Obsah (7)

§ 177§ 637§ 340§ 663§ 62§ 639§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2024, Tallinn K

§ 177§ 4 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

1. Kostja (apellant) esitas Tallinna Ringkonnakohtule 27.02.2024 ja 29.02.2024 menetlusdokumendi, milles palus anda talle käesolevas asjas riigi õigusabi maakohtu otsuse edasikaebamiseks.
2. Ringkonnakohus käsitles apellandi menetlusdokumenti mh esialgse apellatsioonkaebusena ning jättis 01.03.2024 määrusega nii riigi õigusabi taotluse kui apellatsioonkaebuse käiguta. Kohus määras apellandile tähtaja nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ning teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta esitamiseks 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ning seaduses sätestatud vormi- ja sisunõuetele vastava apellatsioonkaebuse esitamiseks ja sellelt riigilõivu 420 eurot tasumiseks 20 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
3. Apellant esitas ringkonnakohtule 05.03.2024 avalduse, mis sisaldas teatist riigi õigusabi taotleja enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Ringkonnakohus jättis riigi õigusabi taotluse 05.03.2024 määrusega teist korda käiguta ning määras apellandile nõuetekohase riigi õigusabi taotluse esitamiseks tähtaja 3 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
5. Apellant esitas nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ringkonnakohtule 07.03.
7. Ringkonnakohus jättis riigi õigusabi taotluse 14.03.2024 määrusega RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, kuna taotleja võimalus maakohtu otsuse tühistamise või muutmise saavutamiseks on vaidluse asjaolusid arvestades ilmselt vähene ja seda isegi juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse advokaadi vahendusel. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole kostja praeguses asjas esitanud vastuhagi, mistõttu ei saa olla kostjal tsiviilnõuete hagi mitte rahuldamisega seotud õigust taotleda riigi õigusabi. Hagi rahuldamata jäetud osas ei saa kostjal olla õigustatud huvi maakohtu otsuse edasikaebamiseks. 2 2-23-8468 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 2 ja § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. 10. Vastavalt

§ 637

lg-le 2 ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.

§ 340

ˡ lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 11. Ringkonnakohus käsitles apellandi 27.02.2024 ja 29.02.2024 menetlusdokumenti esialgse apellatsioonkaebusena ning jättis selle 01.03.2024 määrusega käiguta. Ringkonnakohus selgitas mh, et kaebus ei vasta seaduses sätestatud sisu- ja vorminõuetele (

§ 663

lg-tes 2, 3, 5 ja 7) ja hoiatas apellanti, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral võib kohus keelduda apellatsioonkaebust

§ 637lg 2 ja § 340¹ lg 2 esimese lause alusel menetlusse võtmast.

Ringkonnakohus kohustades apellanti 20 päeva jooksul arvates määruse apellandile kättetoimetamisest esitama seaduses sätestatud vormi- ja sisunõuetele vastav apellatsioonkaebus. Selle määruse sai apellant kohtute infosüsteemi andmetel kätte 01.03.2024. 12.

§ 62

lg 1 järgi kohaldatakse menetlustähtaja arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka

§ 62

lg 2 esimese lause kohaselt võib üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt RKTKm, 16.05.2011, 3-2-1-40-11, p 12 ning RKÜKm, 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 56).

1. Eeltoodust tulenevalt hakkas puuduste kõrvaldamiseks ringkonnakohtu poolt määratud 20päevane tähtaeg apellandi jaoks kulgema alates 02.03.2024 ning lõppes 21.03.2024 kell 24.
3. Tähtaja lõppemist nimetatud ajal selgitas ringkonnakohus apellandile ka 14.03.2024 määruses, millega jättis rahuldamata tema riigi õigusabi taotluse. Kohtute infossüsteemi andmetel sai apellant määruse kätte 14.03.2024 ja vaidlustas selle 24.03.2024 määruskaebusega. Riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest 20.05.2024 määrusega, mille on apellant kohtute infosüsteemi andmetel kätte saanud 20.05.
5. Kuna apellant käesoleva ajani kaebusel esinenud sisu- ja vorminõuete puudusi kõrvaldanud ei ole, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Võttes arvesse eeltoodut, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus apellandi poolt 05.03.2024 esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks.
6. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte. Arvestades, et kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, ei tagasta ringkonnakohus apellatsioonkaebust. 3 2-23-8468
7. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1).

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 18. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 638lg-st 9.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4