KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2220 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks viima läbi uus

) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (

§ 120

lg 1 p 3).

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 8. Kaebaja soovib kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt, et vangla teostaks kaebaja suhtes uue riskihindamise, mille käigus jätaks vangla arvesse võtmata tema aegunud karistused, kuivõrd nende osas kaebaja hinnangul riskid puuduvad. Arhiveeritud karistusi arvesse võtmata väheneks kaebaja riskihindamisel tema riskitase ning kaebaja saaks karistust edasi kanda avavanglas. Seega on kaebaja eesmärgiks see, et tema individuaalses täitmiskavas olev riskihinnang ei oleks takistuseks kaebaja avavanglasse paigutamisel ning et ta paigutataks ümber avavanglasse. Lähtudes eeltoodud kaebuse eesmärkidest, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebus on esitatud kohustamisnõuetes – kohustada Tallinna Vanglat viima läbi uus riskihindamine ja algatama avavanglasse ümberpaigutamise menetlus. 9.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 10.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule 2

§ 44lg 1 mõistes.

See tähendab, et täitmiskava turvalisusriske ja riskitaset puudutava osa iseseisev vaidlustamine ei ole kohtumenetluses võimalik ning selles osas puudub kaebajal kaebeõigus. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada individuaalse täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule individuaalses täitmiskavas. Juhul, kui vangla keeldub kaebajat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka individuaalset täitmiskava ja selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust (Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26; Riigikohtu 10.04.2019 otsus nr 3-18-111, p-d 13 ja 15).

1. VangS § 20 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas (p 1) või kui kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud.
2. Tallina Vangla on kohtule 05.08.2024 vastuses kohtunõudele teatanud, et kaebaja pöördumised on Tallinna Vanglal alles menetlemisel ning kaebaja pöördumistega seonduvalt ei ole vangla veel ühtegi haldusakti koostanud ega kaebaja pöördumistele vastanud. See tähendab, et Tallinna Vanglal on alles hindamisjärgus kaebaja vastavus VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele ning pooleli on ka kaebaja taotluse läbivaatamine uue riskihindamise teostamiseks. Kohtul ei ole võimalik siinse haldusasja raames kaebajaga seotud ohuhinnangut ja tema avavanglasse paigutamist puudutava otsustuse õiguspärasust hinnata, kuivõrd sellised otsustused käesoleva määruse koostamise hetkel puuduvad. Seega on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Kohus selgitab, et kaebajal on tema 08.07.2024, 12.07.2024 ja 17.07.2024 pöördumistele vanglalt vastuse ja haldusakti saamise järgselt võimalik vangla otsustused vaidega vaidlustada. Alles peale vaidemenetluse läbimist saab kaebaja vajadusel esitada kaebuse halduskohtule.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

16.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3

§ 121

lg 1 p 4 alusel, siis puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 4