Obsah (15)

§ 199§ 263§ 87§ 121§ 65§ 215§ 66§ 2§ 3§ 74§ 5§ 32§ 56§ 57§ 44

1-12-7227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2013. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-12-7227 (11250100195) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja A.

M. süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad K. G. - *** karistusregistri andmetel karistatud kriminaalkorras: 1) 07.07.2005 Lääne Maakohtu poolt

§ 263

p 1 alusel vangistusega 2 kuud,

§ 87

lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ja allutati käitumiskontrollile 1 aastaks; 2) 26.10.2005 Lääne Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 8 alusel üldkasulik töö 60 tundi tähtajaga 6 kuud; 3) 06.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4,7 alusel vangistus 5 kuud ja 29 päeva; 4) 17.01.2008 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 257, § 263 p 1,3,4 alusel vangistus 9 kuud, Tartu MK 16.04.2008 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aasta alates 29.04.2008, Pärnu Maakohtu 15.10.2008 määrusega vangistus 1 kuud 127 päeva täitmisele pööratud, karistus kantud 27.01.2009; väärteokorras karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 8-10.03.2011 A. M. - ***, karistatud kriminaalkorras: 1) 19.10.2010 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 121

alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud;2) 27.04.2011 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt

§ 121

alusel

§ 65

lg 1 alusel tingimisi vangistus 9 kuud 28 päeva katseajaga 24 kuud, väärteokorras karistatud Kaitsja Advokaat Peep Rajavere 2 RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista K. G. süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

1. K. G. on kahtlustatavana kinni peetud 08-10.03.2011, kuid „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 2 alusel ei ole K. G.`ile vabaduse võtmisega kahju tekitatud.
2. Õigeks mõista A. M. süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

4. Süüdi mõista A. M.

§ 215

lg 2 p 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 3,20 eurot) s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse 640 eurot tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul, esimene osamakse tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 5.kuupäevaks ja järgnevad osamaksed järgnevate kuude 5.kuupäevaks. Osamakse suurus 160 eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber

1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-7227, rahaline karistus/.
2. Välja mõista A. M.’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-12-7227 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 110 (ükssada kümme) eurot 40 senti; - koopiate tegemise kulu 45 senti; Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 4 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 590 (viissada üheksakümmend) eurot 85 senti tasumisele osade kaupa 4 (nelja) kuu jooksu. Esimene osamakse summas 147,60 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 20.kuupäevaks, järgnevad 3 osamakset summas 147,75 eurot järgnevate kuude 20.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
4. KrMs § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - koopiate tegemise kulu 45 senti; - tunnistajatele, kannatanutele makstud kulud 96 eurot 22 senti; -A.M. kaitsjale makstud tasud ja kulud 336 eurot; -K.G. kaitsjatele makstud tasud ja kulud 476 eurot 40 senti.
5. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata V. G. hagi õigusvastaselt tekitatud kahju 2476 eurot hüvitamiseks ja A. R. hagi õigusvastaselt tekitatud kahju 1113 eurot hüvitamiseks. Kannatanutel on KrMS § 310 lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades 3 selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS I episood K. G.it süüdistatakse selles, et tema tungis varem varguse toime pannud isikuna grupis A. M.iga ajavahemikul 30.01-02.02.2011 akna avamise teel sisse *** V. G.le kuuluvasse hoonesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V. G.le kuuluva tsirkulatsioonipumbaga elektrimootori väärtusega 200 eurot ja A. R.le kuuluva elektrimootori koos rihmarattaga võimsusega 2,2 kW väärtusega 128 eurot ja elektrimootori võimsusega 5,5 kW väärtusega 256 eurot ning kelgu, milline on kannatanu jaoks väärtusetu. Sellise tegevusega pani K. G. varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona karistatav

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

A. M.it süüdistatakse selles, et tema tungis varem varguse toime pannud isikuna grupis K. G.iga ajavahemikul 30.01-02.02.2011 akna avamise teel sisse ***V. G.le kuuluvasse hoonesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V. G.le kuuluva tsirkulatsioonipumbaga elektrimootori väärtusega 200 eurot ja A. R.le kuuluva elektrimootori koos rihmarattaga võimsusega 2,2 kW väärtusega 128 eurot ja elektrimootori võimsusega 5,5 kW väärtusega 256 eurot ning kelgu, milline on kannatanu jaoks väärtusetu. Sellise tegevusega pani A. M. varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kuriteona karistatav

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 näeb kuriteona ette võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, see on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Kohtuistungil andsid süüdistatavad K. G. ja A. M. ütlusi, et kindlasti mitte ei ole süüdistuses süüks arvatud kuritegu toime pannud. Kohus hindab teisi selles episoodis kohtus uuritud tõendeid. Kohtule on esitatud sündmuskoha *** vaatlusprotokoll /tl 47-68 I kd/. Sündmuskohta on vaadeldud 04.02.2011 kell 11.

1. Tl 163-167 I kd on Pärnu Maakohtu 31.05.2012 kohtuotsus nr 1-12-4674, mille kohaselt A. P. ja K. T. on süüdi mõistetud selles, et nemad tungisid ööl vastu 04.02.2011 ukseluku lõhkumise teel sisse *** asuvasse V.G. kuuluvasse puidutsehhi, kust varastasid erinevaid V.G.`le ja A.R.`le kuuluvaid esemeid. Kohtuistungil tunnistaja A.P. tunnistas ka ise, et tema sellise kuriteo koos K.T. toime pani. Sama kinnitavad ka KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldatud K.T.e ütlused. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et sündmuskoha vaatlus on tehtud peale 04.02.2011 K.T. ja A.P. poolt toime pandud vargust. Seda kinnitas kohtuistungil ka kannatanu A.R., öeldes, et kutsus politsei, kui oli avastanud 04.02.2011 varguse. Tl 7 I kd olevalt teatelt nähtub, et 04.02.2010 kell 9.43 on A. R. teatanud, et ööl vastu 04.02.2011 murti ukse lõhkumise teel *** asuvasse vanasse puidutsehhi ja selle kõrval hoonesse. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on näha hoone poole suundumas hulgaliselt jälgi. Kaitsja esitas kohtule EMHI poolt esitatud meteoandmed /tl 156-162 I kd/ Virtsu meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama atmosfäärinähtuste ja sademete hulkade andmete kohta. Nendest andmetest nähtub, et 03.02.2011 kella 10-12 on sadanud lund, sademeid kokku 2,7 mm. Kirjas on selgitus, et värskelt sadanud lume kohta kehtib ligikaudne seos, et 1 cm lund annab sulades 1mm vett, s.t 10 4 mm sademeid vastab talvel ligikaudu 10 cm paksusele lumekihile. A.M.`ile ja K.G.`ile on süüks arvatud kuriteo toimepanemist 30.01-02.02.
2. Meteoandmete kohaselt sadas peale seda lund. A.P. ja K.T. ütlustest tuleneb, et nemad ööl vastu 04.02 käisid samas hoones vargil ja vedasid kelguga varastatud metalli tee äärde. Nii P. kui T. on kinnitanud, et metalli viis tee äärest ära nende poolt sündmuskohale kutsutud P.V, kellega koos viidi metall järgmisel päeval metalli kokkuostupunkti. Tl 153-155 I kd on OÜ Tolmetex poolt esitatud dokumendid selle kohta, et P. V. on 04.02.2011 viinud OÜ-sse Tometex vanametalli. A.R., tutvunud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kinnitas kohtuistungil, et sellel ei ole näha akent, mille kaudu vargus toime pandi, samuti ei ole näha akna juurest eemalduvaid kelgujälgi. Seega ei anna sündmuskoha vaatlusprotokoll võimalust eristada, kas, kust ja milliseid enne 04.02 (süüdistuse kohaselt 30.01-02.02) tekkinud kelgujälgi on sellest hoones suundunud *** poole. A.R. kinnitas kohtuistungil, et elektrimootorid asusid kaarhallis, olid seal olnud vähemalt aasta ja need viidi majast välja telliskivihoone aknast. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et elektrimootorid on viidud koos kelguga akna juurde, on näha lohistamisjäljed. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on kaarhalli puitpõrand kaetud tugeva tolmu kihiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole fikseeritud ühtki lohistamisjälge kaarhallis. Samuti ei ole sündmuskoha vaatlusel uuritud kohta, kus kannatanu sõnade kohaselt asusid varastatud elektrimootorid. Nii hoonete ümbert kui kaarhalli põrandalt on leitud jalatsijälgi, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mitu erinevat jalatsijälge leiti, kas neid leitud jälgi on seostatud kellegi konkreetse isiku jalatsitega jne. Seega sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna infot selle kohta, kus asusid süüdistuses nimetatud varastatud elektrimootorid ja mil viisil ning millal nad on ära viidud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et sündmuskoha vaatlusprotokoll ei sisalda tõendeid süüdistuse asjaolude kohta. Prokurör leidis, et süüdistus on tõendamist leidnud kannatanu A. R. ja tunnistaja T. L. ütlustega. Prokurör leidis, et kannatanu A.R. kohtus antud ütlused on usutavad ja ka tema põhjendus, miks eeluurimisel ei ole asjadest selliselt rääkinud nagu kohtuistungil. Kaitsja leidis, et kannatanu R. kohtus antud ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus võrdleb järgnevalt kannatanu A.R. kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlusi. Kannatanu A. R. on kohtueelses uurimises üle kulatud kolmel korral - 12.02.2011, 12.04.2011 ja 14.12.
3. Kõiki eeluurimisel ülekuulamistel antud ütlusi kõrvutades on selgelt aru saada, et kannatanu räägib ühest vargusest, mis on toime pandud ööl vastu 04.02.2011 ja just selle varguse käigus varastatud asjadest, muuhulgas ka kolmest elektrimootorist, mis on käesoleva süüdistuse esemeks. Kannatanu on öelnud, et viimati käis selles hoones 2011 jaanuari lõpupäevadel (sinna juurde ei ole lisatud ühtki asjaolu, mida ta seal käimisel oleks näinud). Kannatanu on öelnud, et hoones on sees käidud 04.02.2011, sest kõrval on puidutöökoda ja seal inimesed töötavad ja näevad ümbruses olevaid jälgi. Eelmine õhtu jälgi näha ei olnud (ka siin ei maini kannatanu, et varem oleks selle hoone juures mingeid jälgi näinud). Kohtuistungil on A.R. andnud aga ütlusi, et (süüdistuses olevast) vargusest niipalju teab, et jäljed tulid akna tagant. Kelgu jäljed ja lohistamise jäljed kelgu peale ja siis kelgu suund alevi poole. Läbi akna on need (elektrimootorid) välja võetud, mitte uksest. See oli kaks päeva ennem suurt (s.o 04.02) vargust. Kõigepealt viidi need kolm elektrimootorit ära, kolmas oli G. oma, väike veepump oli otsas. Üks 5 ja poole KW mootor kaalub 50 kilo vähemalt. Käis pühapäeval seal ja siis käis kolmapäeval. Kolmapäeval olid jäljed, aga kuupäeva ei tea. Uksed olid lukus, üks aken oli lahti. Aken oli kinni lükatud ja lõi naeltega kinni. Maja (foto nr 1) taga oli kaarhall ja seal olid mootorid. Seal oli ühekordne aken. Peale ust kolmas aken, sealt oli sisse mindud. Üle valli tõstetud. Aiaauku või väravaauku siis ei olnud. Tema käis kolmapäeval seal, siis olid juba jäljed olemas ja siis olid mootorid läinud. Siis küla vahel oli nägijaid, et kes tulid kelguga. 5 Jälgi nägi juba kolmapäevasel päeval ja siis reedel helistati talle, et jäljed tulevad. Kui mootorite varguse avastas, siis ei olnud jälgi. Ja auku ka ei olnud. Läbi akna tõsteti elektrimootorid välja, mööda põrandat, uksed on igal pool, siseruumi uksed, need olid kõik lahti. See vaheuks ei puutu üldse asjasse. Elektrimootorid asusid kaarhallis, seal on paremat kätt puukapp ja sealt edasi, keset maja seina ääres (foto 20). Ei pöördunud kohe politseisse, kui mootorite vargused avastas, sest on pöördunud mitu korda, mis sest tolku on. Käivad talluvad jäljed maha ja lähevad minema. Politseisse helistas reedel. See oli siis kui see suurem osa minema viidi. Kui aia lõhkumised ja need olid. Kohus leiab, et kannatanu A.R. eeluurimisel antud ütlused ja kohtus antud ütlused ei erine pisiasjades, vaid sündmuste käiku on kirjeldatud täiesti erinevalt. Eeluurimisel on kannatanu kirjeldanud ühte s.o ööl vastu 04.02 toime pandud vargust. Kannatanu on loetlenud esemed, mille varguse ta hoonet üle vaadates avastas ja seal loetelus on ka elektrimootorid, mis on käeoleva süüdistuse esemeks. Kohtus on kannatanu kirjeldanud, kuidas elektrimootorite varguse avastas 04.02 eelsel kolmapäeval ja elektrimootorid olid akna kaudu välja viidud, kelgu jäljed läksid akna alt linna poole. Eeluurimisel on aga öelnud, et enne 04.02 varguse avastamist käis kinnistul jaanuari lõpus ja seal ei ole öeldud midagi selle kohta, et oleks enne 04.02 vargust näinud kinnistul mingeid jälgi. See oleks pidanud ilmselgelt olema koht, kus rääkida ka enne 04.02 vargust toimunud vargusest ja jälgedest. Midagi sellist aga protokollis kirjas ei ole. Kohus leiab, et kannatanu ütlus eeluurimisel selle kohta, et naabruses olevad inimesed näevad jälgi ja kuna nad teatasid talle jälgedest 04.02, siis vargus on toime pandud just sel päeval, sest eelmine päev jälgi näha ei olnud, näitab, et kannatanu on eeluurimisel rääkinud võimalikest jälgedest ja nende tekkimise ajast ning ka seejuures oleks pidanud siis olema kirjas ka tema enda poolt eelnevalt nähtud jäljed nagu ta seda kirjeldas kohtuistungil. Aga ka siis ei ole kannatanu rääkinud ühtki sõna jälgedest, mida ta ise paar päeva varem nägi. Kannatanu selgitas, et segadus on ilmselt sellepärast, et kuna helistas politseisse peale 04.02 vargust, siis on politsei kõik korraga kirja pannud ja sellepärast on segadus. Kõik on ühe protokolli peale kirjutatud ja siis kõik ongi ühte patta läinud. Kannatanu väitis ka kohtus, et rääkis juba politseis nii nagu kohtuski ja oli üllatunud, et see nii kirjas ei ole. Samas kinnitas kohtus, et luges protokollid eeluurimisel läbi ja tema ütluste järgi on seal kirjas. Kohus leiab, et kannatanu selgitused selle kohta, miks tema ütlused süüdistuses märgitud varguse kohta on eeluurimisel ja kohtus erinevad, ei muuda kannatanu ütluste diametraalset muutumist usutavaks. Kohus leiab, et kannatanu seletus ütluste erinevuse kohta on vastuoluline - kannatanu kinnitab, et rääkis eeluurimisel nii nagu kohtus ja samas kinnitas, et luges eeluurimisel protokollid läbi ja seal oli kõik tema ütluste järgi kirjas. Kohus leiab, et kannatanu on eeluurimisel andnud ütlusi kolmel korral ja nendest ütlustest ei nähtu, et kannatanu oleks elektrimootorite varguse avastanud varem. Kannatanu räägib eeluurimisel ainult 04.02 avastatud vargusest, nimetab, milliste esemete kadumise ta peale 04.02 vargust hoonet üle vaadates avastas. Kohus leiab, et kui kannatanu oleks politseis rääkinud elektrimootorite vaegusest nii nagu kohtuistungil, siis peaks see ka esialgsetest ütlustest välja paistma. Nii see aga ei ole. Kannatanu on rääkinud eeluurimisel varguse asjaoludest – kust kaudu sisse tungiti, mis ära varastati, millal eelnevalt käis kinnistul, kuid pole rääkinud ühtki eelnevate asjaoludega seostuvat fakti, millised on esmakordselt avaldanud kohtuistungil. Kohus leiab, et ka asjaolu, et kannatanu sõnade kohaselt toimusid kaks vargust lähestikku ja kannatanu teatas vargusest politseile 04.02, s.o väga lähedases ajalises seoses tema poolt väidetava mõlema varguse episoodiga, kinnitab, et ülekuulamise ajal oleks pidanud kannatanud ilmselgelt lähimöödanikus toimunud sündmusi mäletama oluliselt paremini kui kohtuistungil, mil sündmustest oli möödunud juba 2 aastat. Kannatanu on kinnitanud, et luges protokollid läbi ning selle kohta on kannatanu kirjutanud kõigile kolmele protokollile, et on protokollid läbi lugenud ja see on õige. Seetõttu leiab kohus, et ütluste diametraalset muutumist ei ole võimalik selgitada sellega, et politsei on midagi kirja jätnud panemata või kaks asja korraga üles kirjutanud. Kui kannatanu oleks 6 eeluurimisel andnud samasuguseid ütlusi kui kohtuistungil, siis ta ei oleks saanud peale protokollide allkirjastamist kinnitada, et need on tema sõnade järgi kirjutatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu ütlused kuriteo kohta eeluurimisel ja kohtus on täiesti erinevad. Sisuliselt on kannatanu ütlustes sama vaid fakt, et kaarhallist on varastatud kolm elektrimootorit. Varguse aja, viisi ja vargusele eelnenud tema poolt tajutud asjaolude kohta on kannatanu andnud erinevaid ütlusi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu A.R. ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Prokuröri taotlusel kuulati kohtus üle ka tunnistajad T. L. ja R. R., kes kinnitasid kohtuistungil, et 2011 aasta alguses, jaanuaris nägid kahte inimest kelku vedamas, oli õhtune pime aeg. L. tundis kelku vedavates inimestes ära M.i ja G.i, kes on põlised *** elanikud. Kelku vedanud inimesed põgenesid neid nähes, hiljem nägid ka kohta, kuhu nad olid kelgu maha jätnud. Kannatanu V. G. andis kohtuistungil ütlusi, et talle kuulub *** kinnistu, seal on angaar metallist ja administratiivhoone 600 ruutmeetrit, Tal oli seal ka tsirkulatsioonipumbaga elektrimootor. See on suur mootor. Umbes 50 – 80 kilo. Ei mäleta, kas pump ja mootor olid koos või eraldi. Kannatanu A. R. kinnitas, et üks elektrimootor võis kaaluda vähemalt 50 kg ja temalt varstati ära kaks elektrimootorit. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud A. R.`le kuuluvat /tl 142-145 I kd/ kelku. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, kuidas see kelk kriminaalasja juurde on jõudnud. Vaatlusprotokollis on kirjas, et vaatlus toimus Lihula konstaablipunktis. Kannatanu on tunnistanud, et see kelk asus enne vargust kaarhallis. Kohus aga leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et asitõendina vaadeldud kelk on kelk, millega esemete vedamist nägid tunnistajad L. ja R. Kui vaadelda asitõendina fotografeeritud A.R.`le kuuluvat kelku, siis eluliselt ei ole usutav, et selle kelguga oleks võimalik olnud vedada kolme elektrimootorit, isegi kui iga mootori kaaluks võtta 50 kg. Seega ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit selle kohta, milline oli kelk, millega asjade vedamist tunnistajad L. ja R. nägid. Tunnistajate R. ja L. ütlused on vastuolulised ka kelgul olnud esemete suhtes. T.L. kinnitas kohtuistungil, et kelgul olid elektrimootorid, ei tea mitu täpselt, võis olla 3-4-
4. R.R. kinnitas kohtuistungil, et kelgul oli hunnik asju peal, hiljem täpsustas, et kelgu peal oli mingi elektrimootor, mis veel oli, ei oska öelda. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja R.R. öelnud /tl 76-78 I kd/, et kelgul nägi mingit hunnikut aga mis asjad seal täpselt olid, seda ei vaadanud. Kaitsja küsimusele, et kuidas kohtus s.o hiljem mäletab täpsemalt, mis kelgul oli, vastas, et oma arust ütles küll uurijale, et kelgul oli elektrimootor. Kui kelgul olid elektrimootorid nagu tunnistaja L. väidab, siis eluliselt seletatav ei ole kuidagi tunnistaja R. väide, et sai aru, et kelgul oli üks elektrimootor ja siis veel hunnik asju – kuidas tunnistaja tundis ära ühe mootori ja ülejäänuid nimetas järjekindlalt vaid asjade hunnikuks. Seega leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, kas ja mitu elektrimootorit seal kelgul olid. Kuna elektrimootorid on liigitunnustega asjad, siis tunnistaja L. ütlustega ei ole kindlasti tõendamist leidnud, et kelgul olid *** varastatud elektrimootorid. Tunnistajad leidsid küll võimalikest varastest mahajäetud kelgu, aga kuna seda kelku ja sellel olnud asju ei ole vaadeldud, siis ei saa ka tõsikindlalt väita, et kelgul olid elektrimootorid, mis kuulusid A.R.`le ja V `le, mis olid varastatud süüdistuses märgitud ajal süüdistuses näidatud kohast. Kohus leiab, et tunnistajate R. ja L. ütlused kelgul olnud asjade kohta on üksteisele vasturääkivad ja kuna muid tõendeid kelgul olnud asjade kohta ei ole esitatud, ei ole kohtus tõendamist leidnud, et kelgul, mille vedajates tunnistaja L. tundis ära M.i ja G.i olid *** varastatud elektrimootorid. Tunnistajad L. ja R. on ka rääkinud, et kui mööda kelgujälgi läksid, siis nägid, et jäljed tulid *** poolt. L. kinnitas, et autost välja ei läinud, nägi jälgi minemas värava juurde, kelku oli lohistatud üle lumevalli. R.R. ütles kohtuistungil, et järgmine hommik kui läksid sinna samasse vaatama, siis oli näha, et nagu hobusereega oleks tuldud - kelgujälgi oli seal hoovi peal terve rada. Ütleme nii, et seal ühe korra ei ole käidud. Seal oli käidud mingi 30 korda. 7 Seega tunnistajad on andnud erinevaid ütlusi, millal nad käisid sündmuskoha lähedal kelgujälgi vaatamas – L., et samal õhtul ja R., et järgmisel päeval valgel ajal. Kui L. ütlustest ei tulene, kui palju võis olla kelgu ja muid jälgi suundumas kaarhalli poole, siis R. ütlustest tuleneb selgelt, et seal oli jälgi väga palju – seal oli käidud mingi 30 korda. Kohus leiab, et selline jälgede arvukus ei võimalda siduda kelgu tõmbamise nägemist L. ja R. poolt süüdistuses märgitud ajaga. Kannatanu ütluste kohaselt elektrimootorite varguse järgselt jäljed läksid akna alt *** poole ja 04.02 varguse aitas avastada just see, et siis oli kinnistul palju jälgi, mida kõrvalhoones olevad töötajad nägid, mida seal eelmisel päeval (s.o enne 04.02) ei olnud. Seega kui lugeda kuriteo toimepanemise ajaks isegi süüdistuses märgitud viimast kuupäeva s.o 02.02.2011, siis kannatanu on kindlalt väitnud, et 03.02 palju jälgi veel kinnistul ei olnud, jäljed olid olemas 04.02 hommikul. K.T. on ülekuulamisel öelnud, et kuna metalli oli palju ja selle äraviimine oleks raske olnud, ehitasid ise kohapeal puitmaterjalist kelgu, A. olid kaasas suusad, mille peale ehitasid kelgu. Kelguga tirisid metall umbes 100 meetri kaugusele tee äärde, tee äärde tõid metalli kelguga kolmel korral. A.P. andis kohtuistungil ütlusi, et varastatud asjad vedasid tee äärde kelgul, mille ehitasid koha peal. Seega on T.e ja P. ütlustega tõendmaist leidnud, et kui nemad ööl vastu 04.02 kuriteo toime pannud, siis korduvalt vedasid varastatud metalli kelguga tee äärde ja sellest pidid ka jäljed maha jääma. Tunnistaja T.L. on kinnitanud, et 2011 jaanuaris nägi kaht isikut, kelles tundis ära M.i ja G.i kelguga 3-5 elektrimootorit vedamas, kelgu jäljed tulid kaarhalli poolt. Tunnistaja R. ütluste kohaselt aga kaarhalli juures oli kelgujälgi väga palju. Kohus leiab, et tunnistaja R. ütlus kelgujälgede paljususe kohta ei kinnita, et tunnistajad nägid kelgu tõmbamist süüdistuses märgitud ajal, sest kannatanu on avaldanud, et jälgi oli kinnistul palju peale 04.02 varguse avastamist ja seda kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis näitab 04.02 kekspäeval värskete jälgede olemasolu. Ei saa unustada ka seda, et 03.02 sadas sündmuskohal lund. Kohus leiab, et tunnistaja V. M. kohtus antud ütlused ei oma käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust. Tunnistaja kinnitas, et teab, et M. ja G. Virtsus elades elatise teenimiseks püüdsid kala kui oli võimalik ja korjasid metalli. Samas G. ja M. ise kategooriliselt eitavad kelguga metalli vedamist jaanuari lõpus
5. Seega ei ole võimalik siduda tunnistaja L. poolt nähtud kelgu vedamist M. ja G. poolt ka mingi muude esemete vedamisega. Kohus leiab, et ei ükski kohtule esitatud tõend iseseisvalt ega tõendite kogumis ei kinnita süüdistatavate poolt neile süüdistuses süüks arvatud teo toimepanemist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et K.G. ja A.M. on toime pannud neile süüdistuses süüks arvatava kuriteo. Seega tuleb süüdistatavad süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks mõista.

II episood A. M.`it süüdistatakse selles, et tema võttis varem varguse toime pannud isikuna grupis K. N.iga 16. mail 2011 omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Rapla maakonnas Märjamaa vallas *** K. A.ile kuuluva registreerimata sõiduauto VAZ 21011 väärtusega 96 eurot. Sõiduki käivitamiseks võtsid nad sama kinnistu kuurist traktorilt T-25 aku väärtusega 76 eurot. Nimetatud sõidukiga sõitsid A. M. ja K. N. ringi, kuni põhjustasid sama päeva õhtul avarii ning hiljem tagastasid sõiduauto omanikule. Sellise tegevusega pani A. M. varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 215

lg 2 p 1, 2 näeb kuriteona ette võõra vallasasja 8 omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise, grupis. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.M. ja K.N. olid isikuteks, kes süüdistuses kirjeldatud teo grupis toime panid. Süüdistatava A.M. kohtuistungil antud ütlused ja kohtuistungil KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel avaldatud K. N. ütlused kinnitavad kokkulangevalt esitatud süüdistust. Mõlemad on andnud ütlusi, et auto VAZ 21011, mille nad kasutamiseks võtsid, kuulus enne K.N.`ile. 16.05.2011 tekkis mõte, et läheks K. A.i *** juurde, kus teadsid olevat ka eelnimetatud auto. Läksid *** juurde, kus auto seisis K.N. sõnade kohaselt poolelioleva palkmaja otsas. K.N. sõnu kinnitab ka tl 117-122 I kd on sündmuskoha *** vaatlusprotokoll, mille kohaselt kinnistul suurte kuuskede kõrvale jääb palkidest valmistatud hoone seinad, hoone ilma katuseta, hoone vasakule küljele jääb niidetud rohi. Lähemal vaatlusel on näha, et hoone otsas osa rohtu ristküliku kujuliselt niitmata. Niitmata rohu seest paistavad välja kaks kaablit, millest üks on musta ja teine punast värvi isolatsioonidega. Edasi kirjeldavad nii A.M. kui K.N., et autol ei olnud akut ja K.N. teadis, et kuuris on traktor, millelt saab aku. A.M. ronis katuse kaudu kuuri ja võttis traktorilt aku, mille panid autole. K.N. käivitas auto ja A.M. sõitis autoga, tegi avarii ja auto jätsid sinnasamasse metsa vahele. Hiljem tagastasid auto K. A.`ile. Kohtus avaldati KrMS § 289-1 lg 1 p 2 alusel kannatanu K. A. ütlused /tl 127-128 I kd/ selle kohta, et sõiduauto väärtuseks hindas 96 eurot ja aku väärtuseks 76 eurot. Tänaseks on tagasi saanud nii auto kui ka aku ja materiaalset kahju pole talle enam tekitatud. Kohus leiab, et A.M. pani talle süüks arvatava teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et seda tõendavad nii A.M. kui K.N. ütlused – *** mindi seetõttu, et teati seal olevat enne K.N.ile kuulunud auto ja soov oli selle autoga sõitma minna. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et *** mineku eesmärgiks oli auto omavoliline kasutamine. K.N. on öelnud, et kuna maja juures kedagi ei olnud, mindi auto juurde. Kohus leiab, et K.N. poolt öeldu näitab, et tegu ei ole toime pandud kavatsetult, s.t, et maja juurde minnes ei olnud eesmärki autot omavoliliselt kasutada. Hoolimata sellest, et maja juures kedagi ei olnud, otsustasid A.M. ja K.N. ikkagi autot kasutada. See näitab, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega – nad teadsid, et omaniku luba auto kasutamiseks ei ole, kuid sellest hoolimata tegid auto sõidukorda ja läksid sellega sõitma. Prokurör leidis, et A.M. on

§ 215

lg 2 p 1 sätestatud isikuks, sest korduvuse annab nii elektrimootorite varguse toimepanemine 2011 jaanuaris-veebruaris kui ka 06.11.2006 Pärnu Maakohtu otsus, millega kohaldati A.M. suhtes varguse toimepanemise eest käitumiskontrolli

§ 87

alusel üheks aastaks, millise karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemise kustutasid sel ajal kehtinud karistusregistri seaduse § 25 lg 5 ja § 35 lg 2 kohaselt pidevalt toime pandud väärteod. Kuna kohus mõistab A.M.i talle süüks arvatud elektrimootorite varguses õigeks, siis asjaolu, et A.M.ile selline süüdistus oli esitatud, ei tee temast

§ 215lg 2 p 1 sätestatud isikut.

Kaitsja leidis, et 2006.aastal A.M.`ile mõistetud karistus on kustunud enne 2011.aasta maid karistusregistri seaduse § 25 lg 2 alusel, sest soodsamal sättel on tagasiulatuv mõju. Karistusregistri teatise /tl 40-45 II kd/ kohaselt on Pärnu Maakohus A.M. 06.11.2006 süüdi mõistnud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja

§ 87lg 1 p 2 alusel allutanud käitumiskontrollile 1 aastaks.

Vahepeal on A.M.`ile politsei määranud karistusi väärtegude eest, mis ei ole seotud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamisega. 19.10.2010 otsusega on Pärnu Maakohus karistanud A.M.`it

§ 121

alusel vangistusega 6 kuud,

§ 74alusel katseajaga 18 kuud.

Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 3 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui nooremale kui kaheksateistaastasele isikule mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamisest on möödunud kaks aastat. Vastavalt Pärnu Maakohtu 06.11.2006 kohtuotsusele /tl 89-94 I kd/ on A.M. 1-aastase käitumiskontrolli alguseks loetud 06.11.2006, seega käitumiskontrolli viimane päev oli 9 05.11.2007 ja karistusandmed oleks tulnud registrist kustutada 05.11.2009. Karistusregistri seadus näeb aga ette ka olukorrad, millistes karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Karistusregistri seaduse § 25 lg 5 sätestas kuni 01.01.2012 - kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 5 sätestab alates 01.01.2012, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue kuriteo, siis eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. Tähtaega arvutatakse viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi kuritegude eest.

§ 5

lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kuni 01.01.2012 kehtiva redaktsiooni kohaselt, mil kuriteo eest mõistetud karistuste tähtaja katkestas ka uute väärtegude toimepanemine ning selle redaktsiooni järgi oli A.M. 16.05.2011 isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Alates 01.01.2012 kehtiva redaktsioon järgi aga A.M. ei ole isikuks, kes on varem varguse toime pannud, sest väärteod ei katkestanud

ituse kustutamise tähtaegade kulgemist ja varguse eest kohaldatud mõjutusvahend tuleb kustunuks lugeda 5.novembrist 2009. Eeltoodu näitab, et ilmselgelt alates 01.01.2012 kehtiv karistusregistri seaduse § 25 lg 5 on seadus, mis leevendab A.M. olukorda ja kohus leiab, et juhindudes

§ 2lg 2 tuleb kohaldada alates 01.01.2012 kehtivat redaktsiooni.

Lähtudes eeltoodust A.M. ei ole isikuks, kes varem on varguse toime pannud ja süüdistusest tuleb välja jätta

§ 215lg 2 p 1.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A. M. on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo (välja jättes, et ta on isik, kes on varem varguse toime pannud), mis vastab

215 lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseisule. Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A. M. süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A. M. on toime pannud

§ 215lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja ta tuleb süüdi mõista.

KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 215lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et A.M. süü ei ole suur, kuigi tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et kuriteo initsiatiiv tuli K.N.`ilt, kes oli auto kannatanule müünud ja teadis auto asukohta. Samuti vähendab süüd asjaolu, et A.M. ja K.N. ise kannatanule auto hiljem tagastasid ning kannatanu on avaldanud, et teo tagajärjel ta kahju kandnud ei ole. Seeläbi leiab kohus, et esineb

§ 57

lg 1 p 2 sätestatud karistust kergendav asjaolu - kahju vabatahtlik hüvitamine, auto tagastamise näol. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 alusel on ka süü tunnistamine ja kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 40-45 II kd on karistusregistri teatis, mille kohaselt A.M.`it on karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Nagu kohus juba eespool leidis, peaks karistusregistri teatises numbri 2 all olevad 10 karistusandmed olema karistusregistrist kustutatud. A.M. on aastatel 2006-2010 korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, kuid kohus neid tegusid ja karistusi lähemalt ei analüüsi, kuna need väärteod on teiseliigilised kui käesolevas kriminaalasjas menetluse esemeks olev kuritegu, mis on varavastane kuritegu. Karistusregistrist on näha, et A.M. on Pärnu Maakohtu 19.10.2010 ja 27.04.2011 kohtuotsustega süüdi tunnistatud

§ 121

alusel ja

§ 65

lg 1 alusel on mõistetud vangistus 9 kuud 28 päeva, mille kandmiselt on

§ 74alusel vabastatud tingimuslikult 24 kuulise katseajaga.

Seega tõepoolest 16.05.2011, kui A.M. pani toime käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva kuriteo, kandis ta tingimisi vangistust, olles kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja R.Merila on andnud A.M.`i iseloomustuse /tl 141 I kd/, kus ta on hinnanud katseaega heaks, selgitades, et A.M.`il ei olnud kontrollnõuete täitmisega probleeme, on käinud registreerimistel kokkulepitud aegadel, oli kohe esimesel kohtumisel nõus kriminaalhooldajaga koostööd tegema. Kohtumised ja vestlused on olnud asjalikud ja töised. A.M. andis kohtus ütlusi, et töötab, tööleping, mille kohtule esitas /tl 82 I kd/, on kehtiv, tegelikult algas leping 03.09.2012, aga sellega ei saanud politseisse minna ja tehti uus. Politseisse on vaja minna, et saada töötamisluba. See on täistööajaga. On iga kahe nädala tagant palgapäev ja netos saab kuskil 900 eurot. Helsinkis, kus elab, see korter on õemehe isa üürikorter. Elab seal koos õemehe isaga. Elukaaslane ja laps elavad Eestis, käib Eestis kuus korra. Lapse ema on hetkel lapsega kodus ja ta saab juba emapalka On nõus tegema ÜKT-d, aga siis ei saa Soomes edasi käia ja siis ei ole tööd ega midagi ja läheb raskeks. Varasemaid otsuseid võib olla tasumata kuskil 1500 ringis. Rahalist karistust oleks võimeline tasuma, kui saaks tasuda osade kaupa. 300 eurot kuus umbes sobiks. Laps vajab ja saab ka temalt ülalpidamist, kui kodus oli, vaatas last ja rahaliselt toetab ka ja ka edaspidi. Kohtule on esitatud sünnitunnistus /tl 83 I kd/. Kohus leiab, et asjaolu, et A.M.`it on eelnevalt karistatud teiseliigilise kuriteo eest ja käesolevas kriminaalasjas toime pandud kuritegu on toime pandud katseajal, ei välista iseenesest A.M. karistamist ka kergema karistusega, milleks on rahatrahv. Arvestada tuleb asjaoluga, et katseaeg oli kestnud vaid pool aastat ja kestis veel poolteist aastat. A.M. ei ole peale 16.05.2011 uusi kuritegusid toime pannud. Kriminaalhooldaja on katseajale andnud hea hinnangu. Lähtudes asjaolust, et A.M. ei ole uusi kuritegusid pea kahe aasta jooksul toime pannud, leiab kohus, et uute kuritegude toimepanemise oht A.M. puhul ei ole suur. Õiguskorra kaitsmise huvid ei suurenda mõistetavat karistust, sest teo ebaõiglus ei kajastu ühiskonnas laiemalt, tegu on kannatanu ja ühe süüdistatav puhul tuttavatega. Prokurör leidis, et A.M.`ile ei saa mõista rahalist karistust, sest tal on tasumata trahve, hüvitamata kahju on suur ja ta on toime pannud kaks kuritegu katseajal. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud aluseid, mis prokuröri meelest välistasid A.M.`ile rahalise karistuse mõistmise, ei esine – kuriteoga kahju pole tekitatud, katseajal on toime pandud üks teiseliigiline kuritegu ning tasumata rahatrahvid iseenesest ei välista rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja leidis, et A.M.`it on võimalik karistada ka kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. Kohus leiab, et eelpool on ilmnenud alljärgnevad asjaolud. A.M. süü ei ole suur. Esinevad karistust kergendavad asjaolud – süü tunnistamine ja kahetsus, kahju vabatahtlik hüvitamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. A.M. on kriminaalkorras karistatud, kui

§ 121järgi, mis on teiseliigiline kuritegu.

A.M. on leidnud endale täistööajaga töökoha, tal on pere ja ülalpidamisel laps. Asjaolu, et A.M. töötab, näitab, et ta on võimeline ise rahalist karistust kandma ja ei pea karistuse kandmiseks hakakem uusi kuritegusid sooritama. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud asjaolud kogumis näitavad, et A.M.´ile on võimalik karistuseks mõista kergeim karistusliik s.o rahaline karistus, sest kohus leiab, et A.M. on peale kuriteo toimepanemist oma käitumisega näidanud, et ta on võimeline elama õiguskuulekat elu ja teenima elatist ning seetõttu ei ole põhjendatud raskeima karistusliigi s.o vangistuse kohaldamine. Kohus leiab, et A.M.`it tuleb karistada rahalise karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kuna vastavalt tl 115 I kd 11 olevale tõendile A.M. keskmise päevasissetuleku suurus aastal 2010 oli väiksem kui

§ 44

lg 2 sätestatud miinimumpäevamäär 3.20 eurot, tuleb

§ 44

lg 2 alusel lugeda

ituse mõistmisel päevamäära suuruseks 3,20 eurot. A.M. on toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud rasked. Karistust ei ole võimalik mõista alammäära lähedaselt, sest A.M. on varem kriminaalkorras karistatud isik. Kohus leiab, et A.M.`it tuleb karistada rahalise karistusega alla keskmise karistuse määra, mis vastab nii toimepandud teole kui A.M.´i isikule.

§ 66

lg 1 alusel kohus ajatab rahalise karistuse tasumise, kuna karistuse korraga tasumine võib teha võimatuks A.M.`il ülal pidada oma last. Kohus määrab rahalise

ituse tasumisele selliselt, et ajatades ka eelmainitud põhjusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel A.M.´ilt väljamõistetavaid menetluskulusid, et kokku ei kuuluks ühes kuus käesoleva kohtuotsuse järgi tasumisele üle 300 euro. A.M. on ise kinnitanud, et sellise summa maksmine ühes kuus on talle jõukohane ja siis ta saab ka last ülal pidada. TÕKEND K. G. on kahtlustatavana kinni peetud 08-10.03.2011 /tl 108-110 I kd/. „Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse“ § 1 lg 1 p 2 sätestab, et eelnimetatud seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega. Kinnipidamise protokolli kohaselt on K.G. vabastatud seoses kinnipidamise aluse äralangemisega, mitte kahtluse äralangemisega. Lähtudes eeltoodud seadusesättest ja asjaolust leiab kohus, et K.G.`ile ei ole kriminaalmenetlusega s.o kahtlustatavana kinni pidamisega seoses kahju tekitatud. Süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud kannatanu V. G. tsiviilhagi, milles ta taotleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud ööl vastu 04.02.2011 võrkaia ja ukseluku lõhkumise teel *** temale kuuluvasse puidutsehhi sissetungimisega – lõhkumise kahju 50 eurot ja sealt temale kuuluvate esemete vargusega koguväärtusega 2426 eurot /tl 5 I kd/. Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud kannatanu A. R. tsiviilhagi, milles ta taotleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis on tekkinud ööl vastu 04.02.2011 võrkaia ja ukseluku lõhkumise teel *** V. G. kuuluvasse tootmishoonesse sissetungimisega, kust varastati temale kuuluvaid esemeid koguväärtusega 1113 eurot /tl 6 I kd/. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab A. M.`i ja K. G.`i elektrimootorite varguses õigeks, tuleb V.G. ja A.R. tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. Vastavalt KrMS § 310 lg 3 on kannatanutel õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. ASITÕEND Asitõendina on vaadeldud kelku /tl 142-145 I kd/, mis on üle antud omanikule A.R.`le /tl 146 I kd/. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud: 1.1.kaitsjale T.Liiva K.G. kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 208,80 eurot /tl 35-36 I kd/, 76,80 eurot /tl 138-140 I kd/, 56,40 eurot /tl 33-34 II kd/ ja kohtumenetluses asenduskaitsjale P.Rajavere K.G. kaitsmise eest makstud tasu 134,40 eurot /tl 56-57 II kd/, kokku 476,40 eurot, mis tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda; 12 1.2.kaitsjale P.Rajavere A.M. kaitsmise eest makstud tasu 96 eurot /tl 37-38 I kd/, 115,20 eurot /tl 135-136 I kd/, 249,12 eurot /tl 54-55 II kd/, kokku 460,32 eurot. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kaitsjale makstud tasust umbes ¼ on seotud

§ 215lg 2 järgse süüdistusega, tõendi kulu puudutas aga varguse episoodi.

Lähtudes eeltoodust kaitsja leidis, et A.M.`ilt tuleb kaitsjatasuna välja mõista ¼ makstud tasust, ülejäänud tasu ja tõendi kulu tuleb jätta riigi kanda. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, sest on selge, et kaitsja teab, milline oli tööaja jaotus erinevate süüdistustega tegelemiseks ja kaitsja taotlus tundub kohtule ka usutav. Kohus jätab KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda kaitsjatasu ja kulu 336 eurot ning KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab A.M.`ilt kaitsjatasuna välja 110,40 eurot.

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x320= 480 eurot. Sundraha tuleb välja mõista A.M.`ilt.
2. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see advokaat P.Rajavere`le toimikust koopiate tegemise kulu 45 senti /tl 131 I kd/ ja advokaat T.Liiva`le toimikust koopiate tegemise kulu 45 senti /tl 134 I kd/. kaitsjale T.Liiva koopiate tegemise kulu tuleb jätta riigi kanda, kaitsjale P.Rajavere toimikus koopia tegemise kulu tuleb A.M.`ilt välja mõista, kuna koopia on esitatud CD-plaadil ja koopiate tegemise kulu ei sõltu kuriteo episoodide arvust.
3. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulu kannatanule ja tunnistajale makstud kulud ja käesolevas kriminaalasjas on need: 4.
4. tunnistaja V.M.´ile makstud sõidukulu 21 eurot 18 senti /tl 15-16 II kd/, 4.2.kannatanu V.G.`le makstud sõidukulu 27 eurot 74 senti /tl 21-22 II kd/; 4.3.tunnistaja T.L.`ale makstud sõidukulu 24 eurot 30 senti /tl 64-65 II kd/; 4.4.tunnistajale A.P. makstud sõidukulu 23 eurot /tl 66-67 II kd/. Tunnistajatele ja kannatanutele makstud kulud 96,22 eurot tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda, kuna kõik kannatanud ja tunnistajad on seotud episoodiga, milles kohus süüdistatavad õigeks mõistab. A.M.`ilt väljamõistetavate menetluskulude tasumise ajatab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel neljale kuule, et A.M. saaks last ülal pidada. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik