaja viited standardile (EVS 8:2008 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“) ega erinevate isikute seisukohtadele osas, mida nad peavad Eesti paigutusega klaviatuuriks asjakohased, sest hankija ei ole tehnilises kirjelduses nõudnud teatud standardist või teatud isikute arusaamadest lähtumist. Kaebaja ei saa hankijale ette kirjutada, kuidas hankija peaks RHAD-i tõlgendama ja selles toodud mõisteid sisustama. Muu hulgas ei saa RHAD-i tõlgendamisel tugineda kaebaja poolt viidatud jaemüüjate seisukohtadele. Kohus juhib tähelepanu ka tehnilise kirjelduse p-le 2.1, mille kohaselt iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Seetõttu, isegi kui pakkujad pidid lähtuma infotehnoloogia standardist – millist nõuet hankija kehtestanud ei olnud – tulnuks ikkagi kolmanda isiku poolt pakutav klaviatuur lugeda „samaväärseks“, sest selle erinevused infotehnoloogia standardis kirjeldatud „Eesti klaviatuurist“ on marginaalsed. Hankija ei ole väitnud, et ta oleks tahtnud teatud erisused välistada. 20.3 Kohus nõustub VAKO-ga ka selles, et hankija on klaviatuuri nõuetele vastavust sisuliselt kontrollinud. Lisaks pakkuja kinnitusele on küsitud HP piirkonna esindaja (HP kontserni kuuluv HP Finland OY) kinnitus seadme omaduste ja tehniliste näitajate kohta. Nimetatud kinnitus ei ole deklaratiivne ega formaalne, nagu püüab väita kaebaja. Kohtu jaoks ei ole usutav, et HP avaldaks oma toodete kohta teadlikult vale informatsiooni. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et nimetatud kinnitust ei ole võimalik käsitleda tootja kinnitusena. HP Finland OY on HP piirkonna esindaja, mis eeldab vastavate volituste olemasolu, sh volituse olemasolu müüdavate seadmete omaduste 13
(18)kinnitamisel. Hankija veendus kolmanda isiku poolt pakutud klaviatuuri vastavuses ka näidisseadmega tutvudes. 20.4 Kohus leiab, et hankijal ei olnud kohustust teostada uuringuid selles osas, kas HP pakutavat seadet tegelikult üldse toodab, kas tagatud on nõuetekohane garantii jms. Nimetatud küsimuses ei pidanud hankijal tekkima kahtlust, sest kolmas isik oli esitanud pakutava toote kohta tootja kinnituse, spetsifikatsiooni, kinnitanud vastavustabelis toote vastavust RHAD nõuetele ning toonud hankijale tutvumiseks näidisseadme. Sellises olukorras ei ole usutav, et kolmas isik pakub sülearvutit, mida ta tegelikkuses ei tooda. Kuigi HP ei ole avalikult veebis avaldanud, et ta toodab ka Eesti paigutusega klaviatuuri, ei ole võimalik sellest järeldada, et ta vastava tellimuse korral Eesti klaviatuuri ei toodaks. HP on kinnitanud, et toodab Eesti paigutusega klaviatuuri ja sellele ning näidisseadmele tuginedes sai kolmas isik ka pakkumuse esitamisel kinnitada, et vaidlusaluses hankes pakutaval seadmel on Eesti paigutusega toimiv klaviatuur. 20.5 Kaebaja on esitanud arvukalt dokumente, millega soovib tõendada vastavas valdkonnas tegutsevate isikute arusaama „Eesti paigutusega“ klaviatuurist. Kohus jätab need tõendid tähelepanuta, kuna hanke esemeks ei olnud sellise klaviatuuriga seadme ostmine, mis vastab teatud standardile või vastavas valdkonnas tegutseva isiku arusaamale Eesti paigutusega klaviatuurist. Kaebaja on ka väitnud, et pakutava klaviatuuri puhul on tegemist Skandinaavia paigutusega klaviatuuriga, kuhu on juurde graveeritud Eesti tähed ja sümbolid. Hankija on menetluses kinnitanud, et ta sellist kahtlust õigustatuks ei pea, kuna Eesti klaviatuuri kohta on andnud kinnituse tootja esindaja. Kaebaja on jätnud arvestamata, et Eesti klaviatuuri või mitme klaviatuuri koosesinemine võib olla tootja huvi, arvestades hanke mahtusid. Olukorras, kus hankijal ei tekkinud näidisseadme põhjal kahtlust, et tegemist ei ole graveerimisega, ei pea kohus kaebaja kahtlusi põhjendatuks. Samuti ei ole RHAD-is keelatud graveerimist kasutada. Eraldi on reguleeritud vaid kleebiste kasutamine. 20.6 Asjakohased ei ole ka kaebaja esitatud arvukad dokumendid, millega kaebaja soovib tõendada, et HP ei paku Eesti paigutusega klaviatuuri. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud HP Inc seisukohaga märgib kohus, et (kaebaja 17.06.2024 seisukoha lisa 11) tegemist ei ole käesolevas asjas asjakohase seisukohaga. Kirjavahetusest nähtub, et tegemist on Hispaanias HP arvutite müüja esindajaga (kes teadaolevalt Eestisse arvuteid ei müü) ning kes selgitab ise, et HP Elite seeria arvutitega (mida kolmas isik kaebaja seisukohalt pakkus) nende meeskond ei tegele. Seega tuleb jätta viidatud kirjavahetus tähelepanuta. Kaebaja väide HP Nordics esindaja seisukoha osas, justkui tõendab see, et pakkumuse esitamise seisuga HP Eesti klaviatuuri ei paku, ei ole samuti asjakohane. Pakutava seadme tootja on andnud kinnituse, et HP pakub Eesti klaviatuuri ning kolmas isik on selle oma pakkumuses esitanud. HP Nordic on kaebajale ka kinnitanud, et HP saab sellist klaviatuuri pakkuda (kolmanda isiku 04.06.2024 vastuse lisa 3). Lisaks on kolmas isik esitanud ka näidisseadme, mille puhul ei tekkinud hankijal kahtlust, et tegemist on Eesti klaviatuuriga. 20.7 Hindamiskriteeriumite kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril kleebiseid ei ole kasutatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kolmas isik oleks enda poolt pakutaval tootel kleebiseid kasutanud, mistõttu on pakkumusele nimetatud kriteeriumi alusel 5 punkti osutamine põhjendatud. 21. Järgnevalt vaidlevad pooled lisaseadme (USB seade) väljaulatuvuse nõude täidetuse üle. 14
(18)21.1 Vastavustabeli vahelehe K3 Lisaseadmed sätestab real 36 nõude, et „USB saatja peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda rohkem, kui 0,7 cm“. Hankija on järeldanud kolmanda isiku pakutud USB seadme vastavuse nimetatud nõude vastavustabelist ja tootja kinnitusest „4_14_1_RIT NB 2024-2025 HP technical specs.pdf“. Kohus veendus nimetatud dokumendi uurimisel, et nimetatud dokumendi leheküljel 2 on tootja kinnitus, mille kohaselt ei ulatu USB saatja arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm. Hankija on vaidlustusmenetluses teostanud ka sülearvuti mõõtmise ja on selle kohta VAKO-le esitanud 22.04.2024 vastuse lisana foto
- Nimetatust ja pakkumusega esitatud dokumentidest järeldas VAKO, et kolmanda isiku pakkumusest ja sülearvuti mõõtmistulemusest järeldub, et nõue on täidetud. VAKO märkis, et ei saa kaebaja mõõtmistulemuste alusel seada kahtluse alla tootja kinnitust ja hankija mõõtmistulemust, sest kolmandal isikul puudus teave konkreetsest kolmanda isiku poolt esitatud seadmest. 21.2 Kohus nõustub hankija ja kolmanda isikuga selles, et RHAD ei näinud ette lisaseadme reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse kontrollimise raames. Näidisseadme alusel ei saanud pakkumuste vastavust kontrollida, kuna näidisseadmed ei olnud pakkumuse osa ja RHAD-is puudus täpne kindlaks määratud mõõtemetoodika. Seega said pakkujad tootja infoga tõendada pakkumuse vastavust RHAD-ile. Hankijal ei tekkinud kohustust testimiseks toodud seadme üle mõõtmiseks, kui tal kahtlust seadme vastavuses ei tekkinud. Kohtu jaoks on usutav kolmanda isiku selgitus, mille kohaselt omab lisaseadme korpusest väljaulatuva osa mõõtmisel tähendust nii konkreetne lisaseade, kui ka täpne põhiseadme mudel, millesse lisaseade paigaldatakse, kuivõrd korpusest välja ulatumine sõltub mh konkreetsest korpusest. Nimetatud põhjusel ei ole asjakohased kaebaja poolt tellitud mõõtmised ja mõõtmiste tulemused. Samuti, kui lähtuda kaebaja poolt teostatud mõõtmiste tulemustest, siis on need niivõrd väikeste erinevustega, et need on inimsilmale märkamatud. Samuti võimaldab RHAD nõue „kuni 0,7 cm“ tõlgendamist ning õiguspärane on võtta arvesse tooteid, mis sajandiku täpsusega jäävad vahemikku 0,71-0,
- Selliselt on mõistnud RHAD nõuet ka hankija. 21.3 Nimetatust tulenevalt on ka USB välja ulatuvuse osas RHAD nõue täidetud.
- Vastavustabelis sisaldub nõue, mille kohaselt peab monitori jalg olema kinnitatud monitori külge FDMI liidesega (Vesa mount 100x100). 22.1 Hankija on nii vaidlustusmenetluses (03.05.2024 seisukoht) kui ka oma 04.06.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et on pidanud silmas, et monitoril peab olema ka Vesa mount 100x100 kinnitus. See ei tähenda aga, et tootjapoolne originaaljalg peab tingimata kinnituma Vesa mount 100x100 kinnitusega, vaid selle liidesega kinnitumise võimalus peab olemas olema. Hankija on selgitanud, et tootjate kiirliidesed on üldjuhul mugavamad, esteetilisemad ja võimaldavad kiiremat paigaldust/eemaldust. Hankija ei ole soovinud selliseid lahendusi välistada, millede koosseisus on suurtootja kiirkinnitusega jalad. Vastustaja on selgitanud, et on teadlik, et tootjad kasutavad oma kiirliideseid. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja selgitust, mille kohaselt mõistis ka kaebaja ise hankija poolt seatud tingimust nii, nagu hankija ning on pakkunud samuti monitori ühendust nii tootja kiirühendusega kui ka Vesa mount 100x100 kinnituse võimalust. Kaebaja pakkumuse vastavus ei ole küll käesoleva vaidluse esemeks, kuid asjaolu, et kaebaja mõistis vaidlusalust tingimust sarnaselt hankija ja kolmanda isikuga, kinnitab seda, et vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele oli tingimus üheselt mõistetav, st et Vesa FDMI 100x100 on mõeldud kolmanda tootja jalgade ühendamise eesmärgil ning ei oma tähtsust monitori originaaljala korral. 15
(18)22.2 Kohus nõustub VAKO-ga, et RHAD-ile vastab pakkumus, kus on ette nähtud (lisaks tootja kinnitusele) võimalus kinnitada monitor Vesa mount 100x100 kinnitusega. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et hankija soovis nimetatud tingimuse kehtestamisega välistada konkurentsi monitoride välistamise läbi, millede koosseisus on suurtootjate kiirkinnitusega jalad. Vastustaja on menetluses kohelnud võrdselt kõiki pakkujaid, sh kaebajat, hinnates tootja enda kiirliidest samaväärseks või paremaks kui Vesa standard, jäädes selle juurde, et pakutaval monitoril peab olema Vesa 100x100 liides. 22.3 Kolmanda isiku pakkumuses on vastavustabelis monitori all (jrk 180) kirjas, et monitori jalg on kinnitatav monitori külge FDMI liidesega (Vesa mount 100x100) ning toodud viide konkreetsele interneti leheküljele. Kolmas isik on vaidlustusmenetluses selgitanud ja hankija on selle tuvastanud, et pakutud monitoril on Vesa 100x100 ühendamise võimalus ning komplektis kaasas olev monitori jalg on selle abil monitori külge ühendatav. Seega olid pakutaval monitoril olemas mõlemad võimalused- nii monitori tootja kinnitus kui ka nõutava FDMI liidesega (Vesa mount 100 x 100) kinnituse võimalus ning puudus alus asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus nimetatud nõudele ei vasta.
- Sülearvuti ekraani heledustugevus. 23.1 Vastavustabeli osa 4 klass 3 jrk nr 10 kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema vähemalt 250 nitti. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses, et tema poolt pakutava sülearvuti ekraani heledustugevus on 1000 nitti, viidates seejuures tootja spetsifikatsiooni vastavale leheküljele 17, milles tootja on kinnitanud, et pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja on 1000 nitti. Kaebaja väidab, et kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevus ei saa olla 1000 nitti. Kaebaja ei väida aga, et ekraani heledustugevus ei saa olla 250 nitti. Seega on õige VAKO otsuse punktis 11.7 toodud seisukoht, mille kohaselt pole vaidlustuskomisjonil nimetatust tulenevalt põhjust asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani valgustugevus ei vasta nõuetele.
- Vaidlustusmenetluses vaidlesid pooled ka selle üle, kas sülearvuti aku mahutavus vastab nõuetele. Kaebaja loobus minetatud väitest oma 17.06.2024 menetlusdokumendis, mistõttu ei hinda kohus kaebaja sellekohaseid väiteid.
- Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija otsus, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks, on õiguspärane. Sellest tulenevalt on õiguspärane ka VAKO otsus osas, millega VAKO otsustas jätta kaebaja poolt esitatud kaebuse pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Edukaks tunnistamise otsus
- Hankija otsustas 03.04.2024 käskkirjaga tunnistada edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus on hanke osas 4 saanud pakkumuste hindamise tulemusena 93,14 punkti. Kaebaja pakkumus sai 92,5 punkti. Hankija andis ekraani heledustugevuse hindamiskriteeriumi alusel kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti (1000 nitti) ja kolmanda isiku pakkumusele 2,5 punkti (250 nitti). VAKO tunnistas hankija otsuse kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas leides, et hankija on eksinud heledustugevuse hindamiskriteeriumi alusel punktide andmisel. VAKO leidis oma otsuses, et kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevus ei ole teada, kuna sellel on kasutatud HP Sure View tehnoloogiat, mille tõttu võib sülearvuti ekraani heledustugevus olla madalam, kui spetsifikatsioonis märgitud 1000 nitti. Kolmas isik ei ole kinnitanud ega tõendanud, et koos sisse ehitatud privaatsusfiltriga on tema pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja 1000 nitti. Hankija oleks pidanud ekraani heledustugevuse näitaja välja selgitama.
- Hankija ning kolmas isik on vaidlustanud VAKO otsuse osas, milles VAKO tunnistas hankija otsuse kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Kohus leiab, et hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud kaebused on põhjendatud ning VAKO otsus tuleb tühistada osas, 16
(18)milles VAKO tunnistas kehtetuks hankija 03.04.2024 otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Kohus põhjendab seisukohta järgmiselt.
- Hankedokumendi osas „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on hanke osas 4 toodud, et hanke osas 4 hinnatakse muu hulgas ekraani heledustugevust (dokumendi lk 22). Nimetatud kriteeriumi osas on sätestatud „Ekraani heledustugevus (mõõtmisühik nitt). Ekraani minimaalse väärtuse tingimus on tehnilises kirjelduses“. Ekraani hindamismetoodika kirjelduse kohaselt saab suurima väärtusega pakkumus maksimaalse arvu punkte, st 10 punkti. Puudub vaidlus selles, et hankija andis kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti põhjusel, et kolmanda isiku pakkumuse kohaselt oli kolmanda isiku sülearvuti ekraani heledustugevus 1000 nitti. Kaebaja pakkumus sai nimetatud kriteeriumi alusel 2,5 punkti (250 nitti).
- Vastavustabeli osa 4 klass 3 jrk nr 10 kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema vähemalt 250 nitti. Kolmas isik on märkinud oma pakkumuses, et tema poolt pakutava sülearvuti ekraani heledustugevus on 1000 nitti, viidates seejuures tootja spetsifikatsiooni vastavale leheküljele 17, milles tootja on kinnitanud, et pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitaja on 1000 nitti.
- Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et käesoleval juhul puudutab ekraani heledustugevuse kriteerium sülearvuti enda ekraani heledustugevuse omadusi, mille puhul ei oma tähendust HP Sure View tehnoloogia ega selle kasutamine. Privaatsusfilter on tehnilise kirjelduse punktis 3.3 nimetatud sülearvuti juurde kuuluvaks lisaseadmeks ning lisaseadme omaduste läbi ei saa hinnata sülearvuti enda tehnilisi omadusi. Seega tuli sülearvuti ekraani heledustugevuse hindamisel lähtuda koos pakkumusega esitatud dokumentidest, mis käisid sülearvuti enda omaduste kohta. Sõltumata sellest, kas HP Sure View privaatsusfilter mõjutab ekraani heledustugevust, ei ole tegemist pakutava sülearvuti enda omadustega, vaid täiendava funktsiooniga, mida ilmtingimata ei pea kasutama. Kuna RHAD-is polnud nõutud, et heledustugevus tuleb kajastada privaatsusfiltrit kasutades ning privaatsusfiltrit on võimalik nii sisse kui ka välja lülitada, on põhjendatud lähtuda toote spetsifikatsioonis toodud näitajast, milleks on 1000 nitti. RHAD-is ei ole seejuures välja toodud, et valgustugevus 1000 nitti tuleks saavutada alati ükskõik millistes tingimustes. Valgustugevus sõltub paljudest erinevatest teguritest ning ei saa igas võimalikus olukorras olla konstantne. Pakkumuste hindamisel saab võrrelda võrreldavaid tooteid. Privaatsusfiltriga sülearvuti valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvuti valgustugevusega. Hindamisotsuse puhul oli tagatud pakkujate võrdne kohtlemine, kuna ka teistelt pakkujatelt, kes ei pakkunud sisse ehitatud privaatsusfiltriga sülearvuteid, vaid eraldi paigaldatava privaatsusfiltriga sülearvuteid ei küsitud eraldi paigaldatava privaatsusfiltri mõju ekraani heledustugevusele ega hinnatud ekraani heledustugevust koos paigaldatud privaatsusfiltriga ja ilma selleta. Hankija lähtus kõigi pakkumuste hindamisel tootja spetsifikatsioonidest ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita. Kui lähtuda VAKO tõlgendusest, siis sisuliselt tuleks hankijal hakata lisaks sülearvuti enda omadustele hindama ka sülearvuti enda omaduste muutust koosmõjus erinevate lisaseadmetega. RHAD sellist hindamismetoodikat aga ette ei näinud. Seega tuli pakkumuste hindamisel lähtuda sülearvuti enda omadustest sõltumata sellest, kuidas seda mõjutab privaatsusfilter. VAKO tõlgendus ei ole kooskõlas RHAD-iga ega ole õige.
- RHAD tehnilise kirjelduse p 3.10 kohaselt toimus pakkumuste hindamine pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide, mitte näidiste põhjal. Kuna RHAD ei näinud ette, et pakkumuse osaks on näidisseade või et pakkumuse hindamine teostatakse näidisseadme alusel, siis ei olnud hankijal seega kohustust nõuda näidisseadme esitamist ja hinnata näidisseadme ekraani heledustugevust. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 3.15 küll jätnud endale võimaluse küsida pakkujalt näidisseadme esitamist, kuid tegemist oli hankija kaalutlusõiguse, mitte kohustusega. Puudub vaidlus selles, et hankija seoses ekraani heledustugevusega näidisseadme esitamist ei nõudnud. Nimetatust tulenevalt on alusetu VAKO seisukoht, mille kohaselt oleks hankijal olnud justkui ühe alternatiivina kohustus hinnata pakkumusi ka näidisseadme põhjal. RHAD sellist 17
(18)kohustust hankijale ette ei näe. Seega oli hankijal võimalik hinnata sülearvuti omadusi lähtuvalt kolmanda isiku poolt esitatud dokumentidest ja seda on hankija ka teinud.
- Hankija on vaidlustus- ja kohtumenetluses selgitanud, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud 1000 nitti oli pakkumuses deklareeritud ja hankija kehtestatud nõuetele vastavalt tõendatud. Kuna kolmas isik oli pakkumuses esitatud tabelis ja sülearvuti spetsifikatsioonis kinnitanud, et sülearvuti ekraani valgustugevus on 1000 nitti, siis puudus hankijal ka vajadus täiendavate selgituste küsimiseks. RHAD ei näinud ette, et heledustugevuse hindamisel oleks pidanud arvestama ka täiendavaid lisaseadmeid, nagu HP Sure View privaatsusfiltrit. Seetõttu ei oma asjas tähendust hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitus „Kolmanda isiku sülearvutil on sisse ehitatud privaatsusfilter, tegeliku heledustugevuse mõõtmiseks tuleks see välja monteerida“. Nimetatud selgitust andes ei ole hankija möönnud, et ekraani tegelik heledustugevus ei ole kolmanda isiku poolt pakutud sülearvuti puhul teada. Hankija on selgitanud, et ekraani heledustugevus koos privaatsusfiltriga ei ole teada. Sülearvuti ekraani heledustugevus koos privaatsusfiltriga ei olnud aga hankes hinnatavaks sülearvuti omaduseks. Väide, et HP Sure View privaatsusfilter mõjutab ekraani tegelikku heledustugevust (st sisse lülitatud olekus) on üksnes informatiivse iseloomuga, kuivõrd hankijal ei olnud võimalik nimetatud näitajat hindepunktide andmisel arvesse võtta. Vastasel juhul oleks hankija pidanud hindama ka teiste pakkujate pakutud sülearvutite ekraanide heledustugevust koos privaatsusfiltriga. Seda RHAD aga ette ei näinud.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole hankija eksinud kolmanda isiku pakkumusele punktide andmisel. Kohus jätab tähelepanuta kolmanda isiku väited seonduvalt kaebaja poolt pakutava arvuti ekraani heledustugevusega, kuivõrd kohus leidis, et kolmanda isiku pakkumusele antud punktide arv on põhjendatud. Seega ei oma kolmanda isiku väited tähtsust pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kontrollimisel.
- Ülaltoodu alusel tühistab kohus VAKO 14.05.2024 otsuse osas, milles VAKO tunnistas kehtetuks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 03.04.2024 käskkirja nr 51/24/391 kolmandate isikute pakkumuse edukaks tunnistamise kohta hanke osas
- Kuivõrd kohus tühistab VAKO otsuse osas, milles VAKO vaidlustuse rahuldas, siis tuleb VAKO otsus tühistada ka osas, milles VAKO mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Hankija ja kolmanda isiku poolt esitatud kaebused tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD 35.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
§ 108
lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. 36. VAKO menetluses vastustaja ja kolmas isik menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Kohtumenetluses taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist. Kolmanda isiku menetluskuludeks on asjas tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ja lepinguliste esindajate kulud summas 4334,50 eurot (käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajad on kinnitanud, et ehkki kolmandat isikut on esindanud menetluses kaks advokaati, ei ole see toonud kaasa kulude dubleerimist. Kohus peab seda asja mahtu ja keerukust arvestades usutavaks. Samuti leiab kohus, et kulude suurus on põhjendatud ning kulud tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 18
(18)