) § 141 lg 2 p 1 järgi vangistusega kuueks aastaks ning kolmeks kuuks. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, vähendas kohus vangistust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel nelja aasta ja kahe kuuni. Kohus tunnistas XX-i süüdi selles, et ta astus
lg 2 p 1 sanktsiooni Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata. Kohtukolleegium leidis, 5-24-3 et süüdistuses kirjeldatud kuritegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 1 pole praeguses asjas karistuse mõistmisel kohaldatav, sest puuduvad selles sättes nimetatud erandlikud asjaolud.
lg 2 sanktsiooni alammäär ja süüdistatavale mõistetud kuue aasta ning kolme kuu pikkune vangistus on vastuolus PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse nõudega, kujutades endast PS §-s 20 sätestatud vabaduspõhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Lisaks on
lg 2 sanktsiooni alammäär vastuolus süüpõhimõttega ja õigusloome võrdsuse põhimõttega. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu 3.
Erandlike asjaolude korral lubab seadus mõista sanktsiooni alammäärast kergema karistuse ja jätta selle tingimisi kohaldamata või kohaldada asenduskaristust. Sellises olukorras on võimalus karistus põhiseadusvastaseks tunnistada piiratud. Ringkonnakohtuga ei saa nõustuda selles, et praeguses asjas ei ole võimalik kohaldada
lg-t 1 ega individualiseerida karistust
Õiguskantsler 4.
lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo eest ette nähtud sanktsioon on põhiseadusega kooskõlas. Riigikogu karistuspoliitiline valik on põhjendatud.
Justiitsminister 5.
lg 2 p-s 1 kirjeldatud teo eest ette nähtud sanktsiooni alammäär on põhiseadusega kooskõlas. Seda kehtestades on seadusandja arvestanud laste erilise kaitsevajadusega. Kuigi kohtud leidsid, et
menetletavas asjas ei kohaldu, ei kirjuta seadus ette, millist laadi peavad
Justiitsministeerium ei nõustu ka kohtupraktikas välja kujunenud seisukohaga, et
lg 2 sanktsiooni piiridesse jäävat vangistust pole võimalik
§-de 73 või 74 alusel tingimisi kohaldamata jätta. Prokuratuur 6.
lg 2 p 1 sanktsiooni alammäär ei võimalda alati mõista süü suurusele vastavat karistust.
Kannatanu vanus võib ulatuda imikueast kuni paari päeva pärast täisealiseks saava inimeseni. Praegune juhtum on kõnekas näide kuriteost, mis vastab
lg 2 p 1 tunnustele, kuid mille asjaolud pole erandlikud ning isiku süü suurus on pigem väike. Kui seadus võimaldaks niisuguse teo eest mõista kergema karistuse, poleks see vastuolus Eestis ja Euroopas kehtivate põhimõtetega. Kaitsja 7.
lg 2 p 1 sanktsioonimäär on ebaproportsionaalne ja vastuolus süüpõhimõttega ning tuleb tunnistada põhiseadusvastaseks.
Karistuse individualiseerimise võimalus peaks tulenema eriosa normist. Kannatanu 8. Ringkonnakohtu taotlus on põhjendatud, sest põhiseadusvastaseks tunnistatud säte sisaldab kuut erineva raskusega tegu. Seadust tuleks muuta ja karistused diferentseerida. 2
lg 2 sanktsiooni alammäär, mis näeb ette kuueaastase vangistuse, praegusel juhul asjassepuutuv üksnes juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus ei oleks saanud ilma kõnesolevat sätet põhiseadusvastaseks tunnistamata mõista XX-ile kolmeaastast vangistust. 11. Riigikohus on asunud seisukohale, et karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda üldosas sätestatud leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust kergem karistus ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige (RKPJK 25.11.2003, 3-4-1-9-03, p 13; 23.09.2015, 3-4-1-13-15, p 30). Vastus küsimusele, kas seadus andis ringkonnakohtule võimaluse karistada XX-i
lg 2 p 1 järgi kolmeaastase vangistusega, oleneb sellest, kas praeguse juhtumi asjaoludel võib olla kohaldatav
. Osutatud säte näeb ette, et erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära (lg 1). Kui karistusseadustiku eriosas sätestatud vangistuse alammäär on vähemalt viis aastat, ei või mõistetud vangistus olla väiksem kui üks aasta (lg 2). 12. Ringkonnakohus leidis, et menetletavas asjas on
Samas eeldab sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine Riigikohtu praktika järgi mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusevastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusevastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse. Kui põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud kohus on õigusnormi tunnistanud põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata väära tõlgenduse tõttu, tekib olukord, kus põhiseaduslikkuse järelevalve kohus peab kontrollima asjasse mittepuutuva normi põhiseadusele vastavust. (Vt nt viidatud otsus asjas nr 3-4-1-9-03, p 12.) 3
õigesti, kui ta leidis, et menetletavas asjas tuvastatud asjaoludel ei saa selle sätte alusel mõista süüdistatavale
14. Vältimaks võimalust, et
tõlgendamisel tekib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi praktika vahel vastuolu, tuleb menetletav asi anda PSJKS § 3 lg 3 esimese lause alusel lahendamiseks üle Riigikohtu üldkogule. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.