Obsah (16)

§ 175§ 1933§ 172§ 164§ 161§ 171§ 6§ 158§ 162§ 65§ 165§ 169§ 170§ 173§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Pärnu Maakohus Eve Grass 07. august 2024, Haapsalu 2-22-5335 A.M. pankrotimene

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Määrata A.M. kohustustest vabastamise menetluses A.M. usaldusisikuks Anna-Liisa Arukask (xxxxxxxxxxx, tel. 56750070, e-post info@lxv.ee) ning kohustada Anna-Liisa Arukaske täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku ja võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelpool nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Usaldusisikul tuleb esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi 01. august 2024 – 31. juuli 2025 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt 10. august 2025. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta hiljemalt 10. augustil) võlausaldajatele väljamakseid. Määrus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning usaldusisikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). 2 2-22-5335 ASJAOLUD 1.

18.04.2022 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku A.M. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder. 2. Pankrotihaldur esitas kohtule 11.juunil 2024 avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist ning aruande vastavalt

§-le

2. Avalduses palub pankrotihaldur lõpetada A.M. pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, sest pankrotimenetlus on jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur palub algatada füüsilisest isikust võlgniku A.M. suhtes kohustustest vabastamise menetlus, määrata võlgnikule usaldusisik, määrata pankrotihaldur Kristo Teder’i tasuks 885,75 eurot (sh käibemaks) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX, anda pankrotivõlgnikule A.M.’le menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 885,75 eurot (sh käibemaks) ning pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Kristo Teder. 3. 12.06.2024 määrusega määras kohus deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks summas 2000 eurot. Keegi deposiiti määratud summat tähtaegselt tasunud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Pankrotimenetluse lõpetamine 4.1.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus, tutvunud halduri aruandega, nõustub pankrotihalduriga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A.M. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 15.02.2024 määruse alusel ükski võlausaldaja ega muu isik pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti ei tasunud. Aruandest nähtuvalt pankrotivara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras võlgnikul puudus ja seda ei ole menetluse jooksul tekkinud. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi kohaselt töötas võlgnik 2022 aasta mais, juunis, juulis Xxxxxxxxxxx-s (registrikood xxxxxxxxxxx) ja tema töötasu oli 850,00 eurot kuus. 2022 aasta oktoobris ja novembris töötas võlgnik Xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxxx) ja tema töötasuks oli 300 ja 800 eurot kuus. 2023 ja 2024 ei ole võlgniku kohta registreeritud töökoha andmeid. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole, massikohustuste katteks ei ole väljamakseid tehtud ning pankrotihaldur taotleb tasu kindlaks määramist summas 885,72 eurot (sisaldab käibemaksu) ja palub hüvitada see riigivahendite arvelt. Jaotiste alusel pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud, pandiga tagatud nõuded puudusid. Müümata vara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub ning pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. 4.2.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Aruandest nähtuvalt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, so erinevate laenude võtmine. 5. Halduri tasu 5.1.

§ 65

lg 1 ja lg 1¹ järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest 3 2-22-5335 ning halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 113 kohaselt võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Seejuures on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Sama lõike kohaselt, kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 03.05.2022 tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohaselt kavatses haldur taotleda tasu toimingutasuna summas 750 eurot, millele lisandub käibemaks tunnitasuga 120 eurot. Pankrotihaldur palub aruandest nähtuvalt tasuks määrata toimingutasuna 726 eurot, millele lisandub käibemaks. 5.2.

§ 65

lg 11 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 5.

1. Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär on määruse tegemise ajal Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 kohaselt 820 eurot. 5.
2. Kohus leiab, et halduri tehtud töö ja tasu suurus on mõistlik ja põhjendatud, see vastab esialgselt näidatud toimingutasu suurusele ning asja keerukusele. Halduri taotletud tasu 726 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas TsMS § 183 lg-s 2 sätestatuga, põhjendatud ning vastab seaduses etteantud piirmäärale. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei ole esitanud. 5.
3. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 885,72 eurot (koos käibemaksuga), mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Kristo Teder halduritasuks 726 eurot, millele lisandub käibemaks 159,72 eurot, kokku 885,72 eurot. Tasu tuleb maksta Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
4. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Tederi tema pankrotihalduri kohustustest A.M. pankrotimenetluses.

1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 7.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
3. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
6. a
7. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 4 2-22-5335 käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. juunini. Kuni 30.juunini 2022 kehtinud

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 7.

1. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused kohtu hinnangul täidetud. A.M. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos avaldusega pankrotimenetluse alustamiseks 11.04.
2. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse kuni 30.juunini 2022 kehtinud

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avaldus sisaldab

§ 170lg-s 2 nimetatud kinnitusi.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise (kuni 30.juunini 2022.a kehtinud redaktsioon). 7.3.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlausaldajad ei ole menetluse käigus võlgniku usaldusisiku kandidaatide osas omapoolseid ettepanekuid esitanud. Kohtule on esitatud Anna-Liisa Arukask nõusolek olla A.M. usaldusisikuks. Anna-Liisa Arukask kinnitab, et ta vastab FIMS § 15 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele ning Anna-Liisa Arukask on kantud usaldusisikute nimekirja. Eeltoodust tulenevalt kohus määrab A.M. usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase, kes on esitanud oma kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. 7.4. Kohus selgitab, et

§ 173

lg-te 3 ja 4 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Kohustustest vabastamise menetluses peab usaldusisik

§ 172

lg 2 alusel hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7.

1. Usaldusisikul tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada üks korda aastas. Esimene aruanne tuleb perioodi 01.august 2024 – 31.juuli 2025 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
2. august
3. 7.
4. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 14 270,94 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele (vt määruse resolutsiooni punkti 2 ja 08.11.2022 kohtumäärus) vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas (iga aasta hiljemalt
5. augustiks). Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt jaotise suurust arvestades. 5 2-22-5335 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisik hoidma oma enda varast eraldi. Võlgnik ei pea usaldusisikule loovutama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja
6. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
7. Arvestamise skeem on kättesaadav kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimiseskeem. 3) TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 7.7.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175

lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6