S § 65 lg 2 alusel suurendati M. Vaigule mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.04.2021 kohtuotsusega nr 1-21-2344 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust, mida arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 19.06.
lg 1 p 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus kriminaalasja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel muu hulgas, kas apellatsioon on esitatud tähtaegselt.
lg 2 p 1 2/4 1-23-7380 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile siis, kui apellatsioon on esitatud pärast
§-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata. 11.
lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Osutatud paragrahvi lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
lg 7 kohaselt ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. 12. Süüdistatav M. Vaik on esitanud 13.07.2024 apellatsioonis muu hulgas taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks põhjendusega, et tal puudub kaitsja ning juriidiline haridus ja kriminaalasjades edasikaebamise kogemus. 13.
lg 7 esimene lause sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.
lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (
lg 2 p 1) ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (
lg 5 kohaselt nii otsuses kui ka kohtuistungil edasikaebamise tähtaega ja korda, samuti kohustust teavitada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamises ning selle õiguse kasutamise soovist teatamise tagajärgi
16. 28.06.2024 teavitasid süüdistatav ja tema kaitsja maakohtule esitatud kirjalikes avaldustes, et ei soovi apellatsiooniõigust kasutada. Kuivõrd ükski kohtumenetluse pool ei teatanud maakohtule
lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja, st seitsme päeva jooksul, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ja süüdistatav ja kaitsja teatasid apellatsiooniõigusest loobumisest, ei pidanud maakohus koostama kohtuotsust tervikuna ning apellatsioonitähtaja möödumisel jõustus 19.06.2024 süüdimõistev kohtuotsus
§-s 313 sätestatud resolutiivosana. 17. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud ‒ loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud ‒ raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt RKKKm 3-1-1-144-03). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asjas nr 3-1-2-4-12 märkinud, et
lg 2 p 2 järgi on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena käsitatav ka see, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest. 3/4 1-23-7380 18. Praeguses asjas puudub vaidlus, et M. Vaik esitas apellatsiooni 13.07.2024, s.o pärast
§-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist. Kõnealust asjaolu möönab apellatsioonis ka kaebaja ise. Ringkonnakohus tõdeb, et kaebetähtaja ennistamise taotlemisel ei ole süüdistatav toonud välja ühtegi sellist asjaolu, mis oleksid kriminaalmenetlusseaduse ja valitseva kohtupraktika kohaselt käsitatavad mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Selliseid objektiivseid takistusi, mis võinuksid teha süüdistataval võimatuks kaebuse tähtaegse esinemise, ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus ei loe mõjuvaks põhjuseks apellatsioonitähtaja möödalaskmisel süüdistatava väiteid juriidilise hariduse ja edasikaebamise kogemuse puudumise kohta. Apellatsioonimenetluses on süüdistataval võimalus ise realiseerida apellatsiooni esitamise õigust ringkonnakohtule sõltumata juriidilise hariduse ja varasema kogemuse olemasolust. Maakohus on selgitanud arusaadavalt ja jälgitavalt otsuse edasikaebe korda nii 19.06.2024 kohtuotsuses kui ka otsuse kuulutamise järgselt kohtuistungil. Järelikult oli süüdistataval võimalik maakohtu otsuse edasikaebe korra ja tähtaegadega seonduvat mõista. Eksitav ja apellatsioonitähtaja möödalaskmist mitte vabandav on seegi süüdistatava väide, et tal puudus kaitsja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava kaitsja ülesandeid kohtumenetluses täitnud vandeadvokaat E. Mõtte, tehes seda vajaliku hoolsusega. Veelgi enam ‒ kaitsja ja süüdistatav on 28.06.2024 maakohtule kirjalikult teatanud, et loobuvad apellatsiooniõigusest ning ükski kohtumenetluse pool ei teavitanud
lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. Seega on apellatsioonitähtaeg lastud mööda, apellatsioonitähtaja ennistamiseks puudub alus ja süüdistatava M. Vaigu sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esitatud apellatsioon jääb sisuliselt läbi vaatamata ning selles esitatut ringkonnakohus ei käsitle. 19. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1 p-st 1, § 326 lg 2 p-st 1 ja § 319 jätab ringkonnakohus vandeadvokaat süüdistatava M. Vaigu taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja apellatsiooni läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.