) § 121 lg 4, § 235 lg 1, § 278 lg 1). Muus osas ei ole määruskaebuse esitamine lubatav (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hankelepingu esemeks on nelja Saku vallas asuva mänguväljaku rajamine, sh kaasava eelarve raames konkursi võitjaks osutunud Üksnurme küla puhkepargi ja mänguväljaku rajamine Talve tee L1 maaüksusele. Kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, mistõttu ei ole tal võimalik jõuda ka hankelepingu sõlmimiseni. Kaebaja seaduslikule esindajale kuulub Talve tee L1 naaberkinnistu ja ta on esitanud juba varem seoses Talve tee L1 maaüksusele puhkepargi ja mänguväljaku rajamisega kaebusi Tallinna Halduskohtule. Seega ei ole tegemist kaebaja tõsiselt võetava huviga osaleda hankes ja mänguväljakuid tegelikkuses ka välja ehitada, vaid naaberkinnistu omanikuna takistada nimetatud kinnistule mänguväljaku rajamist. Kõikide mänguväljakute rajamiseks esineb oluline avalik huvi, mida kinnitab mh asjaolu, et Talve tee L1 maaüksusele rajatav mänguväljak võitis Saku valla kaasava eelarve konkursi ja mänguväljaku poolt hääletanud elanikel on õigustatud ootus, et mänguväljak valmib 2024. aastal. 8. Tallinna Halduskohus tagastas 30.07.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis CoDe-Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning rahuldas Saku valla taotluse ja andis loa sõlmida riigihankes „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hankeleping (resolutsiooni p 4). Halduskohus määras, et määruse resolutsiooni p 2 jõustumisel tagastatakse kaebajale kaebuse esitamisele tasutud riigilõiv 640 eurot (resolutsiooni p 5) ja muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6). Kaebus tuleb tagastada
Selle sätte järgi ei saa kaebust tagastada olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 18). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le, kuid see jäeti 22.07.2024 otsusega läbi vaatamata ja tagastati. VAKO tugines kaebaja esitatud vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel RHS § 192 lg 3 p-le 2, mille järgi jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi. Kuigi kaebaja esitas enne VAKO 22.07.2024 otsuse allkirjastamist VAKO-le vaidlustuse täiendused (dtl 41–46), saab nõustuda VAKO-ga, et 22.07.2024 e-kiri on esitatud pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist. RHS § 192 lg 6 näeb ette kättetoimetamise fiktsiooni ning dokument loetakse kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas isikul on sellel konkreetsel hetkel tegelikkuses võimalik sellega tutvuda või mitte. RHS ei näe ette seaduses sätestatud tähtaegade ennistamist ega seda, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb anda korduvalt tähtaegu. Seega luges VAKO kooskõlas RHS § 192 lg-ga 6 õigesti, et kaebajale antud vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 19.07.2024 ja ühtlasi ei kõrvaldanud kaebaja puudusi tähtaegselt. Isegi kui lugeda, et VAKO oleks pidanud kaebaja 22.07.2024 avaldusega enda otsuse tegemisel arvestama, ei saa olla vaidlust, et kõiki puudusi kaebaja ei kõrvaldanud, jättes nt riigilõivu tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mis igal juhul toob kaasa vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise. Seega on VAKO 22.07.2024 otsus õiguspärane. Vaatamata eelnevale tuleks kaebus tagastada ka kaebeõiguse puudumise tõttu (
Kaebaja väitel esitas ta pakkumise tähtaegselt, kuid nii see ei ole. Asja juurde võetud Saku valla Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud vastustest nähtub, et kuigi kaebaja esitas riigihangete e-keskkonnas „Teabevahetuse“ raames kirjalikud pöördumised, ei ole võimalik neid pakkumusena käsitada, sest selline pakkumus ei ole esitatud ettenähtud viisil ega vasta vähimalgi määral riigihangete alusdokumentide nõuetele. Kui hankija on ette näinud pakkumuste esitamiseks konkreetse viisi, siis saab pakkumuseks pidada üksnes sel viisil esitatud pakkumust. Kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, siis puudub kaebajal ka õigus hankija 09.05.2024 otsuseid vaidlustada, sest hankija otsused ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Lisaks ei oleks võimalik kaebusega saavutada ka kaebaja eesmärki, milleks on hankelepingu sõlmimine. Seega oleks kaebuse tagastamine võimalik ka
Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja subjektiivseks õiguseks, mille kaitseks ta esialgset õiguskaitset vajab, saab pidada õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. Kuna kaebaja ei ole riigihankes pakkumust esitanud, puudub tal ka võimalus hankelepingu sõlmimiseks. Lisaks on esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt perspektiivituks tuleb mh pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele.
lg-s 11 sätestatud hankijale hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmise tingimused on täidetud. Kaebaja soovib praeguses asjas vaidlustada hankija viimaseid otsuseid, mis eelnevad hankelepingu sõlmimisele, st vastustaja taotlus on lubatav. Vastustaja on välja toonud avaliku huvi ning arvestades asjaolu, et kaebuse eduväljavaated on olematud, siis ilmselgelt perspektiivitu kaebuse tõttu on avalik huvi kaebaja õiguste võimalikest riivetest igal juhul kaalukam. Kaebaja pakkumus ei muutuks ühelgi juhul nõuetele vastavaks, kuna vaidlust ei saa olla, et „teabevahetuse“ kaudu esitatud pakkumuses puuduvad kõik elemendid, mida hankija pakkumuselt ootas (nt tingimus, et pakkuja esitab vajalikus mahus ja arvus projektid, mis sisaldavad ajakohaseid geodeetilisi alusplaane, millel on näidatud mänguväljakute kavandatavad elemendid koos turvaaladega ning muud projektide elemendid / osad, mis on 3
lg 1 p 4, mitte lg 2 p-de 1 või 2 alusel, siis tuleb kaebajale tasutud riigilõiv
Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi. Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda (
Vastustajal ei ole eelduslikult väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, sest vastustajat on esindanud ametnik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on eelnimetatud menetlus läbimata, sest VAKO jättis kaebaja vaidlustuse õiguspäraselt läbi vaatamata. Seejuures võis halduskohus tugineda ka asjaolule, et kaebaja jättis VAKO vaidlustusmenetluses riigilõivu tasumata. VAKO 16.07.2024 kirjas on selgelt esile toodud, et kaebajal tuli vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks esitada täpsustavad selgitused ja andmed ning tasuda riigilõiv 640 eurot kahe tööpäeva jooksul (dtl 32– 34). RHS § 192 lg 6 kohaselt loetakse VAKO teated menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende VAKO-le teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest arvates. Kohtutoimikust nähtub, et VAKO 16.07.2024 kiri saadeti samal päeval e-posti aadressile, millelt kaebaja VAKO-le vaidlustuse saatis (vt dtl 30, 39) ja seega tuli kaebajal puudused kõrvaldada hiljemalt 19.07.
lg 11 ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt on taotluse esitamine loa andmiseks lubatav, kui vaidlustuse esitamise ajal enam mingeid otsustusi riigihankemenetluses tulemas ei ole, st hankemenetlus on jõudnud lõppfaasi ning ainus takistus lepingute sõlmimiseks on alustatud vaidlustusmenetlus (Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määruse nr 3-23-1606, p 12). Saku vald tegi 09.05.2024 otsused pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja tagasi lükkamata jätmise kohta. Saab nõustuda VAKO-ga, et kaebaja esialgsest vaidlustusest ei ole võimalik aru saada, mida täpselt vaidlustatakse. Küll on kaebaja 22.07.2024 täpsustuses selgitanud, et kaebuse esemeks on hankija otsused pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja tagasi lükkamata jätmise kohta (dtl 44). Samuti on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses selgelt märkinud, et vaidlustab Saku valla 09.05.2024 toiminguid ja otsuseid. Tegemist on otsustega, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Seega on täidetud
Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et praegu esinevad ka ülejäänud
lg-s 11 nimetatud tingimused, s.t esineb avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, ja see kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise. Halduskohus võis võtta arvesse ka asjaolu, kas kaebajat tuleb pidada hankemenetluses pakkujaks ja kas seega on kaitstav tema õigus ise hankelepingut sõlmida. Ilma halduskohtu põhjendusi üle kordamata nõustub ringkonnakohus, et kaebaja riigihangete e-keskkonnas esitatud kirjalikke pöördumisi ei saa pakkumusena käsitada. Arvestades kaebaja esindaja varasemaid arvukaid halduskohtule esitatud kaebusi, võib pigem arvata, et kaebaja eesmärk vaidlustuse esitamisel on olnud põhimõtteliselt takistada Talve tee L1 kinnistule mänguväljaku 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.