Apellatsioonkaebus
Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule
Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 15.
lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda 3 2-22-13669 ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kohtusse kutsumisena viidatud sätte tähenduses tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (
Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (
Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (
lg 2).
lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole maakohus eeltoodut järginud. Kuivõrd rikkumise tulemusena ei ole kostja menetlusest tervikuna teadlik, tuleb
lg 4 alusel maakohtu otsus sõltumata apellatsiooni piiridest tervikuna tühistada. 16. Maakohus toimetas tsiviilasja materjalid, mh hagiavalduse koos lisadega, puuduste kõrvaldamise määruse, menetlusse võtmise määruse, selgitavad kohtu kirja ja vaidlustatud otsuse kostjale kätte
Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte ennatlikult. 17. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, mistõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised võimalikud kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud. Sealjuures peab kohus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et kostja aadress välja selgitada ja hagi kätte toimetada (RKTKm 12.03.2019, 2-1057660, p 14). 18.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul
6. osas sätestatud viisil. Seega on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil (RKTKm 29.03.2010, 3-2-2-1-10, p 8). Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks kontrollinud piisava põhjalikkusega
lg 1 p 1 esimest eeldust, st kas kostja tegelikult elab registrisse kantud aadressil. Tsiviilasja toimikust ei nähtu toiminguid viidatud asjaolu kontrollimiseks.
20. Kohtute Infosüsteemist selgub (kostja kontaktide saki alt), et kostja kontaktideks on lisaks kahele aadressile ja eelpool nimetatud e-posti aadressile ka telefoninumbrid (XXXXXX, XXXXXX) ning teine e-posti aadress XXX. Kuigi telefoninumbrite juurde on lisatud kommentaarid helistamise kohta (nt „ei vasta“), on kõned tehtud enne käesolevas menetluses hagiavalduse esitamist. Seega ei nähtu, et maakohus oleks käesolevas menetluses üritanud kostjaga telefonitsi kontakti saada. Tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks üritanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kostja teisele e-posti aadressile. Samuti ei selgu tsiviilasja materjalidest, et maakohus oleks teinud päringuid vastavalt
lg 2 kolmandale lausele politseiasutusse, valla- või linnavalitsusse jms, et välja selgitada, kas või kus kostja elab. 21. Seega ei kasutanud maakohus talle teadaolevate andmete alusel ära kõiki mõistlikke võimalusi hagimaterjalide kättetoimetamiseks ning toimetas
lg 1 p 1 järgi alusetult menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. 22.
lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul maakohus kostjat menetlusse ei kaasanud ja kostja ei ole saanud oma õigusi ega huve tsiviilkohtumenetluses kaitsta, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, millega kaasneb kogu kohtuotsuse tühistamine.
lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.