Obsah (9)

§ 209§ 199§ 184§ 64§ 65§ 74§ 68§ 75§ 213

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 26. juunil 2024 Kriminaalasja number 1-22-4194 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Erki Puk

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4,

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7,

§ 184

lg 1 järgi; Sören Joani süüdistuses

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4,

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7,

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; Toomas Hunt süüdistuses

§ 209

lg 2 p-de 1, 3 ja 4,

§ 199

lg 2 p 7,

§ 184

lg 2 p 1 järgi; Hardi Vene süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 4 ja 7 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 14.

juuni

1. a otsus Apellatsioonide esitajad ▪ ▪ ▪ ▪ Süüdistatava Toomas Hundi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Sören Joandi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Süüdistatav Erki Puksa, isikukood 37701116027, viibib vahistatuna Tartu Vanglas Erkki Puksa kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann Teised apellatsioonimenetluse pooled ▪ Süüdistatav Toomas Hunt, isikukood 38907115710, elukoht XXX ▪ Süüdistatav Sören Joandi, isikukood 38802016020, viibib Tartu Vanglas ▪ Lõuna Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa ▪ kannatanu Viljandi Nurme OÜ, esindaja Meelis Lond ▪ kannatanu Green Recycling OÜ, esindaja Meelis Piir ▪ kannatanu Kliimakaubamaja OÜ, esindaja Margus Laanemägi ▪ kannatanu Aiatäht OÜ, esindaja Rain Rifk ▪ kannatanu Niidustuudio OÜ, esindaja Sten Krehov ▪ kannatanu Olemar OÜ, esindaja Mihhail Baiburin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsus osaliselt, s.o: 1.
5. Erki Puksa ja Sören Joandi süüditunnistamises katalüsaatorite väljapetmises Green Recycling OÜ-lt, Erki Puksa ja Toomas Hundi süüditunnistamises Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmises, Toomas Hundi süüditunnistamises Olemar OÜ-lt ATV ning Aiatäht OÜ-lt võsalõikuri ja lehepuhuri väljapetmises. 1.
6. Sören Joandile, Erki Puksale ja Toomas Hundile

§ 209

lg 2 p-de 1, 4 järgi mõistetud karistused, Toomas Hundile

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus, neile

§ 64

lg 1 ja

§ 65

lg 2 alusel moodustatud liitkaristused ning Toomas Hundi poolt tingimisi kandmisele jääv karistus. 1.

1. Järgmiste tsiviilhagide rahuldamises: Green Recycling OÜ nõudes Sören Joandi ja Erki Puksa vastu; Viljandi Nurme OÜ ja Aiatäht OÜ nõudes Sören Joandi, Erki Puksa ja Toomas Hundi vastu; Olemar OÜ nõudes Sören Joandi ja Toomas Hundi vastu. 1.
2. Erki Puksalt, Sören Joandilt ja Toomas Hundilt välja mõistetud ja riigi kanda jäetud menetluskuludes.
3. 2.
4. 2.
5. 2.
6. 2.
7. 2.
8. 2.
9. 2.
10. 2.
11. Tühistatud osas teha uus otsus, millega; Mõista õigeks Erki Puksa ja Sören Joandi katalüsaatorite väljapetmises Green Recycling OÜ-lt. Mõista õigeks Erki Puksa ja Toomas Hunt niidumasina väljapetmises Viljandi Nurme OÜ-lt. Mõista õigeks Toomas Hunt ATV väljapetmises Olemar OÜ-lt ning võsalõikuri ja lehepuhuri väljapetmises Aiatäht OÜ-lt. Mõista Sören Joandile

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi ( kannatanud Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ) karisuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Mõistetud karistusele liita

§ 65lg 1 alusel osaliselt Tartu Maakohtu 15.11.2021.

a otsusega mõistetud 3 aasta 4 kuu 27 päeva pikkune vangistus ja mõista Sören Joandile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõista Sören Joandile

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi (kannatanu Aiatäht OÜ) karisuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks Sören Joandile üksikkaristustest raskema suurendamise teel 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista kohtuotsuste kogumis Sören Joandile liitkaristuseks 7 aastat 10 kuud vangistust, suurendades 3 aasta 10 kuu pikkust vangistust

§ 65lg 1 alusel moodustatud karistuse 4 aasta vangistuse võrra.

Karistuse kandmise alguseks lugeda

1. veebruar
2. Mõista Erki Puksale

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanu Kliimakaubamaja OÜ) karistuseks 1 aasta vangistust.

2.10. Mõistetud karistusele liita

§ 65lg 1 alusel osaliselt Tartu Maakohtu 15.11.2021.

a otsusega mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkune vangistus ja mõista Erki Puksale liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. 2.11. Mõista Erki Puksale

§ 209lg 2 p 1, 4 järgi (kannatanu Aiatäht OÜ) karistuseks 1 aasta vangistust.

2.9. 2 2.12.

§ 64

lg 1 alusel mõista Erki Puksale liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 5 aastat 4 kuud vangistust. 2.13.

§ 65

lg 2 alusel mõista kohtuotsuste kogumis Erki Puksale liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud vangistust, suurendades 5 aasta 4 kuu pikkust vangistust

§ 65lg 1 alusel moodustatud karistuse 1 aasta 10 kuu vangistuse võrra.

Karistuse kandmise alguseks lugeda

1. veebruar
2. 2.
3. Mõista Toomas Hundile

§ 184lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

2.15. Mõista Toomas Hundile

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi (kannatanud Niidustuudio OÜ, T.U.

e, J.K.S. ) karistuseks 3 aastat vangistust. 2.16.

§ 64

lg 1 alusel mõista Toomas Hundile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. Mõistetud vangistusest lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (21-22.01.2022), ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust 2.17.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et Toomas Hundil tuleb mõistetud karistusest koheselt ära kanda 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistust, 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva, ei pöörata täitmisele maakohtu poolt määratud tingimustel 5 aasta pikkusel katseajal. 2.

1. Välja mõista Sören Joandilt ja Erki Puksalt solidaarselt 1642,80 eurot Aiatäht OÜ kasuks. 2.
2. Välja mõista Sören Joandilt 13 500 eurot Olemar OÜ kasuks ja 5076,71 eurot Viljandi Nurme OÜ kasuks. 2.
3. Jätta Green Recycling OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanul on tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigus esitada sama hagi tsiviilkohtumenetluses. 2.
4. Välja mõista Sören Joandilt Eesti Vabariigi kasuks maakohtus tekkinud menetluskulud 4936,22 eurot. Riigi kanda jätta 2115,53 eurot. 2.
5. Välja mõista Toomas Hundilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena 6862,81 eurot. Riigi kanda jätta 2941,20 eurot. 2.
6. Välja mõista Erki Puksalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena 4012,40 eurot. Riigi kanda jätta 6005,31 eurot.
7. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a otsus muutmata.
10. Jätta läbi vaatamata Erki Puksa taotlus jälitustegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
11. Tagastada Erki Puksale tema poolt esitatud dokumendid sotsiaalprogrammi läbimise kohta ja kolledži lõputunnistuse koopia.
12. Erki Puksa, Sören Joandi ja Toomas Hundi kaitsjate ning Erki Puksa apellatsioonid rahuldada osaliselt.
13. Välja mõista Sören Joandilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluse kulu 1866,24 eurot, riigi kanda jätta 1244,16 eurot.
14. Välja mõista Erki Puksalt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluse kulu 1555,20 eurot, riigi kanda jätta 1555,20 eurot.
15. Välja mõista Toomas Hundilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluse kulu 1244,16 eurot, riigi kanda jätta 1866,24 eurot. 3 Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. SÜÜDISTUS
16. Erki Puksat süüdistatakse

184 lg 1 järgi selles, et tema käitles ajavahemikul 03.09.2021 kuni 04.02.2022 jätkuva kuriteona suures koguses (Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 0,65 grammi kokaiini), s.o vähemalt 58 grammi narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas Tallinnas eeluurimisel tuvastamata isikult narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise ja müüs edasi järgnevalt: - 03.09.2021 kella 19:42 paiku müüs Tallinnas Grossi poe juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 13.09.2021 kella 13:58 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.M. ile; - 17.09.2021 kella 20:09 paiku müüs Tallinnas Grossi poe juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 28.09.2021 kella 16:43 paiku müüs Tallinnas Peetri Selveri juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.M. ile; - 30.09.2021 kella 10:14 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.I. ile; - 01.10.2021 kella 13:33 paiku müüs Tallinnas Laki 16 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 01.10.2021 kella 15:19 paiku müüs Tallinnas Viru hotelli juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.T. ile; - 16.10.2021 kella 15:35 paiku müüs Tallinnas Ecolandi juures vähemalt 1 grammi K.T. ile; - 30.10.2021 kella 15:00 paiku müüs XXX juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin V.M. ile; - 12.11.2021 kella 20:08 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin V.M. ile; - 19.11.2021 kella 19:08 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin 1 grammi A.A. le; - 23.11.2021 kella 23:28 paiku müüs Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin J.L. le; - 24.11.2021 kella 12:34 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin A.K. ele; - 27.11.2021 kella 20:10 paiku omandas Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest 1 grammi jättis endale ja 1 grammi müüs R.H. ile; - 30.11.2021 kella 17:46 paiku omandas Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest 1 grammi jättis endale ja 1 grammi müüs S.K. ile; - 15.12.2021 kella 23:41 paiku müüs Tallinnas vähemalt 4 grammi narkootilist ainet kokaiin R.S. ale; 4 - - 29.12.2021 kella 16:20 paiku müüs Tallinnas Prisma juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.M. ile; 13.01.2022 kella 15:18 paiku müüs Tallinnas müüs Tallinnas vähemalt 5 grammi narkootilist ainet kokaiin V.R. ele; 13.01.2022 kella 17:14 paiku müüs Tallinnas XXX juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin S.G. ile; 14.01.2022 müüs Tallinnas vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin V.R. ele; 29.01.2022 kella 22:34 paiku müüs Tallinnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin A.A. le; 30.01.2022 kella 15:56 paiku müüs Tallinnas vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin J.S. ele; 21.01.2022 kella 18:00 paiku omandas Tallinnas eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses, s.o vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest andis 21.01.2021 kella 18:20 paiku oma elukohas Tallinn XXX korteris vähemalt 3 grammi edasi Sören Joandile ja Toomas Hundile, kes toimetasid saadud aine edasi Viljandi maakonda, kus nad 21.01.2022 kella 21:38 paiku Viljandi maakonnas Põhjas-Sakala vallas ImavereViljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril politsei poolt kinni peeti, ning 7 grammi eeluurimisel tuvastamata isikutele. T. Hundilt leiti valge pulber massiga kokku 2,05 g, mis sisaldab 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,63 g kokaiini; 04.02.2022 kella 16:50 paiku Tallinn XXX korteris omandas T.B. ilt suures koguses, s.o 6 grammi narkootilist ainet kokaiin, saadud ainest andis Erki Puksa 1 grammi kokaiini edasi korteris viibinud H-J.S. ele, paludes viimasel saadud aine pooleks jagada, mida H-J.S. ka tegi, jättes saadud ainest pool endale. E. Puksa ja H-J.S. hoidsid saadud kokaiini enda valduses kuni 04.02.2022, mil nad XXX maja juures politsei poolt kahtlustatavana kinni peeti ja leitud aine ära võeti. E. Puksalt leiti valge pulber massiga kokku 3,45 grammi, mis sisaldab 90% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub kokku 2,77 g kokaiini ja H-J.S. elt leiti valge pulber massiga kokku 0,44 g, mis sisaldab 90% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,35 g kokaiini. Lisaks leiti 04.02.2022 E. Puksa elukoha XXX korterist läbiotsimise käigus valge pulber massiga kokku 1,20 g, mis sisaldab 90% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub kokku 0,97 g kokaiini narkootilist ainet kokaiin. 2. Sören Joandit süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi selles, et tema, olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, käitles ajavahemikul 01.10.2021 kuni 21.01.2022 jätkuva kuriteona suures koguses, s.o vähemalt 8 grammi narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata isikult, ajal ja kohas ning samuti Erki Puksalt narkootilist ainet kokaiin, millest osa müüs edasi järgnevalt: - 01.10.2021 kella 21:50 paiku müüs Viljandis vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin H.K. le; - 02.10.2021 kella 02:30 paiku müüs Viljandis vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin H.K. le; - 05.10.2021 kella 17:45 paiku müüs vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin H.K. le; - 31.10.2021 kella 08:21 paiku müüs Viljandi turu juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin E.K. le; - 21.01.2022 kella 18:20 paiku omandas isikute grupis koos Toomas Hundiga Tallinnas XXX korteris Erki Puksalt suures koguses, s.o vähemalt 3 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida hoidsid enda valduses kuni 21.01.2022 kella 21:38, mil politsei S. Joandi poolt juhitud sõiduauto Honda Civic, registreerimismärgiga XXX Viljandi maakonnas Põhjas-Sakala vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril peatas ja 5 T. Hunt teostatud läbivaatuse käigus narkootilise aine kokaiin välja andis. T. Hundilt leiti valge pulber massiga kokku 2,05 g, mis sisaldab 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,63 g kokaiini. 3. Toomas Hunti süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1 järgi selles, et tema käitles suures koguses narkootilist ainet kokaiin, mis seisnes selles, et tema omandas ajavahemikul 31.08.2021 kuni 21.01.2022 jätkuva kuriteona eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas, I.U. lt Viljandi linnas ja Erki Puksalt Tallinnas suures koguses, s.o kokku vähemalt 29 grammi, narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise, müüs ja vahendas edasi teistele isikutele. Nimelt T. Hunt müüs ja vahendas omandatud ainet edasi järgnevalt: - 31.08.2021 kell 21:30 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin H.L. ile; - 02.09.2021 kella 18:30 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin R.K. le; - 04.09.2021 kella 14:22 paiku omandas ta eeluurimisel tuvastamata isikult vähemalt 2 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise ja andis edasi Sören Joandile; - 18.09.2021 kella 21:33 paiku omandas Viljandis Reinu teel I.U. lt vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise ja andis edasi S. Joandile; - 22.09.2021 kella 17:00 paiku omandas Viljandi linnas I.U. lt vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida tarvitas ise; - 26.09.2021 kella 04:50 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.T. ale; - 07.10.2021 kella 00.35 paiku vahendas Viljandi linnas eeluurimisel tuvastamata isikult vähemalt 1 grammi narkootilise aine kokaiini andmist H.L. ile; - 08.10.2021 kell 16:12 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin R.K. le; - 15.12.2021 kella 16:42 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin M.R. ile; - 28.12.2021 kella 21:32 paiku müüs Viljandi linnas Paisu 18 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 31.12.2021 kella 14:15 paiku müüs Viljandi linnas Reinu tee 15 juures vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 01.01.2022 kella 06:30 paiku müüs Viljandi linnas Reinu tee 15 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 06.01.2022 kella 18:45 paiku müüs Viljandi linnas Looga 8 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 06.01.2022 kella 22:35 paiku müüs Viljandi linnas vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 07.01.2022 kella 21:40 paiku müüs Viljandi linnas Looga 8 vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 16.01.2022 kella 04:42 paiku müüs Viljandi linnas Looga 8 juures vähemalt 1 grammi narkootilist ainet kokaiin K.P. le; - 21.01.2022 kella 18:20 paiku omandas isikute grupis koos S. Joandiga Tallinnas XXX korteris E. Puksalt suures koguses, s.o vähemalt 3 grammi narkootilist ainet kokaiin, mida hoidsid enda valduses kuni 21.01.2022 kella 21.38, mil politsei S. Joandi poolt juhitud sõiduauto Honda Civic, registreerimismärgiga XXX Viljandi maakonnas Põhjas-Sakala vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 23. kilomeetril peatas ja T. Hunt teostatud läbivaatuse käigus narkootilise aine kokaiin välja andis. T. Hundilt leiti valge pulber massiga kokku 2,05 g, mis sisaldab 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 1,63 g kokaiini. 6 4. E. Puksat ja S. Joandit süüdistatakse

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgmistes tegudes.

4.

1. S. Joandi võttis 08.04.2021 A.H. i nimel suhtlusvõrgustikus Facebook Messenger ühendust Green Recycling OÜ juhatuse liikme V.G. iga (G) ning pakkus müüa katalüsaatoreid: Mazda 626 08K2 väärtusega 150 eurot, Opel gm55 väärtusega 530 eurot ja BMW 1740060, väärtusega 900 eurot. V.G. oli nõus katalüsaatorid ostma ning saatis S. Joandile Omniva pakiautomaadi koodi CE031045948EE, mille abil pakk teele saata. Seejärel andis S. Joandi A.H. ile kilesse mässitud kaks metallist eset, mille viimane pani Omniva pakiautomaati, saades eelnevalt S. Joandilt pakikoodi, mille kleepis pakendile. Samal õhtul anti V.G. ile teada, et pakk on teele pandud ning V.G. tegi Green Recycling OÜ kontolt ülekande summas 1580 eurot A.H. i Paysera kontole LT
2. Pärast seda pakkus S. Joandi taas A.H. i nimel müüa katalüsaatorit ning V.G. oli nõus ostma kaks katalüsaatorit ja kandis 09.04.2021 A.H. i Paysera kontole 500 eurot. Soovitud pakki kätte saades avastas V.G. , et pakis oli tühi katalüsaatori kest, mitte kokkulepitud katalüsaatorid. Green Recycling OÜ poolt üle kantud summa 1580 eurot andis A.H. sularahas edasi S. Joandile, saades endale sellest 200 eurot ja 500 eurost kandis edasi 450 eurot E. Puksa Revolut kontole, jättes endale 50 eurot. Kuriteoga tekitati Green Recycling OÜ-le varalist kahju 2080 eurot; 4.
3. 11.06.2021 võttis S. Joandi Taneli-nimelise isikuna telefoninumbrilt xxx ühendust Kliimakaubamaja OÜ-ga ning väljendas soovi osta kahte õhk-vesi soojuspumpa „Daikin Altherma 3“ koguhinnaga 8678 eurot. Seejärel, kasutades e-posti imbi.kaasik@outlook.ee, esitas S. Joandi Karmilles OÜ firma nimel maksekorralduse nr RMZB068XD4, millest nähtus, et Karmilles OÜ (reg. kood 10015451) on teinud 11.06.2021 kell 16:20:06 Luminor Bank ASi arveldusarvelt nr EE451700017002734558 ülekande summas 8678 eurot Kliimakaubamaja OÜ arveldusarvele EE631010220195113229 AS-s SEB Pank, selgitusega „tellimus nr LVI00148“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 12.06.2021.a väljastas Kliimakaubamaja OÜ müügijuht R.U. maksekorralduse alusel kaks õhk-vesi soojuspumpa „Daikin Altherma 3“ ning andis tooted üle E. Puksale, kes tuli sõidukiga Peugeot Boxer reg. nr-iga XXX kaubale Kliimakaubamaja OÜ lattu aadressile Ringtee 75, Tartu järele. Kuriteoga tekitati Kliimakaubamaja OÜ-le varalist kahju 8678 eurot.
4. E. Puksat, S. Joandit ja T. Hunti süüdistatakse

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgmistes tegudes.

5.

1. 14.05.2021 võttis S. Joandi T.S. i (Sirp) nimel ühendust Heladora Trading OÜ-ga ning väljendas soovi osta Olemar OÜ-le kuuluvat ATV-d Polaris Sportsman 1000s, registreerimismärgiga 3914TB hinnaga 13500 eurot. Heladora Trading OÜ saatis ATV eest tasumiseks arve e-maili aadressile tanel.lammutus@gmail.com, misjärel esitas S. Joandi Lammutusabi OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor Bank AS maksekorralduse nr RMZ070XD4, millest nähtus, et Lammutusabi OÜ on teinud 14.05.2021 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE451700017002545372 ülekande summas 13500 eurot Olemar OÜ Swedbank AS kontole nr EE492200221035433269, selgitusega „arve nr 211406“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. Olemar OÜ, arvates, et ülekanne on teostatud, lubas Heladora Trading OÜle väljastada ATV, mis toimetati hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Olemar OÜle varalist kahju 13500 eurot; 5.
2. 02.07.2021 võttis S. Joandi Karmilles OÜ nimel ühendust Viljandi Nurme OÜ-ga ning väljendas soovi osta niidumasin Husqvarna Raider 316TXS AWD hinnaga 9388 eurot. Viljandi Nurme OÜ saatis niidumasina eest tasumiseks arve e-mailile kaasikkaido3@gmail.com, misjärel esitas S. Joandi Karmilles OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor 7 Bank AS maksekorralduse nr RMZB073XD4, millest nähtus, et Karmilles OÜ on teinud 14.06.2021 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE451700017002734558 ülekande summas 9388 eurot Viljandi Nurme OÜ Swedbank AS kontole nr EE602200221010997898, selgitusega „arve nr 2215750“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 03.07.2021 andis Viljandi Nurme OÜ maksekorralduse alusel niidumasina Husqvarna Raider 316TXS AWD üle T. Hundi poolt korraldatud transporditeenuse osutajale ning saadud kaup anti hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Viljandi Nurme OÜ-le varalist kahju 9388 eurot; 5.
3. 22.10.2021 võttis S. Joandi T.S. i nimel ühendust Niidustuudio OÜ-ga ja väljendas soovi osta Husqvarna Raiderit R214C, Husqvarna akuga rohulõikurit ja akut koguväärtusega 4530 eurot. Niidustuudio OÜ saatis soovitud kauba eest tasumiseks arve, misjärel esitas S. Joandi Mulgi Mugul OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor Bank AS maksekorralduse nr RMZB426XD5, millest nähtus, et Mulgi Mugul OÜ on teinud 22.10.2021 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE451700017002744557 ülekande summas 4530 eurot Niidustuudio OÜ LHV Pank AS kontole nr EE
4. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 22.10.2021 kell 18:26 väljastas Niidustuudio OÜ maksekorralduse alusel soovitud kauba T. Hundi poolt korraldatud transporditeenuse osutajale ning saadud kaup anti hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Niidustuudio OÜ-le varalist kahju 4530 eurot; 5.
5. 20.01.2022 võttis S. Joandi T.V. i nimel ühendust Aiatäht OÜ-ga ning väljendas soovi osta Stihl lehepuhurit BR 800 C-E hinnaga 744 eurot ja võsalõikurit FC 460 hinnaga 899 eurot. Aiatäht OÜ saatis soovitud kauba eest tasumiseks arve e-mailile tanel.hargen@gmail.com, misjärel esitas S. Joandi Hargen Ehitus OÜ nimel T. Hundi ja S. Joandi poolt koostatud Luminor Bank AS maksekorralduse nr RMZB0G7TGV, millest nähtus, et Hargen Ehitus OÜ on teinud 21.01.2022 Luminor Bank AS-i arvelduskontolt nr EE351700017001037936 ülekande summas 2710.66 eurot Aiatäht OÜ SEB Pank AS kontole nr EE601010220092661010, selgitusega „arve nr 164917“. Tegelikkuses nimetatud ülekannet teostatud ei ole. 21.01.2022 kella 14:15-14:30 ajal väljastas Aiatäht OÜ maksekorralduse alusel soovitud kauba T. Hundi poolt korraldatud transporditeenuse osutajale ning saadud kaup anti hiljem edasi E. Puksale. Kuriteoga tekitati Aiatäht OÜ-le varalist kahju 1642.80 eurot.
6. Apelleeritud ei ole T. Hundi süüditunnistamist kelmuses Tiit Uusõue ja Jukka Kalevi Savolaineni suhtes. Samuti süüdistust

§ 199lg 2 p-de 4 ja 7 järgi, milles on S.

Joandi, T. Hunt ja E. Puksa õigeks mõistetud. II. MAAKOHTU OTSUS 7. Tartu Maakohus mõistis E. Puksa osaliselt õigeks

§ 184

lg 1 järgi selles, et ta 03.09.2021, 17.09.2021, 01.10.2021 (2 korda) ja 16.10.2021 müüs kokku vähemalt 5 g kokaiini K.T. ile, 13.09.2021, 28.09.2021 ja 29.12.2021 müüs kokku vähemalt 3 g kokaiini M.M. ile, 30.09.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini M.I. ile, 30.10.2021 ja 12.11.2021 müüs kokku vähemalt 2 g kokaiini V.M. ile, 19.11.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini A.A. le, 30.11.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini S.K. ile ja 13.01.2022 müüs vähemalt 1 g kokaiini S.G. ile. Maakohus tunnistas ülejäänud kokaiini käitlemistegudes E. Puksa süüdi

§ 184lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangitust.

7.1. Maakohus mõistis E. Puksa osaliselt õigeks

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi selles, et ta grupis koos T.

Hundi ja S. Joandiga lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Olemar OÜ-le ja Niidustuudio OÜ-le. E. Puksa tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi (Green Recycling OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme 8 OÜ ja Aiatäht OÜ episoodides) ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangitust. Samuti mõistis maakohus E. Puksa õigeks

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi esitatud süüdistuses.

7.2.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus E.

Puksale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liitis kohus mõistetud vangistusele Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-6355 mõistetud ärakandmata karistuse, 1 aasta ja 8 kuud vangistust, ja mõistis liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestas

§ 68lg 1 alusel tema kahtlustatavana kinnipidamisest 4.

veebruarist

2. Maakohus mõistis S. Joandi osaliselt õigeks

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et ta 01.10.2021, 02.10.2021, 05.10.2021 müüs kokku vähemalt 4 g kokaiini H.K. le ja 31.10.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini E.K. le. Samas tunnistas maakohus S. Joandi süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi (21.01.2022 teos) ja karistas teda 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistas kohus S. Joandi süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 199lg 2 p-de 4 ja 7 järgi mõistis kohus S.

Joandi õigeks. 8.1.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus S.

Joandile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis kohus talle

§ 65

lg 2 alusel 8 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-6355 mõistetud ärakandmata karistuse, 3 aasta 4 kuu 27 päeva vangistuse võrra. Karistuse kandmise alguseks loeti S. Joandi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10. veebruar 2022. 9. Maakohus mõistis T. Hundi osaliselt õigeks

§ 184lg 2 p 1 järgi selles, et ta 02.09.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini R.K.

le, 22.09.2021 müüs vähemalt 1 g kokaiini I.U. le ja 01.01.2022 müüs vähemalt 1 g kokaiini K.P. le. Kohus tunnistas T. Hundi ülejäänud käitlemistegudes

§ 184lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust.

Samuti tunnistas kohus T. Hundi süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning mõistis talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 199lg 2 p 7 järgi mõistis kohus T.

Hundi õigeks. 9.1.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus T.

Hundile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvat eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.01.2022, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel pöörati T.

Hundile mõistetud karistusest koheselt täitmisele 6 kuud vangistust, 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust jäi kandmisele tingimisi 5-aastase katseajaga. Tingimisi karistust ei pöörata täitmisele, kui T. Hunt ei pane katseajal toime uut kuritegu, täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 10. Maakohus tunnistas H. Vene süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust, mille hulka arvati tema eelvangistuses viibitud aeg 27.07-28.07.2021, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 28 päeva vangitust, mis

§ 65lg 1 alusel loeti kaetuks H.

Venele Tartu Maakohtu 29.03.2022 otsusega nr 1-22-1496 mõistetud 2 aasta 3 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega.

1. Kohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis S. Joandilt, E. Puksalt ning T. Hundilt solidaarselt Aiatäht OÜ kasuks 1642,80 eurot ja Viljandi Nurme OÜ kasuks 5076,71 eurot; S. Joandilt ja T. Hundilt solidaarselt Niidustuudio OÜ kasuks 4530 eurot ning Olemar OÜ kasuks 13 500 9 eurot; S. Joandilt ja E. Puksalt solidaarselt Green Recycling OÜ kasuks 2080 eurot ning Kliimakaubamaja OÜ kasuks 8678 eurot; T. Hundilt 1312,50 eurot T.U. e kasuks ning H. Venelt 520 eurot AS Johnny kasuks. Samuti lahendas maakohus menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Tõendite lubatavus
2. Esmalt käsitles maakohus jälitustoimingute protokollidega seonduvaid kaitsjate väiteid ja leidis jälitustoimikuga tutvudes, et jälitusprotokollid on tõendina lubatavad. Jälitustoimingute lubade ja taotluste kohtutoimikusse mitteesitamise kohta märkis kohus, neid on kaitsjatele tutvustanud ning kaitsjad on saanud esitada kohtule vastuväited. Nad ei ole taotlenud vastavate lubade ja taotluste kohtutoimikusse võtmist, vaid seda, et kohtukoosseis kontrolliks jälitustegevuse seaduslikkust. Seega ei ole minetuseks asjaolu, et vastavad load ei ole jõudnud kohtutoimikusse. Jälitustoimingute load (sh kohtu ja prokuratuuri load ning nende pikendamiste load) on välja antud seaduslikul alusel. Prokuratuuri taotlused on olnud põhjalikud ja nendes on jälitustegevuse lubamiseks piisavalt andmeid. Jälitust taotledes ja teostades on järgitud ultima ratio põhimõtet. Reaalseid jälitustoiminguid teostati lubades märgitud ajavahemikel. Mitte ükski jälitustoiming ei ole toimunud enne kohtumääruste allkirjastamist.
3. Seoses E. Puksa väitega, et eeluurimiskohtuniku 15.10.2021 kohtumääruses nr KM1185/2021 kaitsealuse eluruumi jälgimiseks on luba antud tagasiulatuvalt, leidis maakohus, et tegemist ei ole ebaseadusliku määrusega, isegi kui alguskuupäev on märgitud ekslikult vastavalt prokuratuuri taotlusele tuginedes, kuna jälitustoimikust ilmneb, et selle alusel asus uurimisorgan jälitust teostama pärast kohtumääruse allkirjastamist, s.o 10.11.
4. Kaitsja väitele, et luba oli antud kas E. Puksa ja temaga kohtuvate kolmandate isikute vestluste ja tegevuse salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks, mitte samaaegselt mõlemaks, vastas maakohus järgmist. KrMS § 1267 ei saa tõlgendada vaid grammatiliselt. Selle sätte kandvaks mõtteks ei saa olla üksnes edastatava teabe vaatamine või kuulamine. Paragrahvi tuleb tõlgendada nii, et luba saab anda ka samaaegselt toimuvale pealtkuulamisele ja vaatamisele (mh heli kajastava video jälgimine) ning vastava info (video)salvestamisele. Kui eeldada, et kaitsjal on sätet tõlgendades õigus, peaks olema välistatud mistahes jälitustoimingud, mis kätkevad endas üheaegselt nii heli kui pildi edastamist, s.o videosalvestamist.
5. Järgnevalt analüüsis kohus sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli seaduslikkust. Asjaolu, et sideettevõtjalt andmete väljanõudmise load ja taotlused ning läbiotsimise protokollid ei ole kohtutoimikus, ei välista nendele viitamist ning tuginemist. Ringkonnaprokuröri 22.10.2021 koostatud kolm läbiotsimistaotlust nr-tega KE212000154, KE212000155 ja KE212000030 on tunnistatud lubatavaks Tartu Maakohtu kohtunik A. Hindi poolt, need dokumendid sisalduvad koos kolme läbiotsimise protokolliga jälitustoimikus. Kohtukoosseis ja kaitsjad on saanud nende tutvuda.
6. Maakohus nõustus prokuratuuri taotluses väljendatud seisukohaga, et asjaolu, et varasemalt võimaldasid elektroonilise side seadus (ESS) § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 koostoimes lihtsustatud korras ligipääsu talletatud sideandmetele, ei tähenda, et menetlejal poleks õigust muul viisil, Euroopa Liidu õigusega kooskõlas oleval alusel, ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid koguda KrMS-s ette nähtud muude menetlustoimingute, antud juhul läbiotsimise, käigus, mille puhul on tagatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendis nr 1-16-6179 viidatud garantiid. Eeluurimiskohtunik ei ole vastavaid läbiotsimislube andes eksinud. Läbi viidud menetlustoiming oli kohtulikule kontrollile allutatuna õiguspärane ja lubatav. 10 Läbiotsimisprotokollid koostati 29.10.2021 ning Elisa Eesti AS, Telia Eesti AS ja Tele2 Eesti AS esindajad andsid taotletud andmed uurimisasutusele vabatahtlikult välja). Seega on sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kohtukõlbulik tõend.
7. Kohus leidis, et surnud tunnistaja A.H. i ütlused on tõendina lubatavad, täidetud on kõik KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 eeldused täidetud. Green Recycling OÜ-ga seonduvas kelmuses ei ole tõendiks üksnes A.H. i ütlused, mistõttu ei rakendu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud piirang. Samuti on kasutatavad tõendina tunnistaja D.K. i kohtus antud ütlused, kuigi eeluurimisel rikuti tema ülekuulamisel kriminaalmenetlusõigust, ta jäeti hoiatamata. Kohtuistungil oli võimalik tunnistaja korrektselt üle kuulata. Asjaolu, et D.K. i ütluste protokoll on vormistatud ebaseaduslikult, ei tähenda, et prokurör ei saaks kohtule dokumentaalsete tõenditena üle anda esmalt protokolli lisadena vormistatud dokumente (kuvatõmmiseid sms-vahetusest ja asukohast). Narkootiliste ainete käitlemine
8. Esmalt analüüsis maakohus, millised narkootiliste ainete käitlemise teod on E. Puksa puhul tõendatud ning millised mitte. Valdavas osas on tuginetud jälitustoimingu protokollile, kuid ka isikute ütlustele, kes on E. Puksale kokaiini andnud (T.B. ) või temalt kokaiini saanud (V.R. , H-J.S. ).
9. Maakohus leidis, et E. Puksale esitatud süüdistusest on V.R. e ja jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et 13.01.2022 ja 14.01.2022 müüs E. Puksa Tallinnas kokku vähemalt 15 grammi narkootilist ainet kokaiini V.R. ele. Samuti luges maakohus E. Puksa ütlustega, temalt ära võetud narkootilise aine (kokaiini sisaldus 0,35 g), tema korterist, jope taskust ja HJ.S. e püksitaskust leitud ainete ning narkootilise aine ekspertiisi aktiga, DNA- ekspertiisi aktiga, T.B. i ütlustega (E. Puksa küsis temalt 600 euro eest kokaiini, T.B. läks E. Puksa juurde koju, kaasas aine, mis oli pakendatud 6 minigrip-kotti) ja H-J.S. e ütlustega tõendatuks, et 04.02.2022 kella 16:50 paiku omandas E. Puksa Tallinnas XXX korteris T.B. ilt suures koguses, s.o 6 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest andis 1 grammi kokaiini edasi korteris viibinud H-J.S. ele, paludes viimasel saadud aine pooleks jagada, mida H-J.S. ka tegi, jättes saadud ainest pool endale.
10. Maakohus luges E. Puksa ja J.L. ning E. Puksa ja S. Joandi vaheliste vestlustega (kõned nr 103 ja 107) tõendatuks, et E. Puksa vahendas (prokuratuur heidab E. Puksale ette müüki) J.L. le 23.11.2021 vähemalt 2 g kokaiini. Samuti on jälitustoimingu protokolliga tõendatud, et 24.11.2021 müüs E. Puksa A.K. ele 1 grammi kokaiini (kõne nr 108) – endale võttis E. Puksa soti (s.o 100) eest, mis hinnaga seonduvalt viitab sellele, et tegemist oli kokaiiniga. Jälitusprotokollis kajastatud kõnega nr 147 luges kohus tõendatuks, et 27.11.2021 omandas E. Puksa Mustamäel vähemalt 2 g narkootilist ainet kokaiin, millest 1 g jättis endale ja 1 g müüs R.H. ile. Vestluses naisega ütleb E. Puksa, et tellis ära ühe sulle ja ühe mulle, 150 rutsi, aga ülihea. Natuke hiljem teeb E. Puksa venekeelse kõne, millest on võimalik aru saada kui kokaiini tellimusest (150 euro eest 1 g ja 100 euro eest E. Puksale lisaks) ja kinnitab naisele, et pani asjad ehk kokaiini kinni.
11. Kohus leidis, et tõendatud on ka E. Puksa 30.11.2021 Tallinnas endale vähemalt 1 grammi narkootilise aine kokaiini omandamine, kuid pole võimalik järeldada, et ta andis 1 g kokaiini edasi S.K. ile. Viimast ei ole jälitusprotokolli kõne nr 185 alusel võimalik tuvastada. Samuti on jälitusprotokolli kõnedega nr 364-367 tõendatud, et 15.12.2021 müüs E. Puksa Tallinnas vähemalt 4 g kokaiini R.S. ale. Kõnedest nähtub, et R.S. a tahab kohtuda. E. Puksa ütleb, et 11 broneeris talle neli ja 50 eurot soovib preemiat. See on sellepärast, et sellist asja ei leia mitte kunagi mitte kusagil. E. Puksa ütleb, et ta 10 aastat pole leidnud sellist asja. E. Puksa kinnitab R.S. ale, et kui veel suitsetad, siis on sitaks hea. R.S. a vastab, et hästi. E. Puksa lubab teada anda, millal Soroka talle järgi peab tulema. Aine suitsetamine viitab, et tegemist on endiselt kokaiiniga, sest jälitusprotokollist nähtuvalt tegeles E. Puksa kodus kokaiini suitsetamisega.
12. Kohus luges tõendatuks veel E. Puksa poolt 29.01.2022 kokaiini vahendamise A.A. le (kõned nr 575-583). Kõnes küsib E. Puksa, kas A.A. l on mingi mure ja A.A. vastab, et jah. E. Puksa ütleb, et ta uurib, et ta ei ole kursis, kas ta saab aidata. E. Puksa palub kirjutada suhtlusrakendusse Signal („Sig n kirj“), kui palju vaja on. Nad lepivad kokku, et peab tulema XXX . A.A. annab teada, kui ta kohal on ja E. Puksa saadab sõnumi, et tulen. Kuigi eeltoodud kõnest ei ole välja lugeda aine kogust, on võimalik siiski järeldada, et E. Puksa on jälle toime pannud narkootikumide vahendamise. Samuti on jälitusprotokolliga tõendatud päev hiljem, s.o 30.01.2022, toimunud 2 g kokaiini müük J.S. ele (kõne nr 591). E. Puksa ütleb, et pange 250 rutsi kokku ja kaks asja on olemas ja viimase peal, millest saab järeldada, et 2 grammi kokaiini eest soovis E. Puksa 250 eurot (s.o grammi hind 125 eurot). Samas viitab asjaolu, et 30.01.2022 ja ka varasemalt on toimunud kokaiini müümine, et ka 29.01.2022 müüdi A.A. le narkootilise ainena kokaiini.
13. Viimaks luges maakohus jälitusprotokollis fikseeritud kõnede alusel tõendatuks, et 21.01.2022 omandas E. Puksa Tallinnas eeluurimisel tuvastamata isikult suures koguses, s.o vähemalt 10 grammi narkootilist ainet kokaiin, millest andis 21.01.2021 kella 18:20 paiku oma elukohas Tallinnas XXX korteris vähemalt 2 grammi S. Joandile. Kuigi ei ole tõendatud, mis sai ülejäänud E. Puksa poolt omandatud kokaiinist, saab siiski jaatada E. Puksa poolset narkootikumide käitlemist suures koguses (omandamine, valdamine ja edasiandmine).
14. Maakohus leidis, et E. Puksa poolne narkootikumide käitlemine on jätkuv kuritegu, mille puhul saab käideldud narkootiliste ainete kogused liita. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184tähenduses, vahet pole, kas üksikult võttes on kogused suured või väikesed.

Kohtu usaldust ei ärata E. Puksa enda seletused käideldud aine olemuse kohta, s.o väide, et tema tarbis ja müüs plastmassgraanuleid. Varasemale kohtupraktikale tuginedes saab sedastada, et kui ütluste sisu on vastuolus üldtuntud loodusseadustega või ilmselgelt absurdne, võib ka ainuüksi elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes jõuda järelduseni, et selline ütlus ei ole tõendina usaldusväärne (RKKKo 3-1-1-10915, p 111). Esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et E. Puksa poolt süüdistuses väljatoodud ajal käideldud narkootiline aine oli läbivalt kokaiin ning tema kohtuistungil avaldatud äraspidised selgitused võib liigitada elava fantaasia valdkonda. 24. Maakohus luges E. Puksa süü tõendatuks 44 g kokaiini käitlemises, s.o suures koguses. E. Puksa tegutses narkootikumide käitlejana otsese tahtlusega pikema aja jooksul, tema tegevus narkootikumide levitajana oli süsteemne ning tegemist oli ühe tema sissetulekuallikaga, mistõttu oli tegemist jätkuva süüteoga

§ 184lg 1 järgi.

1. Maakohus mõistis E. Puksa õigeks osaliselt, s.o 14 g kokaiini käitlemises: 03.09.2021, 17.09.2021, 01.10.2021 (2 korda) ja 16.10.2021 vähemalt 5 g kokaiini müümises K.T. ile, 13.09.2021, 28.09.2021, ja 29.12.2021 vähemalt 3 g kokaiini müümises M.M. ile, 30.09.2021 vähemalt 1 g kokaiinimüümises M.I. ile, 30.10.2021 ja 12.11.2021 vähemalt 2 g kokaiini müümises V.M. ile, 19.11.2021 vähemalt 1 g kokaiini müümises A.A. le, 30.11.2021 vähemalt 1 g kokaiini müümises S.K. ile ja 13.01.2022 vähemalt 1 g kokaiini müümises S.G. ile. 12
2. T. Hundile ja S. Joandile esitatud narkootilise aine kokaiini käitlemises esitatud süüdistuse kohta tuvastas maakohus järgmist.
3. Maakohus luges jälitustoimingu protokolliga tõendatuks (kõned nr 8-10), et T. Hunt müüs H.L. ile 31.08.2021 vähemalt 1 g kokaiini. H.L. küsib T. Hundilt, kas viimane talle ühe selle kusagilt sebib kiirelt välja hea raha eest. H.L. palub uurida ja lubab raha T. Hundile juurde maksta. Nad lepivad kokku kohtumise H.L. i juures. Asjaolu, et T. Hunt sai organiseerida just kokaiini edasiandmist, on võimalik tuvastada mõned päevad varem samade isikute vahel peetud telefonivestlusest (kõne nr 5) – 28.08.2021 palub H.L. T. Hundil sebida endale koksi, millest on kohtu hinnangul võimalik aru saada kui päringust kokaiini saamise kohta, ja küsib, kas T. Hundil on võimalusi või mitte, millele viimane vastab, et on võimalusi. Samuti luges maakohus tõendatuks T. Hundi poolt kokaiini vahendamise H.L. ile 07.10.
4. Kõnedes nr 148-152 palub H.L. 170 eest, mida saab tõlgendada kui 170 eurot ja välja aitamist kui T. Hundi kaudu kokaiini tellimist. Lubatakse maksta sularahas ja T. Hunt lubab uurida. H.L. palub kiiresti teha ja ütleb, et kui saab võtku kaks, mida saab tõlgendada kahe grammina. Nad lepivad kohtumise – T. Hunt ütleb, et ta ise ei saa tulla, tuleb keegi tumeda autoga naisterahvas, kes viimase kõne ajal jõuabki H.L. ini.
5. Veel luges maakohus S. Joandi ja T. Hundi omavahelise kõnega (kõne nr 24) tõendatuks, et T. Hunt omandas 04.09.2021 vähemalt 2 g kokaiini, mida tarvitas ise ja andis edasi S. Joandile. T. Hunt teeb ettepaneku võtta kaks, kuid S. Joandi avaldab, et T. Hunt võiks isegi rohkem võtta. Telefonikõne kontekstist saab teha järelduse, et tegemist on kokaiiniga; sellele viitab mh kauba eest küsitav hind, mida üks proua saab kümne kaupa sajakümnega (10 g eest küsitakse 110 eurot). Kohtu hinnangul on loogiline, et suuremate koguste pealt saab n-ö odavamat hulgihinnaga. 18.09.2021 omandas T. Hunt I.U. lt vähemalt 1 g kokaiini, kuid pole võimalik tõsikindlalt järeldada, et T. Hunt kokaiini ka S. Joandile üle andis. Kõnede nr 49-51 alusel on tuvastatav, et 18.09.2021 küsib T. Hunt kas I.U. l seda kaupa on. I.U. vastab, et veidi on. Nad lepivad kokku kohtumise. Hiljem küsib T. Hunt, et kus plekk on, räägib, et tal on üks, üks koma kaheksa, st poolteist asja, mida saab kohtu hinnangul tõlgendada kokaiinina. Seejärel palub T. Hunt teha S. Joandil sularahast pilt. Kõnedega nr 95-99 on tõendatud, et T. Hunt müüs Viljandi linnas M.T. ale 26.09.2021 vähemalt 1 g narkootilist ainet. M.T. a küsib T. Hundilt, kas ta ei saaks midagi sättida, mille peale T. Hunt vastab, et kusagil üks enne oli, aga see oli viimane. M.T. a palub aidata veidi ja T. Hunt lubab küsida. Kella 04:27 ajal helistab M.T. a ja küsib, et kaua sellel inimesel aega läheb. Hunt vastab, et jõudis juba Viljandisse ja ta on kolme minuti pärast M.T. a juures. Kõnedega nr 360-362 on tõendatud, et 15.12.2021 müüs ta M.R. ile vähemalt 1 g kokaiini. M.R. saatis T. Hundile sõnumi: triipu on veel? Liigun varsti linna. Kell 16:42 helistab M.R. T. Hundile ja ütleb, et ta kohe jõuab. Enne soovitab T. Hunt M.R. il ka pangas ära käia, mida saab tõlgendada raha väljavõtmise juhisena.
6. Tõendatuks ei lugenud maakohus T. Hundi poolt R.K. le 1 g kokaiini müümist 02.09.2021, küll aga 08.10.2021 (kõne nr 159). Selles kõnes räägib T. Hunt R.K. le, et saab soti, st kohtu hinnangul 100 euro eest asja, mida on võimalik tõlgendada kokaiinina, mille peale R.K. palub seda T. Hundil ka endale võtta. Tõendatuks ei lugenud kohus samuti I.U. lt 1 g kokaiini omandamist 22.09.
8. Veel luges maakohus K.P. ütluste ja tema ning T. Hundi vahel toimunud kõnede ja sõnumite alusel tõendatuks, et 28.12.2021 müüs T. Hunt K.P. le 1 g kokaiini ja 31.12.2021 10 g kokaiini; 06.01.2022 kokku 2 g kokaiini, 07.01.2022 vähemalt 1 g kokaiini ja 16.01.2022 samuti 1 g kokaiini. T. Hunt ja K.P. olid aktiivses suhtluses narkootilise aine hankimise 13 küsimustes, mis nähtub sellel ajavahemikul tehtudkõnedest ning miski ei viita sellele, et nende suhted oleksid vaenulikud või ebasõbralikud, nagu T. Hunt kohtuistungil kirjeldas. Tõendatud ei ole T. Hundi poolt 1 g kokaiini üleandmine 01.01.
9. K.P. ütlustest nähtuvalt ostis ta T. Undilt kokaiini endale ja tuttavatele hinnaga 150 eurot gramm. T. Hundi ütlusi narkootikumide mittemüümise kohta ei pidanud maakohus usaldusväärseteks.
10. T. Hundi puhul saab rääkida jätkuva kuriteo toimepanekust, mis on kantud ühtsest tahtlusest. Temapoolne narkootikumide üksiktegudena käitlemine on toimunud süstemaatiliselt ja ajaliselt lähedaselt, n-ö narkodiilerlusena. Erinevad isikud on saanud T. Hundi poole pöörduda ja tal on olnud pikema aja jooksul võimekust neile narkootikume vahendada ja/või müüa, mistõttu on ka T. Hunt realiseerinud

§ 184koosseisu.

1. Lisaks eeltoodule leidis kohus, et T. Hunt ja S. Joandi käitlesid narkootilist ainet kokaiin 21.01.2021 isikute grupis. E. Puksa andis oma elukohas, kus viibisid samaaegselt ka T. Hunt ja S. Joandi, kaks kotti kokaiiniga S. Joandi kätte ning need kotid leiti mõned tunnid hiljem politsei turvakontrolli käigus T. Hundi taskust ja sokisäärest. Nad vedasid seda kokaiini, mida oli 1,63 g puhast ainet, autos Tallinnast Viljandisse.
2. Kuna S. Joandi on varasemalt narkokuriteos süüdi mõistetud, vastab tema tegu

§ 184lg 2 p-dele 1, 2 ja T.

Hundi tegu

§ 184lg 2 p-le 1.

Esitatud süüdistuses mõistis maakohus T. Hundi õigeks osaliselt, s.o 3 g kokaiini käitlemises (1 g müümises K. Pruusmaale, I.U. le ja R.K.

1. le)ning S. Joandi 5 g kokaiini käitlemises (müügis H.K. le 01.10.2021, 02.10.2021 ning 05.10.2021, samuti E.K. le 31.10.2021). Kelmused 34. Viljandi Nurme OÜ, Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Niidustuudio OÜ ja Aiatäht OÜ kelmusepisoodide puhul on ühendavaks lüliks viis, kuidas need kelmused on toime pandud – kõikide kelmuste puhul on kasutatud kauba väljapetmiseks võltsitud maksekorraldusi, mille aluseks on R.K. poolt T. Hundile tehtud 1-eurone maksekorraldus, milline on kohtule ka tõendina üle antud. Tõele vastab asjaolu, et eelnimetatud kelmuste toimepanek sai alguse vahetult enne nädalavahetust, millest saab järeldada sarnast mustrit, mille taga võivad olla sama(
2. d)isik(ud). Kaupade transport organiseeriti nädalavahetuseks ning esmaspäeval avastasid müüjad, et raha juba väljaantud kauba eest ei ole äriühingute arvele laekunud. Kõigis episoodides on sedastatav kuritegude täideviimise sarnane käekiri. Müüjatele loodi ebaõige ettekujutus, et kauba eest on tasutud, ja nad väljastasid selles teadmises tooted, kuid vastupidiselt tekitati neile kelmide poolt varalise kasu saamise eesmärgil hoopis varalist kahju. Seega objektiivselt vastab eeltoodud skeem

§ 209

kvalifikatsioonile – kelmuse objektiivne koosseis seisneb pettuses, mille tulemusel kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Toimepandud kelmuste üldiste asjaolude kohta on usaldusväärsed kannatanute esindajate või töötajate (Olemar OÜ esindaja M. Baiburin, Kliimakaubamaja OÜ müügimees R.U. , Viljandi Nurme OÜ esindaja M.L. , Aiatäht OÜ esindaja R.R. ) kohtuistungil antud ütlused ning kannatanute süüteoteated ja esialgsed avaldused. Samas ei anna viimati nimetatud tõendid olulist teavet isikute kohta, kes on toimepandud kuritegude taga. Varasemale kohtupraktikale (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10) tuginedes saab asuda seisukohale, et kui kuritegude toimepanemise asjaolud ja viis, s.o modus operandi, silmnähtavalt kokku langevad, võib sellest teha järelduse nende toimepanemise kohta sama(

1. de)isiku(
2. te)poolt.
3. a)Olemar OÜ-lt ATV väljapetmine E. Puksa, S. Joandi, T. Hundi poolt 14.05.2021 14 35. Kohus leidis, et R.K. poolt T. Hundile Luminor Bank AS-st SEB Pank AS-i tehtud 1-eurone ülekanne, millega on seotud 14.05.2021 maksekorraldus nr RMZB068XD4, tagamaid ja mõtet ei osanud neist kumbki adekvaatselt ning usutavalt selgitada. Lammutusabi OÜ, mille ärinime kelmuses 14.05.2021 maksekorralduses nr RMZK070XD4 kasutati, ei ole Luminor Bank AS klient, mis tähendab, et tegemist on võltsitud maksekorraldusega. Seega on tuvastatav, et muudetud on T. Hundi ja R.K. vahelise maksekorralduse numbrit (keskmisi) ning teisi rekvisiite, et võltsida algse maksekorralduse alusel müüjale usutav dokument. Maksekorraldus on tehtud samal päeval, kui peteti Olemar OÜ-lt välja ATV-d Polaris Sportsman väärtusega 13 500 eurot, mis ei saa olla pelk kokkusattumus. R.K. kinnitas istungil, et vastava maksekorralduse saatis ta S. Joandile, mis kinnitab S. Joandi aktiivset seost nimetatud episoodiga. 36. Olemar OÜ esindaja M. Baiburin andis politseile esitatud süüteoteates teada, et äriühingule kuulunud ATV Polaris Sportsman oli müügis Heladora Trading OÜ mototehnika (Motodepoo) poes. Raamatupidaja saatis M. Baiburinile maksekorralduse, järgmisel päeval viis ostja ATV ära, kuid kolm päeva hiljem ei olnud raha veel laekunud ja tekkis kahtlus maksekorralduse võltsituses. Suheldes Lammutusabi OÜ esindajaga, selgus, et tema ei tea ATV ostust ega ostjast T.S. midagi. T.S. i ütluste kohaselt on tema nime kuritarvitatud. Eelnevaga haakuvad Motodepoo töötajate, tunnistajate A.K. , E.A. u ja R.S. i ütlused. R.S. rääkis ATV-d osta soovinud mehega ning tema ütluste järgi sarnaneb S. Joandi hääl väga selle mehe häälega, kes talle helistas. ATV veoteenus telliti telefoni teel S.B. ilt, kelle ütluste kohaselt pidi ta selle viima Viljandisse ja andis üle punase Škoda Fabia või Volkswageniga vastu tulnud mehele. Meesterahva kõnest vedajale on aru saada, et ATV võtavad vedajalt vastu teised isikud, mitte veoteenuse tellija (tuvastamata mees S.B. ile: „Kuule jää seisma, nad sõitsid sulle vastu. Nad tõstavad maha, lähevad kohe karjääri sõitma. Oota, aga jää seisma tee äärde, nad tulevad järgi sulle.“). 37. Õiendi ja fotode alusel on tuvastatav, et 16.05.2021 pakkus O.K. müüa sama ATV-d. Politsei teostas Euroopa uurimismääruse alusel teises kriminaalasjas 07.06.2021 läbiotsimise O.K. a elukohas aadressil XXX ja kõrvalhoones nähti Olemar OÜ-st kelmuse teel omastatud ATV-d Polaris Sportsman XP1000S. Eelnimetatu haakub sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolliga, mille alusel on tuvastatav, et kelmuse toimepanemiseks kasutatud kõnekaardi telefoninumbrit +xxxx on kasutatud odavas nuppudega mobiiltelefonis Nokia 105 ainult perioodidel 07.05-08.05.2021 ja 14.-15.05.2021, s.o 4 päeva. Telefoninumber xxxx ja S. Joandi kasutuses tuvastatud telefoninumber xxxx on asunud 14.05-15.05.2021 samal ajal samas kohas. Samuti asus 15.05.2021 S. Joandi telefon asukohas, kus toimus ATV üleandmine veoteenust osutava isiku poolt. 14.05.2021 kell 10:24 on kelmuse toimepanemiseks kasutatud telefoniga tehtud kõne Motodepoo esindajale – telefon asus Lasnamäel Betooni tänava piirkonnas, kus samal päeval kell 10:36 asus S. Joandi telefon. Ka edasi liikusid need telefonid kõnede ajal samades piirkondades ajal kui numbrilt +xxxx on helistatud Motodepoo esindajale ja veoteenust osutanud S.B. ile. Kell 18:56 on S. Joandi Viljandi linnas Leola 47. Kell 21:48 helistab S. Joandi O.K. ale, asudes Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna Mereküla tugijaama levipiirkonnas, s.o umbes 4 km kaugusel O.K. a elukohast. Viimati nimetatud kohast avastasid politseinikud ka ATV, milles saab järeldada, et pärast vedajaga kokkusaamist oli S. Joandi sõidukis, mis toimetas ATV O.K. a elukohta. Tunnistaja H.L. e ütluste järgi on tuvastatav, et S. Joandi tõi talle panti punast värvi Škoda Fabia, mille S. Joandi võttis vahepeal üheks päevaks enda kasutada. Sellest saab järeldada, et ATV-l käidi järgi just sama sõidukiga ning selles viibis ka S. Joandi. 38. Maakohus luges nende tõendite kogumiga tõendatuks, et selles kuriteos oli aktiivne roll S. 15 Joandil ja T. Hundil. T. Hundi osalusel saadi algne maksekorraldus, mida hilisemalt võltsiti ja mis omas põhirolli kelmuse õnnestumises, mistõttu on ka T. Hundil oluline teopanus just kaastäideviija ehk grupiliikmena. Tegu on nende mõlema poolt toime pandud kavatsetult. Tõendid ei kinnita, et Olemar OÜ episoodis oleks grupiliikmena osalenud E. Puksa, mistõttu tuleb tema selles õigeks mõista.
4. b)Kliimakaubamaja OÜ-lt õhk-vesi soojuspumpade väljapetmine E. Puksa ja S. Joandi poolt 11.06.2021. 39. Ka nimetatud episoodi puhul on võtmeroll võltsitud maksekorraldusel, mille abil peteti 11.06.2021 Kliimakaubamaja OÜ-lt välja kaks Daikin õhk-vesi soojuspumpa hinnaga 8678 eurot. Kliimakaubamaja OÜ kuriteoteate järgi teavitas M.L. politseid, et 11.06.2021 võttis telefoni teel nende müügimehe R.U. ga ühendust isik, kes soovis kahte nimetatud seadet. Klient saatis maksekorralduse. Maksekorralduse alusel väljastasid nad kauba kliendile. Hiljem selgus, et tegemist on võltsitud maksekorraldusega. Nad võtsid ühendust Karmilles OÜ inimestega ja selgus, et kogu neile esitatud info oli väär. Kaup laaditi kaubikusse Peugeot Boxer XXX . Kaubale tuli järele meesterahvas, kes oli keskmise pikkusega ja tüsedam, kes võis R.U. sõnul olla E. Puksa. Tunnistaja E.K. i ütlustest nähtuvalt andis ta 2021 suvel bussi Peugeot Boxer M.R. ele. Tunnistaja M.R. e ütlustest nähtub, et ta andis oma tuttavale E. Puksale sõiduks Tartusse kaubiku Peugeot. Tartu Lõunakeskuse Kliimakaubamaja 12.06.2021 turvakaamera salvestiselt on näha, et 12.06.2021 kell 13:03 sõidab Kliimakaubamaja ette valget värvi kaubik, registreerimismärgiga XXX . Kaubikust väljub E. Puksa, kes läheb Kliimakaubamajja. Seejärel väljub E. Puksa koos Kliimakaubamaja töötajaga, kellega koos pannakse kaubikusse tagumisest uksest kahel korral kaupa. 40. Maksekorralduses nr RMZB068XD4 11.06.2021 on maksjaks märgitud Karmilles OÜ ja saajaks Kliimakaubamaja OÜ. Luminor Bank AS-i vastusest nähtub, et selle numbriga maksekorralduse on tegelikult sooritanud R.K. 1-eurose maksega 14.05.2021 T. Hundile. Karmilles OÜ-l puudub Luminor Bank AS-is konto. Seega on tegemist võltsitud maksekorraldusega ning võltsingu aluseks on kasutatud varasemalt R.K. poolt T. Hundile tehtud ülekande maksekorraldust. 41. Sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli alusel on tuvastatav, et Kliimakaubamaja OÜ kelmuses kasutati kõnekaarti numbriga xxx mobiiltelefonis SFR, mida pole registreeritud ühegi isiku kasutusse. 11.06.2021 asusid S. Joandi (xxxx) ja E. Puksa (xxxx) telefoninumbrid põhiliselt Tallinnas Lasnamäel XXX aadressil või selle läheduses. Kell 14:15 on telefoninumbrilt xxx , mis asus Tallinnas Lasnamäel Paevälja pst 5 piirkonnas, st umbes 500 meetrit XXX aadressist, tehtud kõne Kliimakaubamaja OÜ telefonile. Ka järgnevate kõnede ajal asuvad nende telefonid samas piirkonnas. Nii ka järgmisel päeval, sh helistas kell 10:56 sellele numbrile Kliimakaubamaja OÜ esindaja. Kelmuse toimepanemiseks kasutatud telefon liikus samaaegselt koos S. Joandi ja E. Puksa telefoninumbritega Tallinnast Tartusse. Kell 12:57 asub E. Puksa Tartus Veeriku linnaosa katva tugijaama piirkonnas, st ta liigub Tartu ringteel. Kell 13:00 asub S. Joandi Tartus Lõunakeskuse piirkonnas. Kell 13:04 on kõne kelmuseks kasutatud numbrilt numbrile xxxx x ja kell 13:10 Kliimakaubamaja OÜ esindajale, number asub Tartus Soinaste piirkonnas. Seejärel liiguvad E. Puksa ja S. Joandi telefoninumbrid sarnastel aegadel Tartust Tallinna poole. Kell 15:35 helistas E. Puksa M.R. ele. 42. E. Puksa ütlusi selle kohta, et temale helistati ja telliti veoteenus, ei pidanud maakohus usaldusväärseks. Telefonisuhtlusest ei nähtu, et keegi oleks E. Puksale helistanud või teda 16 juhendanud, kuhu kaup viia, vaid kaup on liikunud koos E. Puksaga Tartust Tallinna. E. Puksa kohtuistungil avaldatud selgitus, et ta andis kauba üle Umbusi tee otsas ei haaku kohtule tõendina esitatud Peugeot Boxer 12.06.2021 sõidupäevikuga, millest nähtub, et teel Tartust Tallinna tegi ta üksnes 25-minutise peatuse Valmaotsa külas Tartu vallas Alexela Laeva tankla ja HollyFood asukohas, mis jääb E. Puksa nimetatud kohast (Umbusi tee) ca 25 km kaugusele. Samuti on ebausaldusväärsed süüdistatava S. Joandi kohtuistungil antud ütlused, et tema ei ole Taneli-nimelise isikuna esinenud ega Karmilles OÜ nimelt Kliimakaubamaja OÜ esindajale maksekorraldust esitanud. 43. Maakohus luges eeltoodud tõenditega tõendatuks, et Kliimakaubamaja OÜ kuriteos oli S. Joandil ja E. Puksal aktiivne osalus. Tõendite kokkulangevus ei saa olla juhuslik, sest puuduvad eluliselt usutavad muud seletused, miks süüdistatavad neis piirkondades samaaegselt viibisid ja Kliimakaubamaja OÜ esindajaga enda läheduses asuva telefoniga nr xxx suhtlesid. Seega on tegemist E. Puksa ja S. Joandi poolt kavatsetult toime pandud kelmusega.
5. c)Viljandi Nurme OÜ-lt niidumasina väljapetmine 02.07.2021 E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi poolt 44. Viljandi Nurme OÜ esindaja M.L. tegi politseile 06.07.2021 avalduse, milles märkis, et 03.07.2021 esitati meili teel äriühingule tellimus. Kauba eest tasumise tõestuseks saadeti emailiga panga kinnitus, mis osutus võltsinguks, summat müüja kontole ei laekunud. Ostja saatis kauba transportimiseks auto registreerimismärgiga XXX . Suhtlus kliendiga toimus telefonil +xxx. M.L. täpsustas ristküsitlusel, et kaubaks oli raider, selle transportijalt võeti allkiri ning kauba andis M.L. kätte laupäeval. Viljandi Nurme OÜ 03.07.2021 arve nr 2215750 alusel on tuvastatav, et müüdi Rider HQ ja lõikeorgan CC112 kogumaksumusega 9388 eurot, arvele on käsikirjaliselt juurde kirjutatud: „kätte saanud M.Z. , telefoni number ja allkiri". Tunnistaja M.Z. i sõnul aitas ta niidukit transportida, sest E.P. palus tema abi. Arvel on tema allkiri. Tunnistaja E.P. u ütluste kohaselt helistati temale, kas ta saab peale võtta muruniiduki Viljandi Nurme poest, ta saatis M.Z. i. Ta võttis kauba peale M.Z. i töökohast Lille 4, Viljandi linn, pidi selle esialgu viima Põltsamaale, kuid siis Tallinnasse. 45. 02.07.2021 saadeti K.K. e-postilt: kaasikkaido3@gmail.com kiri sooviga osta Husqvarna r 316TXS AWD Karmilles OÜ-le ja teavitati ülekande tegemisest, lisati maksekorraldus. Asitõendi 14.06.2022 vaatlusprotokolliga on taaskord tuvastatav, et Viljandi Nurme OÜ-le esitatud maksekorraldus nr-ga RMZB073XD4 on võltsitud, selle maksekorralduse numbriga pole Luminor Bank AS klientide makseid tehtud. Sellel on sama arhiveerimistunnus, mis maksekorraldusel Kliimakaubamaja OÜ-le. 46. Sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli alusel on tuvastatav, et Viljandi Nurme OÜ-lt kelmuse teel niiduki omastamisel kasutati telefoninumbrit xxx nuppudega odavas mobiiltelefonis myPhone 3330. Perioodil 02.07-03.07.2021 on sellelt telefoninumbrilt suheldud 15 korral E.P. uga ja Viljandi Nurme OÜ esindajatega kokku 9 korral. Kelmuse toimepanemiseks kasutatud telefoninumber ja T. Hunt ning S. Joandi asusid 02.07.2021 ja 03.07.2021 samal ajal samas kohas, millest võib järeldada, et nad kasutasid kelmuse toimepanemiseks seda telefoni. Niiduk toimetati Tallinnasse ning sinna liikusid ka kelmuse toimepanemisel kasutatud telefon, T. Hunt ja S. Joandi. Kell 20:27 asub S. Joandi Tallinnas Lasnamäel XXX on E. Puksa elukohas ja kell 20:28 asub samas T. Hunt. Eeltoodust on võimalik järeldada, et selle kelmusega on olnud seotud T. Hunt, S. Joandi ja E. Puksa. Ebausaldusväärsed on E.P. u ütlused selles, et temalt tellis niiduki veo talle tundmatu isik, sest telefonikõnede analüüs ja positsioneerimine näitab selgelt, et E.P. uga on suhelnud samadel 17 päevadel nii T. Hunt kui S. Joandi, kes kasutas ka kelmusega seotud telefoninumbrit. Mõlemad eelnimetatud isikud on E.P. u head tuttavad – E.P. ütles enne ristküsitluse algust, et tunneb T. Hunti ca 20 aastat, S. Joandit ca 10 aastat. E.P. viis Viljandist peale võetud väljapetetud niiduki E. Puksa elukoha lähedusse, kuhu mõnevõrra hiljem jõudsid ka T. Hunt ja S. Joandi. 47. Maksekorraldus on seotud eelmise Kliimakaubamaja OÜ episoodi maksekorraldusega (sama arhiveerimistunnus), millest võib järeldada, et need on teostatud sama isiku, S. Joandi, poolt, sest tema sülearvutist leiti veel analoogseid maksekorraldusi. Usaldust ei ärata ühegi süüdistatava istungil antud selgitus, et nad ei tea sellest teost midagi. Maakohtu hinnangul on analüüsitud tõendite kogumis võimalik asuda seisukohale, et nimetatud kelmuse toimepanijad grupis ja kooskõlastatult ning kavatsetult olid T. Hunt, S. Joandi ja E. Puksa.
6. d)Niidustuudio OÜ-lt murutraktori ja rohulõikuri väljapetmine 22.10.2021 E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi poolt 48. Niidustuudio OÜ esindaja S.K. i 26.10.2021 avaldusest politseile nähtub, et 22.10.2021 umbes kell 11.30 helistas Niidustuudio OÜ kauplusesse isik ja uuris murutraktori kohta. Nimeks väitis T.S. . Ta saatis e-kirja, et pakkumine sobib ja soovib arvet Mulgi Mugul OÜ-le. Kell 16:45 saatis isik maksekorralduse ja kell 18:26 anti kaup välja. Arvet ei tasutud. Mulgi Mugul OÜ ja T.S. ei teadnud asjast midagi. Kahju on Husqvarna raider 3598,97 eurot, Husqvarna rohulõikur 597,52 eurot ja Husqvarna aku 333,51 eurot. 49. Luminor Bank AS vastuse kohaselt on 22.10.2021 maksekorraldus nr RMZB436XD5 võltsitud. S. Joandi sülearvuti vaatluse 11.02.2022 protokolli alusel on tuvastatav, et sellest leiti fail nimega Maksekorraldus.pdf, mille sisuks on maksekorraldus nr RMZB426XD5, s.o Niidustuudio OÜ-lt aiatehnika väljapetmiseks kasutatud maksekorraldus. Eelnimetatuga on kohtu hinnangul tõendatud, et vastava maksekorralduse on koostanud S. Joandi, kellele nimetatud sülearvuti kuulub. Eluliselt usutavad ei ole väited, et S. Joandi on andnud oma arvuti T. Hundile, lisaks kinnitas 22.10.2021 S. Joandi telefonivestluses tundmatu naisterahvaga, et on samal päeval ainult kahe telefoni otsas rippunud ja arvutis istunud, mis kinnitab, et S. Joandi tegeles aktiivselt kelmuse organiseerimisega. 50. Tunnistaja (kaubavedaja) J.K. selgitas, et talle helistati ühel õhtul ja telliti veoteenus. Ta pidi Tallinnas Viljandi maanteel asuvast poest peale võtma murutraktori, trimmeri ja veel paar asja ning need Viljandisse tooma. Natukese aja pärast helistati uuesti ja paluti asjad Viimsisse viia, et seal võtab mingi mees need vastu. Tunnistaja E.P. u ütluste kohaselt sai ta murutrimmeri kätte Viimsist ja andis KEKi hoone juures üle T. Hundile ja S. Joandile. Nende ütlused kattuvad jälitusprotokollis kajastatuga. T. Hunt kõnes R.K. gale 22.10.2021 kell 17.11-17.13 otsib T. Hunt kullerit, räägib, et siin on muud asjad, võib olla on kusagile vaja sõita. 27.10.2021 küsib T. Hunt E.P. ult, millal ta linnast tulema hakkab ja kas ta Viimsist ühe asja peale võtta saab. E.P. küsib, et mis asja ja T. Hunt vastab, et trimmeri. Tunnistaja I.T. ütluste kohaselt pakkus T. Hunt 2021. a oktoobris talle murutrimmerit Husqvarna, mis oli karbi sees nagu uus. 51. Maakohus ei pidanud usaldusväärseks T. Hundi ja S. Joandi selgitusi, et nad ei tea sellest episoodist midagi ja leidis, et Niidustuudio OÜ kelmuse toimepanijatena tegutsesid grupis kooskõlastatult ning kavatsetult T. Hunt ja S. Joandi. Puuduvad tõendid, mis seostaksid nimetatud episoodiga E. Puksat, mistõttu tuleb ta selles õigeks mõista.
7. e)Aiatäht OÜ-lt lehepuhuri ja võsalõikuri väljapetmine Puksa, S. Joandi ja T. Hundi poolt 18 52. Aiatäht OÜ esindaja R.R. i 25.01.2022 avaldusest politseile nähtub, et 20.01.2022 kell 15.34 võttis kirja teel Saku kauplusega ühendust Hargen Ehituse OÜ esindaja T.V. telefonilt xxx ja küsis pakkumist betoonlõikurile, mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile. Kaup, lehepuhur Stihl hinnaga 744 eurot ja võsalõikur Stihl hinnaga 899 eurot, viidi ära Peetri kauplusest Tuleviku tee 10 kollase Mercedez-Benz kaubikuga. R.R. i ütluste kohaselt saatis väidetav T.V. neile maksekorralduse, mis oli fiktiivne, ning raha nad ei saanud. Nad üritasid kauba tellinud isikuga ühendust saada, Hargen Ehitus OÜ-st selgitati, et nemad ei tea T.V. ist midagi. E-kirjavahetusest nähtub, et 20.01.2022 võeti ühendust e-postilt tanel.hargen@gmail.com ja paluti T.V. (telefoninumber xxx) nimelise isiku poolt pakkumist betoonlõikurile, mootorsaele, lehepuhurile ning võsalõikurile. 21.01.2022 saadeti maksekorraldus nr RMZB0G7TGV (maksja: Hargen Ehitus OÜ, saaja: Aiatäht OÜ). 53. Luminor Bank AS vastuse kohaselt ei ole Hargen Ehitus OÜ nimetatud panga klient ja maksekorraldus on võltsitud. Asitõendi 11.02.2022 vaatlusprotokolli alusel on tuvastatav, et vaadeldud on S. Joandi sülearvuti Fujitsu ja mobiiltelefoni myPhone tel nr xxx. Vaatlusel leiti sülearvutist fail: maksekorraldus_Aiataht_Ou_Arve_nr_164917.pdf, 21.01.2022 kell 13:54; Arvutis oli avatud gmail-rakendus e-postiga tanel.hargen@gmail.com. 20.01.2022 kell on saadetud sellelt kiri e-postile saku@aiatäht.ee hinnapakkumise küsimine mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile. 21.01.2022 kell 09:55 külastas e-post hargen.ehitus@gmail.com internetilehte Hargen Ehitus OÜ ja 21.01.2022 kell 09:56 kasutaja Hargen Ehitus OÜ Ekrediidiinfot. Veel ilmneb, et 21.01.2022 saadeti e-postilt saku@aiataht.ee e-postile tanel.hargen@gmail.com hinnapakkumine mootorsaele, lehepuhurile ja võsalõikurile. Sellele järgnevalt on 21.01.2022 saadetud e-postilt tanel.hargen@gmail.com e-postile saku@aiataht.ee maksekorraldus_Aiatäht_Oü_Arve_nr_164917. Nimetatud asitõendi 11.02.2022 vaatlusprotokolli alusel on samuti tuvastatav, et S. Joandilt äravõetud mobiiltelefoni nr xxx andmetel on 21.01.2022 valitud Sinumees OÜ telefoninumbrit ja Aiatäht OÜ numbrit. Kasutaja Sinumees OÜ on saatnud sõnumi: citroen jumper 796mku ning Sinumees OÜ-le on saadetud sõnumid sisuga: Saada oma auto nr ja markja ja 2 minutit hiljem: Pakk toimetada Maleva 1. Hargen Ehitus OÜ. Tanel. Eeltuvastatu kinnitab kohtu hinnangul üheselt, et maksekorralduse võltsimisega ja müüjaga kontakti loomisega tegeles S. Joandi, kes võttis ühtlasi ühendust ka kauba transportijaga. Sellega haakuvad kauba transportija tunnistaja D.K. i ütlused, kes viis meesterahva tellimisel Peetris asuvast poest kaubikuga Citroen Jumper trimmeri, muruniiduki ja puhuri Koplisse Maleva 1. 54. Jälitusprotokollis kajastatud E. Puksa ja S. Joandi omavaheliste kõnede alusel tuvastas maakohus, et 20.01.2022 kuulas S. Joandi maad, et kas E. Puksa leiab kedagi, kes saaks vajadusel petetava kaubaga edasi tegeleda või selle vastu võtta ning E. Puksa annab teada, et kaup tuleks viia aadressile Malevi 1. Järgmise päeva, 21.02.2022, kõnest on üheselt aru saada et S. Joandi tegeleb maksekorralduse koostamisega ning Aiatäht OÜ-lt kauba väljapetmise organiseerimisega. S. Joandi palub E. Puksal otsida Facebookist kullerit. E. Puksa räägib S. Joandile, et ta läheb vaatab sõidab sinna Malevasse, teeb sulle (S. Joandile) video, siis saad aru, kuhu suunata nad. Seal on mitte maja ette, vaid maja taha. Seega kooskõlastavad E. Puksa ja S. Joandi kelmuse plaani, kuidas organiseerida väljapetetud kaup õigesse kohta. Edasi annab S. Joandi E. Puksale teada, et auto läheb Peetrisse järele ja E. Puksa küsib, et kas neil on bussi vaja. S. Joandi vastab, et ei ole, seal on kaks asja – üks puhur ja võsalõikur, mis kinnitab veelkord, et tegemist on Aiatäht OÜ-st väljapetetud kaubaga. 21.01.2022 kell 14.23 räägib S. Joandi E. Puksale, et nüüd peaks juba peal olema. E. Puksa palub S. Joandil kirjutada firma nimi ka ning viimane vastab – Hargen Ehitus. E. Puksa ja S. Joandi arutavad 21.01.2022 kell 19 15:11 kellele väljapetetud asju müüa. Süüdistatav T. Hunt on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud, et aitas lehepuhurit hiljem maha müüa. 55. Maakohus luges ebausaldusväärseteks E. Puksa selgitused, et tema ei tea sellest episoodist midagi ning S. Joandi avaldused, et teab lehepuhurist ja võsalõikurist, kuid ei tea kelmusest. Analüüsitud tõendite kogumis on võimalik asuda seisukohale, et Aiatäht OÜ kelmuse panid grupis kooskõlastatult ning kavatsetult toime S. Joandi, E. Puksa, ja T. Hunt – neist esimene organiseeris varakäsutust, esimene ja teine petetud vara transporti ning S. Joandi ja T. Hunt tegelesid petetud vara edasimüügiga.
8. f)Green Recycling OÜ-lt katalüsaatorite väljapetmine 08.04.2021 E. Puksa ja S. Joandi poolt 56. Kannatanu Green Recycling OÜ esindaja M. Piiri ütlustest ilmneb, et katalüsaatoreid pakuti müügiks poolteist aastat tagasi, aprillis. Asjaga tegeles V.G. . Raha kanti üle kahel korral, kaupa ei saadud. Kahe välismaksekorralduse (maksja: Green Recycling OÜ, saaja: A.H. ) ning AS LHV Panga vastuse ja Green Recycling arveldusarve väljavõtte alusel on tuvastatav, et A.H. i Paysera kontole on Green Recycling OÜ kontolt 08.04.2021 makstud 1580 eurot ja järgmisel päeval, 09.04.2021, 500 eurot. Kohtule esitatud kuvatõmmiste (Messengeri vestluste) alusel on tuvastatav, et A.H. ile saadetakse pakikood, A.H. saadab pildi kilesse pakitud esemega ja kirjutab, et poole tunni pärast paneb posti, samuti lisab oma pangakonto numbri. Veel on näha sõnumeid A.H. ile, et ta ühendust võtaks ja raha tagasi kannaks. AS Eesti Post 27.04.2021 vastusega on tõendatud Tallinna Paepargi pakiautomaadist 08.04.2021 kell 17:53 paki postitamise andmed – paki saaja Green Recycling OÜ ning paki postitanud isiku andmed. Money Express OÜ vastusega on tõendatud, et A.H. on Paysera kontole laekunud summa 1560 eurot 08.04.2021 kell 18:51 sularahas välja võtnud. 57. A.H. i ütluste kohaselt helistas talle S. Joandi ja küsis, kas on võimalik tema Paysera kontole raha kanda, samuti küsis ta Facebooki paroole, ta vastas jaatavalt. Tund aega hiljem andsid üle 2 pakki, mille ta postitas Maxima Omniva pakiautomaadis, S. Joandi seisis tema kõrval. S. Joandi käis tema juures musta Audiga, nad olid kolmekesi. Tema kontole tuli 1580 eurot, mille ta võttis välja ja andis S. Joandile, tema sai 200 eurot. Järgmisel hommikul laekus veel 500 eurot, millest 450 eurot kandis ta E. Puksa Revolut kontole. Maakohus pidas A.H. i ütlusi, mis haakuvad teiste tõenditega, usaldusväärseteks. Ta ei eitanud, et sai ka ise pettusest kasu - 250 eurot. 58. Maakohus ei uskunud E. Puksa ja S. Joandi selgitusi, et A.H. on valetaja. Selle teo kohta pole üksnes A.H. i ütlused. Tõendite kogumis on võimalik asuda seisukohale, et nimetatud kelmuse panid grupis kooskõlastatult ning kavatsetult toime S. Joandi ja E. Puksa. Neist esimene organiseeris A.H. i Facebooki konto kaudu ning A.H. it kasutades varakäsutust ja teisele kanti osaliselt pettuse tulemusel saadud kasu. 59. Maakohus mõistis E. Puksa süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (Green Recycling OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ ja Aiatäht OÜ episoodides). Õigeks mõisteti E. Puksa selles, et grupis koos T. Hundi ja S. Joandiga lõi ta varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Olemar OÜ-le ja Niidustuudio OÜ-le. Maakohus mõistis süüdi S. Joandi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (Green Recycling OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Olemar OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ ja Aiatäht OÜ episoodides) ning T. Hundi

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi (T.U.

e, J.K. Savolaineni, Olemar OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ, Aiatäht OÜ episoodides). 20 Karistus 60. E. Puksale karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud aastatel 2020-2021

§ 213lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, ning 7 väärteokaristust.

Sellest saab järeldada, et E. Puksa on kuritegelikult äärmiselt produktiivne isik, kes ei tee järeldusi varasemalt mõistetud karistustest, vaid jätkab ka katseajal eripalgelist õigusvastast tegevust. E. Puksa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta ei tunnista end süüdi üheski teos. Arvestades tuvastatud käideldud narkootilise aine kogust (vähemalt 44 g kokaiini), tuleb mõista talle

§ 184lg 1 järgi karistus sanktsiooni keskmises määras, so 5 aastat vangistust.

Ta on tegelenud pikema aja jooksul narkodiilerlusega, tarbides ise, müües ja vahendades kokaiini. Puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks omanud sealjuures ametlikku sissetulekut – E. Puksa sellekohased selgitused ei ole veenvad. Ametlikuks sissetulekuks ei ole hasartmängude väljamaksed – pigem annab see aimu, et tema puhul võib olla tegemist mängusõltlasega, kellel kulub üldteadaolevalt rohkem rahalisi vahendeid oma sõltuvuse finantseerimiseks.

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi tuleb E.

Puksale mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra – 4 aastat vangistust. E. Puksa kui grupiliikme osalusel peteti kannatanutelt välja tehnikat ligikaudu 17 500 euro väärtuses. Kuriteod täitsid korraga kaks kvalifitseerivat tunnust. On võimalik, et raha hangiti mh selleks, et toime panna teisi kuritegusid (hankida suures koguses narkootilisi aineid). E. Puksa on ka varasemalt kelmusi toime pannud, kuid need karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus E.

Puksale kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat vangistust ning

§ 65

lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 1-21-6355 (ärakandmata karistus 1 aasta ja 8 kuud vangistust) 7 aastat ja 8 kuud vangistust. 61. S. Joandile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et temal on 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud

§ 213lg 2 p-de 1, 4 järgi, § 424 lg 1 järgi ja § 184 lg 2 p 1 järgi.

Kehtivaid väärteokaristusi on 2. Tema kuritegelik tegevus ei näita vaibumise märke ning varasemad karistused ei ole mingit mõju avaldanud. Temagi on jätkanud kohtu määratud katseajal kuritegude sooritamist. S. Joandi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades käideldud narkootilise aine kogust (1,63 g puhast kokaiini), tuleb S. Joandile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi tuleb karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

S. Joandi kui grupiliikme osalusel peteti kannatanutelt välja tehnikat ligikaudu 35 500 euro väärtuses. S. Joandi oli juhtfiguur, kes organiseeris mh võõra nime all varakäsutusi ja väljapetetud kauba transporti. S. Joandi on ka varasemalt kelmusi toime pannud, kuid need karistused ei ole teda mõjutanud, pigem on tema kuritegelik eluviis saanud hoogu juurde. Kuritegude kogumi eest mõistis kohus

§ 64lg 1 alusel S.

Joandile liitkaristuseks 5 aastat vangistust ja

§ 65

lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 15.11.2021 otsusega nr 121-6355 (ärakandmata karistus 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva) liitkaristuseks 8 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. 62. T. Hundil puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.

§ 184lg 2 p 1 järgi tuleb karistuseks mõista 5 aastat vangistust.

T. Hunt käitles vähemalt 25,63 g kokaiini, mis on oluliselt rohkem kui S. Joandi ja vähem kui E. Puksa. T. Hunt ei käidelnud üksnes väga väikesi koguseid, vaid andis kokaiini üle ka nt 10 g kaupa. Kuigi T. Hundil puuduvad kehtivad karistused, oli tema puhul tegemist süstemaatilise pikemaajalise tegevusega, millega kaasnes nii enda kui teiste narkootikumidega varustamine.

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 eest tuleb T.

Hundile mõista vangistus 4 aastat ja 2 kuud. Tema kui grupiliikme osalusel peteti võrreldes teiste süüdistatavatega enim kannatanuid ning suurimas ulatuses. 21 Kuriteoga täideti korraga kaks kvalifitseerivat tunnust. T. Hunt tunnistas oma süüd üksnes T.U. e ja J.K.S. i osas. Kuritegude kogumi eest mõistis kohus

§ 64lg 1 alusel T.

Hundile liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud vangistust. Selline liitmine arvestab paremini T. Hundi kogusüü suurusega – tegemist polnud juhukuritegudega, vaid pikema aja jooksul toime pandud küünilise kuritegevusega, et mh finantseerida enda hasartmängu- ja narkosõltuvust.

1. Maakohus ei nõustunud prokuröriga, et T. Hundile oleks võimalik kohaldada karistust tingimisi, kuna ta puhtsüdamlikku kahetsust ei avaldanud, pigem nähtus tema käitumisest kohtusaalis, et teatud episoodide arutelu pakkus talle meelelahutust, millest ei saa järeldada siirast süütunnet või märkimisväärset hoiakute muutust. T. Hunt tegutses samaaegselt mitmel kuritegelikul rindel ning üld- ja eripreventsiooni arvestades ei ole talle üksnes tingimisi karistuse rakendamine põhjendatud ja tal tuleb vaatamata kehtivate karistuste puudumisele ära kanda osaline reaalne vangistus 6 kuud ning 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust jääb kandmisele tingimisi 5-aastase katseajaga. III. APELLATSIOONID JA VASTUS APELLATSIOONIDELE
2. Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse peale esitasid apellatsiooni S. Joandi, T. Hundi ja E. Puksa kaitsjad ning süüdistatav E. Puksa ise. T. Hundi kaitsja apellatsioon
5. Apellant palub tühistada Tartu Maakohtu
6. juuni 2023 otsus osas, millega T. Hunt tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis; tunnistada T. Hunt süüdi

§ 184lg 1 järgi ning vähendada temale mõistetud karistust.

Samuti palub kaitsja tühistada T. Hundi süüditunnistamise

§ 209

lg 2 p-de 1, 4 järgi Olemar OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ, Aiatäht OÜ osas toimepandud kelmustes ja nende kasuks välja mõistetud tsiviilhagides ning mõista ta selles õigeks; vähendada T. Hundile

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi mõistetud karistust T.U.

e ja J.K.S. i kuriteoepisoodide eest. Veel taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus otsustas

§ 74lg-te 1-3 alusel pöörata T.

Hundile mõistetud karistusest kohesele täitmisele 6 kuud vangistust ja jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata.

1. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt süüdistatav T. Hunt ei pea tõendama, et ta ei ole süüdistuses märgitud kõiki kuritegusid toime pannud. Kohus on T. Hundi süüdimõistmisel tegudes, milles ta ennast süüdi ei tunnista, asunud süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku täitma enda siseveendumusega.
2. Narkootilise aine käitlemise süüdistuses on apellandi seisukohad järgmised. Ekslik on kohtu seisukoht, et käesoleval juhul saab rääkida T. Hundi ja S. Joandi ühisest ning kooskõlastatud narkootikumide käitlemisest kaastäideviimise tähenduses. Kohus jättis tähelepanuta T. Hundi ja S. Joandi väited, et T. Hundi taskust leitud kaks kokaiinikotti kuulusid T. Hundile. Kohtu seisukoht, et E. Puksa andis need kaks kotti kokaiiniga S. Joandi kätte on ümberlükatav eeluurimisel läbiviidud DNA ekspertiisiga, kus ekspert ei tuvastanud T. Hundilt äravõetud kokaiiniga kottidelt S. Joandi DNA jälgi. Kohus on lähtunud asjaolust, et E. Puksa elukohas viibisid samaaegselt T. Hunt ja S. Joandi. Ainuüksi sellest ei saa järeldada, et E. Puksa oleks andnud need kaks kotti kokaiiniga S. Joandile, kes omakorda oleks edastanud need T. Hundile. Kahtluse korral oleks tulnud teha lahend süüdistatava kasuks. Kuna antud asjas ei saa käsitleda S. Joandit ega ka kedagi kolmandat isikut kaastäideviijana, tuleb süüdistus ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi.

22

1. T. Hunt ei tunnista end süüdi OÜ Olemar, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ, Aiatäht OÜ osas toimepandud kelmustes, tema osalemine neis tegudes ei ole tõendatud. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et T. Hunt osales maksekorralduste võltsimisel, mille alusel omandati kannatanutelt vara. Kohtuotsusest ei nähtu, mil viisil toimus maksekorralduse võltsimine ja milline seos on T. Hundi nimele kantud ühe eurose maksekorralduse ja võltsitud maksekorralduste vahel, kes konkreetselt võltsis maksekorraldust, kas T. Hunt või keegi teine süüdistatavatest. Kohtuistungil tunnistaja R.K. poolt antud ütlustest nähtub, et tema tegi T. Hundi nimele ühe eurose maksekorralduse. Ta ei saatnud maksekorraldust mitte T. Hundile vaid S. Joandile. Seega on tõendamata, et T. Hunt oleks saanud R.K. lt selle maksekorralduse. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et S. Joandi oleks selle maksekorralduse edastanud T. Hundile. Mida S. Joandi selle maksekorraldusega tegi, ei ole T. Hundile teada. Seega ei ole leidnud tõendamist, et T. Hunt oleks osalenud väidetava maksekorralduse võltsimises või muul viisil eespoolnimetatud äriühingutelt vara väljapetmises.
2. T. Hunt tunnistab end süüdi

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures ulatuses ebaseaduslikus omamises.

Samuti tunnistab T. Hunt ennast süüdi

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi J.K.S.

i ja osaliselt kannatanu T.U. e osas toimepandud kelmustes ning kahetseb teo toimepanemist. Maakohus ei ole T. Hundile karistuse määramisel arvestanud üld- ja eripreventiivseid põhimõtteid. Kaitsja jagab ringkonnaprokuröri seisukohta, et T. Hunti tuleks karistada tingimusliku karistusega. Karistuse mõistmisel süüdistatava enda süüdi tunnistamine ja kahetsuse avaldamine ka tegude eest, mida isik tegelikult toime ei pannud, ei ole kooskõlas õiglase kohtupidamise põhimõtetega. Antud juhul on kohus lähtunud eelkõige oma subjektiivsetest seisukohtadest, arvestamata analoogilistes kriminaalasjades varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt reaalse vangistusega tuleks isikut karistada ainult siis, kui muud mõjutusvahendid ei anna loodetud tulemusi. T. Hunti ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, puuduvad kehtivad väärteod. Tal on kindel elu- ja töökoht, ta on valmis asuma hüvitama kannatanutele tekitatud kahju. S. Joandi kaitsja apellatsioon 70. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2023 otsus S. Joandi süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 1, 2 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista S.

Joandi esitatud süüdistustes täielikult õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja, juhul kui kohus leiab, et S. Joandi on süüks arvatud kuritegudes või osades neist süüdi, kergendada temale mõistetud karistust. S. Joandi vastu esitatud tsiviilhagid jätta rahuldamata ning menetluskulud panna riigi kanda.

1. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna resolutiivosa järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele. Samuti on rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohus on rajanud süüdimõistva otsuse vaid siseveendumusele, mis ei haaku kontrollitud tõenditega. Ka ei ole kohtuotsus ja kohtu siseveendumuse kujunemine selle lugejale selgelt arusaadav ( KrMS § 3051 lg 1). Seetõttu on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust ehk langetanud süüdimõistva otsuse.
2. Apellant ei nõustu kriminaalasjas kogutud jälitustoimingute protokollide lubatavusega ning eeluurimiskohtuniku jälitustoiminguks loa andmise määruste ning selle pinnalt tehtud järgnevate loa pikendamiste määrustega. Luba on antud kaassüüdistatav E. Puksa ja kolmandate isikute vestluste ja tegevuste salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks. Tegemist on loaga, mis on sisustatud üldsõnaliselt, konkretiseerimata kas luba on antud salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks, siis ei ole menetlejal õigust vestlusi ja tegevust pealtkuulata ja vaadata vaid üksnes teha üht või teist toimingut. Ka on kõnealune 23 jälitustoimingu luba antud taandkuupäevaga. Prokuratuur esitas taotluse kohtule 13.10.2021 ning kohus menetles seda alles 15.10.
3. Seega on tegemist süüdistatava põhiseaduslike õiguste riivega ning lubamatu tõendiga, mis puudutab otseselt ka S. Joandi süüdimõistmist

§ 184lg 2 p 1 ja 4 järgi.

Jälitustoiminguteks antud prokuratuuri lube ega kohtumäärusi, mille pinnalt on jälitustoiminguid teostatud, ei ole nimetatud süüdistusaktis. Seega ei saa apellandi arvates kõnealuseid tõendeid kohtu poolt vastu võtta ega hinnata. Ka ei ole jälitustoimingute lube tutvustatud süüdistatavatele, millega on rikutud KrMS § 12613 lg-s 1 sätestatud korda. Jälitustoimingute teavitamist välistavaid prokuratuuri lube aga kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Seega ei ole ka isikutele selgitatud jälitustoimingutele edasikaebe korda (sama § lg 7).

1. Samuti leiab apellant, et sideettevõtjate juures läbiotsimiste korraldamine eesmärgiga leida ja kopeerida serverites talletatud andmeid on toimunud kehtivat seadust rikkudes. Perioodil, mil toimusid kõnealused menetlustoimingud, ei kehtinud enam KrMS § 91 lg 1 ja 2 redaktsioonid, kuivõrd KrMS § 901 seadusemuudatusest alates on sideettevõtjalt taotletavate andmete kontrollipädevus antud eeluurimiskohtunikule. Maakohus on otsust langetades jätnud selgitamata jälituslubade osalise tutvustamata jätmise põhjused. Seega ei ole ka maakohtu otsuses kohtu siseveendumuse kujunemine nimetatu osas jälgitav.
2. S. Joandi süüditunnistamisel

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi on apellandi vastuväited järgmised.

21.01.2022 E. Puksalt väidetava 3 grammi kokaiini omandamise osas on maakohus teinud olemasolevatest tõendites valed järeldused. Tõendatud on vaid asjaolu, et samal ööl 21.01.2022 peeti S. Joandi ja T. Hunt teel Viljandisse Imavere juures politsei poolt kinni ja S. Joandil tuvastati narkootilise aine tarbimise tunnused. S. Joandi sellele vastu ei vaidle, et eelmisel päeval ta tarvitas kokaiini. Muud tõendid, mis maakohtu otsuses sisalduvad, on läbiotsimisprotokoll, mille sisu kohaselt S. Joandi elukohast leiti läbiotsimise käigus minigripkotte ja digitaalne kaal. Need kotid olid kasutamata. Asjasse ei puutu ka, et digitaalsel kaalul leiti narkootilise aine kokaiini jääke. See ei tõenda kuidagi seda, et selle kaaluga oleks S. Joandi kaalunud väidetavalt E. Puksa käest saadud kokaiini. Apellandile jääb arusaamatuks, milliste sisuliste kriteeriumite pinnalt on maakohus sellise järelduse teinud. Kinnipidamisel 21.01.2022 leiti tõesti mingrip kotte T. Hundilt ja seal oli 2,05 grammi ainet, sisaldusega 1,63 grammi kokaiini. DNA-ekspertiis on tuvastanud, et kõnealusel kotikesel esineb ainult T. Hundi DNA ja T. Hunt on ise istungil seletanud, et selle koguse kokaiini ta omandas Peetri Selveri juures samal õhtul tundmatult isikult ning sellest ei olnud teadlik S. Joandi. Minigrip kotid ja grammikaal on tavalised tsiviilkäibes olevad esemed. S. Joandi, E. Puksa ja T. Hunt on kohtuistungil selgitanud, et 21.01.2022 tarvitasid nad E. Puksa elukohas mingisugust ainet, kuid see ei olnud kokaiin ja kokaiini E. Puksa S. Joandile üle ei ole andud. Vastasel korral pidanuks leiduma T. Hundilt leitud minigrip kotil ka S. Joandi DNA-d.

1. Täiesti oletuslik on maakohtu järeldus, et sellest kokaiinist, mis T. Hundilt leiti ja politsei poolt ära võeti (kokku 1,64 g puhast ainet), pidi olema teadlik ka S. Joandi, mistõttu tuleb kuritegu käsitleda grupis toimepanduna. Rollijaotus ja oluline teopanus S. Joandi poolt sooviga panna ühiselt toime kuritegu ei ole mitte ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Pelgalt oletustele süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei tohi, see on vastuolus KrMS §-s 7 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega.
2. Kelmuste süüdistuses on kaitsja seisukohad järgmised. Olemar OÜ-st ATV väljapetmisel tõendavad tõendid valdavalt seda, et kelmus on toime pandud. Tegemist võis olla võltsitud maksekorraldusega, kuid puudub usaldusväärne informatsioon, et sellise korralduse oleks võltsinud S. Joandi. Kõik tõendid puudutavad müügitehingut ja eelnevaid läbirääkimisi, aga mitte seda, et S. Joandi oleks sellega kuidagi seotud olnud. Tunnistaja R.S. , kes kuulati üle 24 video teel, ütles, et S. Joandi hääl on sarnane, aga see on ainult oletus. Sarnase häälega inimesi on palju. Üks hääle kõla on kui räägitakse omavahel telefoni teel ja teine, kui räägitakse läbi videokanali või veebi teel. See ei tõenda, et just S. Joandi helistas R.S. ile.
3. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et üheks alglüliks kõigi kelmuste vahel on R.K. poolt T. Hundile Luminor Pangast SEB Panka tehtud 1 eurone ülekanne, millega on väidetavalt seotud 14.05.2021 maksekorraldus nr RMZB068XD4 ning et seda kasutati Lammutusabi OÜ poolt võltsitud maksekorralduse tegemisel Olemar OÜ-le. Kuidas selle võltsitud arvega on seotud aga S. Joandi, kohtuotsusest väljaloetav ei ole. Ka ei saa pidada usaldusväärseks R.K. ütlusi kohtuistungil, et 1 eurose maksekorralduse saatis ta hoopis S. Joandile.
4. Ka ei tõenda apellandi arvates S. Joandi süüd asjaolu, et kelmuse toimepanemiseks kasutati telefoni nr-ga +xxxx ja seda ainult 4 päeval ning et S. Joandi kasutuses olev telefoni nr xxxx ja eelnimetatud telefoninumber asusid 14.05.-15.05.21 samas kohas, st ühe ja sama tugimasti piirkonnas hetkel kui toimus ATV üleandmine veoteenust osutava isiku poolt. Ka ei tõenda S. Joandi osalust kuriteo toimepanemisel see, et kasutati sõidukit Škoda Fabia, mis oli panditud H.L. ele. Jääb arusaamatuks, millest teeb kohus järelduse, et ATV-l käidi järel just sama sõidukiga ning selles viibis ka S. Joandi. Tekkinud kahtlusi ja seda, et S. Joandi telefoni võis kasutada ka mõni muu isik, ei ole välistatud. Kohus on eelnevalt konstateerinud, et eelduslikult oli kelmusega seotud veel teisi isikuid, keda ei ole õnnestunud tuvastada.
5. Kliimakaubamaja OÜ episoodiga seonduvalt märgib kaitsja, et selle kohta, kes konkreetselt selle väljapetmise taga oli, puuduvad usaldusväärsed tõendid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kus püütakse tuvastada seda, et S. Joandi viibis väidetava kuriteo toimepanemise ajal ja enne seda teatud kohtades, kus kaup liikus, ei tõenda iseenesest S. Joandi süüd kuriteo toimepanemisel. Apellant jääb ka selle episoodi puhul samade vastuväidete ja positsioonide juurde nagu Olemar OÜ episoodis. S. Joandi eitab, et tema oleks mingit arvet koostanud või maksekorralduse edastanud. Võtmeroll võib küll olla võltsitud maksekorraldusel, mille alusel peteti Kliimakaubamaja OÜ-lt välja 2 õhk-vesi soojuspumpa, kuid ka see asjaolu koosmõjus teiste tõenditega ei kinnita S. Joandi süüd. Miks kohus on pidanud ebausaldusväärseteks süüdistatava S. Joandi kohtuistungil antud ütlusi, et tema ei ole esinenud Taneli-nimelise isikuna Kliimakaubamaja OÜ esindajaga suheldes, samuti ei ole tema Karmilles OÜ nimelt esitanud võltsitud maksekorraldust, kohtuotsusest ei selgu.
6. Viljandi Nurme OÜ episoodis on kasutatud kelmuse toimepanemisel sama skeemi, aga et S. Joandi oleks kõnealuse kelmuse toimepanemises osalenud ei ole apellandi arvates usaldusväärselt tõendamist leidnud. Kohtu järeldus, et kõnealuse episoodiga seonduv maksekorraldus on seotud eelmise s.o Kliimakaubamaja OÜ episoodi maksekorraldusega (sama arhiveerimistunnus), millest võib järeldada, et need on teostatud sama isiku, S. Joandi poolt, sest tema sülearvutist leiti veel analoogseid maksekorraldusi, on apellandi arvates jällegi pelgalt oletus. Samas ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud mitte ühegi tõendiga, et just S. Joandi need võltsitud maksekorraldused koostas.
7. Niidustuudio OÜ episoodis peab maakohus järjekordselt peamiseks tõendiallikaks võltsitud maksekorraldust RMZB436XD5 ning S. Joandi sülearvutist leitud fail nimega Maksekorraldus.pdf, mille sisuks on nimetatud maksekorraldus, millega Niidustuudiolt aiatehnika välja peteti. Kohtu järeldus, et selle maksekorralduse on koostanud S. Joandi, kellele nimetatud sülearvuti kuulub, on oletuslik. On eluliselt usutav, et S. Joandi andis oma arvuti T. Hundile. Asjaolu, et S. Joandi on telefonivestluses naisterahvaga rääkinud, et on terve päeva telefonis ja arvutis istunud, mis nagu kinnitaks S. Joandi aktiivset tegevust kelmuse 25 organiseerimisel, on vaid kohtu oletuslik järeldus. Kuidagi ei tõenda S. Joandi süüd ka tunnistaja E.P. u seletus, et ta pidi ühe murutrimmeri ära tooma, mille sai kätte Viimsist ning andis üle KEK-i hoone juures, kus T. Hunt ja S. Joandi selle oma autosse paigutasid. Ülejäänud kohtujäreldused haakuvad T. Hundi tegevusega, kes pakkus trimmerit I.T. le. S. Joandist rohkem juttu ei ole. Seega ei ole apellandi arvates ka nimetatud episoodis S. Joandi süü leidnud usaldusväärselt tõendamist.
8. Aiatäht OÜ episoodis on maakohus leidnud, et S. Joandilt äravõetud telefonis nr-ga xxx on andmed, et see number on valinud Sinumees OÜ telefoninumbri ja Aiatäht OÜ numbri jne, millega kohus loeb üheselt tuvastatuks, et maksekorralduse võltsimisega ja müüjaga kontakti loomisega tegeles just S. Joandi, kes võttis ühendust ka kauba transportijaga. Apellant leiab, et asjas esinevad kahtlused, et S. Joandi asemel võis maksekorralduse võltsimisega tegeleda sama hästi ka mõni teine isik, kelle faktilises valduses oli telefon xxx. Tunnistaja D.K. i ütlused sõltumata sellest, kas tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga või mitte, ei süüsta S. Joandit, vaid kirjeldavad tehniliselt kauba vastuvõtmist-üleandmist ja selle kauba tellimist, ei enamat. Teistest tõenditest, s.h jälitusprotokollist, kus kohus on analüüsinud S. Joandi ja E. Puksa telefonikõnesid, ei ole üheselt tuvastatav, et nende jutuajamine oleks olnud seotud Aiatähelt väljapetetud kauba edasitoimetamise, müümise vms. Seega kuulub apellandi arvates S. Joandi ka selles kuriteos õigeksmõistmisele.
9. Green Recyclingu OÜ puhul viitavad tõendid valdavalt kelmuse toimumisele. A.H. peaks selles asjas võtmeisik olema, aga tema ütlused seab kaitsja kahtluse alla. Ta on surnud, oli samuti kahtlustatav ja tema õigus oli anda selliseid ütluseid, nagu ta enda kaitsmiseks paremaks pidas. Teda ei olnud võimalik istungil ristküsitleda, tema ütlusi kontrollida. Tegemist on KrMS § 15 lg 3 rikkumisega, sest selline tõend pole lubatav. Isiku äratundmise protokollis ütles A.H. , et ta tunneb ära väidetavalt S. Joandi, mis on ka arusaadav, sest nagu tuleb välja S. Joandi ütlustest, siis ei olnud nad võõrad, nad tundsid teineteist juba pikemat aega, äratundmise protokoll ei anna selles asjas sisuliselt midagi, ei tõenda S. Joandi süüd. Tunnistaja V.G. i kohtuistungil antud ütlused aga kinnitavad vaid tehingu toimumise asjaolusid ja seda, et ta suhtles katalüsaatoreid ostes A.H. i nimelise isikuga. S. Joandit ta ei tunne ega oska teda ka selle kelmuse episoodiga seostada.
10. Veel märgib apellant, et maakohus ei ole S. Joandit

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi süüdi mõistes arvestanud karistuste liitmisel

§ 65lg-s 1 sätestatuga - S.

Joandi on väidetavalt pannud Olemar OÜ, Kliimakaubamaja OÜ, Viljandi Nurme OÜ, Niidustuudio OÜ episoodid toime enne varasemat Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

1. novembri
2. a kohtuotsust. E. Puksa ja tema kaitsja apellatsioonid
3. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu
4. juuni 2023 otsus E. Puksa süüdimõistmises, mõista ta temale süüks arvatud kuritegudes õigeks ja jätta tsiviilhagid rahuldamata. Alternatiivselt taotleb kaitsja E. Puksa süüdimõistmisel tema karistuse kergendamist ja teise alternatiivina kaaluda, kas õigusvastase eraellu sekkumisega inimesele tekitatud kahju tuleks mingil moel heastada, näiteks rikkumist tunnistades, karistust kergendades või menetluskulusid vähendades.
5. Apellant seab kahtluse alla jälitustoimingute protokollide tõendina lubatavuse. Eeluurimiskohtuniku 15.10.2021 kohtumäärust nr KM1185/2021 ning selle alusel tehtud loa pikendamise määrus nr 12153/2021 on ebaseaduslikud. Esiteks anti luba tagasiulatuvalt perioodiks 13.10.2021-13.12.
6. Teiseks on luba antud E. Puksa ja temaga kohtuvate 26 kolmandate isikute vestluste ja tegevuse salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks E. Puksa elukohas, mis välistab nende tegevuste samaaegsuse. Kohus ei saa seda puudust kõrvaldada, sest tõendi lubatavust hinnates puudub tal kaalutlusõigus. Maakohus poleks tohtinud kuriteokoosseise analüüsides neile inkrimineerivalt tugineda.
7. Prokuratuuri lube ega kohtumäärusi, mis on olnud jälitustoimingute aluseks, ei ole nimetatud süüdistusaktis. Ilma neid toimikusse võtmata ei saa kohus asja sisukohaselt menetleda, see minetus on oluline takistus tõendite kohtulikul uurimisel ja hindamisel ning see takistus jäigi kõrvaldamata. Kaitsja taotles, et kohtukoosseis kontrolliks jälitustegevuse seaduslikkust. Maakohtul tulnuks võtta selge seisukoht jälitustoimingu loa osalise tutvustamata jätmise osas, esitada vähegi arusaadavaid põhjendusi selle kohta, milliseid andmeid ja miks selle loa tutvustamisel varjata tuleb. Kohtuotsus on selles osas sisulise põhistuseta. Piirdutakse paljasõnaliste seisukohtade, abstraktsete väidete esitamisega. Sellest ei selgu, kas kohus võrdles jälitustoimingu lubade terviktekste osaliselt kinni kaetud tekstidega.
8. Apellant ei nõustu kohtuga, et kohtutoimikus sideettevõtjalt andmete väljanõudmise lubade ja taotluste ning läbiotsimise protokollide puudumine ei välista nendele tuginemist. Tõenditele viitamine, mida pole toimikus, ei saa olla lubatav ja on E. Puksa kaitseõigust rikkuv. Alates KrMS § 901 seadusemuudatusest on sideettevõtjalt taotletavate andmete kontrollipädevus antud eeluurimiskohtunikule. Kuivõrd perioodil, mil toimusid menetlustoimingud, vastavas sõnastuses norm ei kehtinud, oli põhjendamatu tugineda KrMS § 91 lg-tele 1 ja
9. Kaitsja hinnangul on taotlused eeluurimiskohtunikule sideettevõtjate juures läbiotsimise korraldamiseks perioodil 01.05.2021-22.10.2021 seadusevastased. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et eeluurimiskohtunik ei ole vastavaid läbiotsimislube andes eksinud. Apellant viitab Riigikohtu selgitusele, et alates
10. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega põhjustatud eraelu puutumatuse rikkumist pidada tahtlikuks ja oluliseks – olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks väljastas prokuratuur või kohus. Läbiotsimisprotokollid koostati 29.10.
11. Seega on tõendiks ebaseaduslikult vormistatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (saadud ESS § 1111 lg 2 ning KrMS § 901 lg 2 õigusnormide rikkumisega) kohtukõlbmatu.
12. Apellant leiab, et kohtul tulnuks analüüsida, kas ebaseaduslikult sideettevõtjalt saadud andmete kasutamise, s.o õigusvastase eraellu sekkumisega tekitatud kahju tuleks mingil moel heastada. Süüdistatava süü nendes tegudes poleks tõendamist leidnud sideandmete kasutamiseta. E. Puksa seisukoht oli ja on, et ühtegi kuritegu ta toime pannud pole. Maakohus tugines üksnes ja valdavas ulatuses isikute ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, menetluse käigus on rikutud KrMS §-s 15 sätestatut.
13. E. Puksa leiab esmalt, et maakohtul puudus õigus ise kontrollida jälituslubade aluseid, kuna polnud tõendite vaatlusel erapooletu. On absurdne, et jälitustoiminguid tehti tema suhtes 6 kuud. Selle raames paigaldati kaamera ja mikrofon elutuppa ja rikuti räigelt tema põhiõigusi. Vaatamata sellele võttis kohus vastu jälitustoimiku, millega ta polnud tutvunud.
14. E. Puksa on seisukohal, et teda ei tuleks

§ 184lg 1 järgi õigeks mõista vaid õiglaselt süüdi mõista.

Diilerlusega pole ta kunagi tegelenud ning on ostnud 99% ainult omale tarvitamiseks. E. Puksa palub anda hinnangu sellele, kas ostmine ja tarvitamine on käitlemine, kui on, siis selles on ta süüdi. E. Puksa toob välja järgmised asjaolud, millega ta maakohtu otsuses ei nõustu.

1. Kohus on hinnanud V.R. e episoodi valesti. V.R. ei andnud talle 650 eurot, tema käest kohtus selgitusi selle kohta ei küsitud. Tema ainukeseks eesmärgiks oli saada V.R. elt hangitav 27 kokaiin omale, segada selle asemele kofeiini tablettidest purustatud mass, et ta enam kunagi ei helistaks. V.R. tegi ise tehingu diileriga (5 g kokaiini), tema selle juures ei olnud, ootas eemal. Kuna V.R. ele see kaup meeldis, palus ta hankida 10 g, kandis raha sõbra arvele. Ta võttis kokaiini endale ja asemele pani kofeiini tableti puru. Pole teada, milline oli kokaiini sisaldus selle 10 g-s, mis ta endale võttis.
2. E. Puksa tunnistab, et omandas T.B. ilt kuus kotti kokaiini. Kui H-J.S. sai oma valdusesse 0,35 g kokaiini, miks süüdistatakse teda ühe grammi edasi andmises H-J.S. ele. Kuna 0,35 grammi on väike kogus, siis tuleb seda vaadelda kui väärtegu. Alusetu on süüdimõistmine A.K. ele, J.L. le ja R.H. ile kokaiini müümises või vahendamises, ta pole seda teinud. R.S. ale soovis ta osta kokaiini näilikult, võtta raha ja panna kokaiini asemele kofeiini tablettide pulber. Kuna ta raha ei andnud, mingit tehingut ei toimunud. A.A. d ta ei tunne ja mingit tehingut pole toimunud. J.S. soovis osta kokaiini, kuid tehingut ei toimunud.
3. Veel ei nõustu E. Puksa maakohtu otsuse p 46-47 põhjendustega, öeldes, et plastmassina tundusid S. Joandi ja V.R. e episoodis antud ained. Viimasel ajal enne vahistamist on korduvalt sattunud plastikut kokaiini, see pole fantaasia. 21.01.2022 soovis ta omandada kokaiini. Sellest 2 grammi oli mõeldud S. Joandile. Ühe grammi keetis ära, mass haises plastiku järele ja oli imeliku maitsega. S. Joandi võttis selle endale, võis olla kokku 1,2 g. Tema seda ainet kokaiiniks ei pea. See aine, mis samal õhtul võeti ära T. Hundilt, ei saa pärineda temalt. 3 tunnistajat ütlevad, et see polnud kokaiin, kohus eiras neid tõendeid ja tunnistas ta alusetult süüdi.
4. Kelmuse süüdistuses ei nõustu apellant kohtuotsuse p-des 90 ja 109 tooduga (kannatanuteks Viljandi Nurme OÜ ja Green Recycling OÜ) ja leiab, et selles süüdimõistmine on alusetu. A.H. i ütlused on KrMS § 15 lg 3 alusel kehtetud. Kliimakaubamaja ja Aiatähte OÜ episoodides oli ta kelmusele kaasaaitaja (otsuse p 103).
5. E. Puksa leiab, et karistuse määramisel pole arvestatud, et ta on vangis esmakordselt, pole kunagi narkodiilerlusega tegelenud. Narkootikumide käitlemist heidetakse ette esimest korda. Tal on Soomes firma Eazy Temi OY, ta on Westerling Hooldus OÜ juhatuse liige. Ta on pokkeri mängija, millel pole hasartmänguga mingit pistmist. Liitkaristuse puhul peaks

§ 184katma § 209, milles süü on väike.

Apellatsiooni lisas (lõppsõna) palub E. Puksa arvestada sellega, et prokurör küsis üldmenetluses peaaegu 5 korda suuremat karistust kui kokkuleppemenetluses ja palub sama väikest karistust ning kõigi valesüüdistuste eemaldamist. Ta kahetseb südamest, et oli narkootikumide meelevallas. Vastused apellatsioonidele

1. Ringkonnakohus võttis 28.09.
2. a määrusega kaitsjate ja E. Puksa apellatsioonid menetlusse ning andis apellatsioonimenetluse pooltele aega seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 20.10.
4. Prokuratuur esitas apellatsioonivastuse, milles palub jätta E. Puksa, tema kaitsja R. Tosmanni ja T. Hundi kaitsja N. Kõivu apellatsioonid rahuldamata. S. Joandi kaitsja M. Sikuti apellatsioon tuleks rahuldada osaliselt, s.o S. Joandile liitkaristuse mõistmise osas. Kohus ei ole S. Joandile karistust mõistes arvestanud

§ 65lg 1 sätteid.

S. Joandi on süüdi mõistetud kelmuste eest, mis toimusid enne 15.11.2021 kohtuotsust. 28

1. Prokuratuur ei nõustu väitega, et jälitusprotokollid ei ole lubatavad tõendid. Kaitsjad on tõstatanud jälitustoimingute seaduslikkuse juba maakohtus. Kohus avaldas need asjaolud, mida tuvastas jälitustoimikutega tutvudes. Apellandid ei ole taotlenud jälitustoimingute lubade toimikusse võtmist, vaid üksnes seda, et ringkonnakohus kontrolliks jälitustoimingute seaduslikkust. Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 1-18-3843 p-s 36 öeldakse, et jälitustoimingu tegemise aluseks oleva kohtu loa võib jätta koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse võtmata vaid nendel erandlikel juhtudel, mil kohtu luba sisaldab veel muud jälitusprotokollis kajastamata teavet (nt teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave või kriminaalmenetlusse kaasamata kolmandaid isikuid puudutav teave) ja mille salastatus pole seetõttu kustunud. Antud juhul on tegemist erandlike asjaoludega. Sideettevõtja andmete protokolli tõendina kasutamist on Tartu Maakohus väga põhjalikult käsitlenud otsuse p-des 28-
2. Prokuratuur nõustub täielikult kohtu seisukohtadega.
3. Maakohus on E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi süü narkootilise aine käitlemises, sh 21.01.2021 grupis, ja kelmustes tuvastanud õigesti. Omandamine ja ostmine on NPALS § 2 lg 3 järgi käitlemine. E. Puksa väide, et ta ei tunne A.A. nimelist isikut, on vastuolus jälitusprotokolliga. Kohtu poolt mõistetud karistused on seaduslikud ning vastavad isikute süü suurusele. Jälitustoiminguid teostati kõigi menetlusreeglite kohaselt. Tegemist ei ole E. Puksa puhul õigusvastase sekkumisega eraellu, mis tooks kaasa kahju hüvitamise kohustuse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 2 alusel.
4. Süüdistatav E. Puksa esitas 09.10.2023, s.o pärast apellatsioonitähtaja möödumist kaebuse täienduse, mida ringkonnakohus käsitleb KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel esitatud seisukohana. E. Puksa kordab oma apellatsioonis toodud väiteid jälitustoimingute ebaseaduslikkuse kohta, vastuväiteid kokaiini käitlemisele, öeldes ka, et teda pole A. Hummeliga seotud episoodis üle kuulatud. Ta palub veel arvestada, et varasemad kolm kohtuotsust on kõik ühe kelmuse eest, mis on toime pandud erinevates maakondades elavate kannatanute suhtes, mille prokurörid otsustasid jagada erinevateks asjadeks, et oleks kergem menetleda. Praeguseks on kõik karistused ära kantud vangistuses. Veel soovib E. Puksa, et talle korvataks psüühilise trauma kahju 200 000 eurot, mis tekkis ebaseadusliku jälitustegevuse tõttu, kuna murti sisse tema koju ja paigaldati jälitusseadmed kohta, millel polnud kuriteoga mingit pistmis. Samuti palub ta hüvitada Soome ettevõttel Eazy Temi OY tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu 200 000 eurot. 08.11.2023 esitas E. Puksa vastuväited prokuratuuri apellatsioonivastusele, korrates enda varem esitatud seisukohti. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke küsimusi: E. Puksa taotlust täiendavate dokumentide asja juurde võtmiseks ja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (I), kaitsjate taotlust jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli seaduslikkust (II), hindab seejärel H. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi süü tõendatud

§ 184

järgi (III), seejärel

§ 209

järgi (IV); käsitleb kaitsjate taotlusi mõistetud karistuste vähendamiseks (V) ja maakohtus tekkinud menetluskulude hüvitamiseks (VI). Seejärel võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab menetluskulude küsimuse (VII). I

1. 19.03.2024 esitas E. Puksa taotluse võtta kriminaalasja juurde Tartu Vangla kokkuvõte sotsiaalprogrammis osalemise kohta ja programmi „Eluviisitreening“ läbimise tunnistus. 29 10.04.04 esitas E. Puksa selgituse, miks ta pidas vajalikuks nimetatud programmi läbida. 04.06.2024 esitas E. Puksa Tartu Rakendusliku Kolledži lõputunnistuse koopia. Nimetatud dokumendid ei oma tähendust E. Puksa süü küsimuse lahendamisel ega karistuse kohaldamisel – näitavad vaid, milliseid rehabiliteerivaid tegevusi ja õpinguid on E. Puksal olnud võimalik vangistuses viibides läbida. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid vastu võtta ja tagastab esitajale.
2. E. Puksa palub hüvitada talle ebaseadusliku jälitustegevusega tekitatud mittevaraline kahju 200 000 eurot, samuti palub ta hüvitada tema vahistamise tõttu Soome ettevõttele Eazy Temi OY tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu 200 000 eurot. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt saab kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel isik esitada kohtule taotluse kahju hüvitamiseks. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Samuti näeb SKHS § 12 ette, millistele nõuetele peab kirjalikult esitatav kahju hüvitamise taotlus vastama. E. Puksa ei ole maakohtu menetluse kestel taotlenud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist ega esitanud ka nõuetele vastavat kirjalikku taotlust. SKHS § 21 näeb ette, millisel erandlikul juhul saab esitada taotluse kõrgema astme kohtule, kui see on jäänud mõjuval põhjusel maakohtule esitamata. E. Puksa taotlusest selliseid mõjuvaid põhjuseid ei ilmne. Kuivõrd kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega, jääb E. Puksa taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. II
3. S. Joandi kaitsja, E. Puksa ja tema kaitsja on vaidlustanud jälitusprotokollide tõendina lubatavuse. Apellantide põhiväited seoses eeluurimiskohtuniku 15.10.2021 kohtumäärusega nr KM11885/2021 on, et luba on ebaseaduslik, kuna on antud tagasiulatuvalt, s.o perioodiks 13.10.2021-13.12.
4. Seetõttu on ebaseaduslik ka selle loa pikendamise määrus. Kuna luba on antud E. Puksa ja temaga kohtuvate kolmandate isikute vestluste ja tegevuse salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks ja salvestamiseks E. Puksa elukohas, välistab see nende tegevuste samaaegsuse.
5. Samad vastuväited, miks ei ole jälitustoimingute protokollid tõendina lubatavad, esitasid kaitsjad ka maakohtu menetluses. Maakohus, olles tutvunud jälitustoimikutes olevate dokumentidega, on nendele väidetele ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus, olles samuti tutvunud kõigi jälitustoimiku materjalidega, nõustub maakohtuga selles, et kuigi 15.10.2021 kohtumäärusega nr KM11885/2021 on antud luba E. Puksa eluruumi sisenemiseks alates 13.10.2021, s.o kuupäevast millal prokuratuur esitas vastava taotluse, ei ole tegemist ebaseadusliku määrusega, kuna loa andmisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohtu eksimus kuupäevas ei muuda antud luba ebaseaduslikuks. Küll aga ei saanud ega tohtinud jälitusasutus enne kohtu tegelikku luba, s.o enne 15.10.2021 ühtegi toimingut teha, sest tegemist ei ole KrMS § 1264 lg 3 olukorraga (edasilükkamatu juhuga). Nii ei olnud seda luba antud ja nii ka ei toimitud - menetlustoiminguid teostatigi pärast 15.10.2021, s.t igati seaduslikul alusel pärast seda, kui eeluurimiskohtunik oli loa väljastanud. Eksimus esimese määruse menetlustoimingu lubamise alguse kuupäevas ei mõjuta järgnevaid jälitustoimingu pikendamise määruste õiguspärasust.
6. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsjate tõlgendusega, et kui eelnimetatud kohtumäärusega nr KM11885/2021 on luba antud KrMS § 1267 lg 1 alusel muu teabe salajaseks pealtkuulamiseks või vaatamiseks, (E. Puksa ja temaga kohtuvate kolmandate isikute vestluste ja tegevuste salajane pealkuulamine või -vaatamine ja salvestamine), siis saab menetleja teha 30 ainult üht või teist toimingut aga mitte mõlemat korraga. Kohtukoosseis möönab, et tegemist on ebaõnnestunud sõnastusega, mistõttu on see tekitanud ka vaidlusi. Nõustuda saab maakohtuga, et seda sätet ei saa tõlgendada kitsalt grammatiliselt vaid tuleb lähtuda sätte eesmärgist, milleks on nende mõlema toimingu lubamine, st ka üheaegne lubamine. Vastasel juhul ei tohiks videosalvestise tegemisel häält salvestada, mis oleks ebaloogiline ega kajastaks toimuvat täiel määral.
7. Veel leiavad E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad, et rikutud on KrMS § 12613 lg-s 1 sätestatud korda, kuna jälitustoimingute lube pole süüdistatavatele tutvustatud. Jälitustoimingute teavitamist välistavaid prokuratuuri lube aga kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Seega ei ole isikutele selgitatud ka jälitustoimingutele edasikaebe korda.
8. Ringkonnakohus kaitsjate eeltoodud etteheidetega ei nõustu, kuivõrd need ei vasta tegelikkusele. Jälitustoimikus on uurija poolt 17.06.2022 koostatud teatised, milles teavitatakse E. Puksat ja S. Joandit nende suhtes tehtud jälitustoimingutest. Selline teatis sisaldab andmeid, kuidas ja kus on adressaadil võimalik jälitustoimikuga tutvuda, telefoninumbreid, kust on võimalik täiendavat infot saada. Samuti on selgitatud, et tutvumiseks esitatakse avaldus 30 päeva jooksul alates teate kättesaamisest. Pärast menetlejale vastava avalduse laekumist on aega tutvuda 3 kuud. Samuti on selgitatud tähtaja ennistamise korda ning KrMS § 12616 alusel kaebuse esitamise korda. E. Puksa on allkirja vastu selle kirja kätte saanud 06.07.2022 ja S. Joandi 05.07.
9. E. Puksa on esitanud avalduse toimikuga tutvumiseks. See on registreeritud 18.07.
10. Samal kuupäeval on menetleja E. Puksale vastanud kus ja kuidas saab jälitustoimikuga tutvuda. Seega on järgitud jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra § 2, 3 ja 4 nõudeid ning ühtlasi ka KrMS § 12613 nõudeid. Jälitustoimikuga tutvumine on isiku õigus, mitte kohustus. E. Puksal sai tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest teada 06.07.2022, samuti sellest, et tal on võimalik neid vaidlustada, kuid seda õigust ei ole E. Puksa kasutanud. S. Joandi ei ole jälitustoimikuga tutvumiseks soovi avaldanud. Samuti on jälitustoimikus olemas prokuratuuri load, millega jäeti vahepealsel ajal KrMS § 12613 lg 1 kohaselt jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisel isikud nende suhtes tehtud jälitustoimingutest teavitamata.
11. Veel leiavad E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad, et jälitustoiminguteks antud prokuratuuri lube ja kohtumäärusi ei ole nimetatud süüdistusaktis ega kriminaalasja juurde võetud. Jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri taotluste ja kohtumääruste toimikusse võtmata jätmine takistab tõendite hindamist. Esmalt märgib ringkonnakohus, et KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt tuleb süüdistusaktis välja tuua tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Prokuratuuri taotlused ja load, samuti kohtumäärused jälitustoiminguteks loa andmiseks ei ole tõendid, mistõttu ei ole nende süüdistusaktis märkimine vajalik. Tõendiks on KrMS § 63 lg 1 järgi nende alusel teostatud toimingute kohta vormistatud jälitustoimingu protokoll, millele on süüdistusaktis viidatud.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll (vt RKKKo 15.06.2016, 3-1-1-53-16, p 17). Menetlust juhtinud prokuröri seisukoht jätta kriminaalasja juurde kohtumäärused ja prokuratuuri taotlused pärast neis avaldamistele mittekuuluvate osade kinni katmist, ei ole kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendiga. Tegemist ei ole lubade ja määrustega, mida ei saaks avalikustada. Üldjuhul ei ole kriminaalasjas vajalik koormata kahe toimiku süsteemi tõttu kohtutoimikut kõigi määrustega, mille alusel on tõendeid kogutud (nt ekspertiisimäärused, 31 läbiotsimismäärused). Olukorras, kus tekib vaidlus menetlustoimingute teostamise õiguspärasuses, tuleks seda aga alati teha. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid aluseid (erandlikke asjaolusid), mis takistanuks jälitustoimingute tegemiseks antud lubade kriminaalasja juurde võtmist. Sensitiivne teave, mis võimaldaks teabe kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta järeldusi teha, on võimalik kinni katta.
13. Seega tõusetub käesolevas asjas küsimus sellest, kas prokuratuuri taotluste ja eeluurimiskohtuniku jälitustoiminguteks loa andmise määruste puudumine kohtutoimikus takistas kaitseõiguse teostamist. Siinkohal tuleb märkida, et kaitsjad heidavad seda küll ette aga nad ei ole kohtuistungil nende dokumentide kriminaalasja juurde võtmist taotlenud. Õige oleks olnud vastavad taotlused esitada juba kaitseaktis. Sellisel juhul oleks kohus saanud kiiresti taotlustele reageerida ja kujundada selles ka oma seisukohaga. Praegusel juhul esitasid kaitsjad vastuväited jälitustoimiku protokollidele alles kohtuliku uurimise käigus 11.11.2022 ja tõstatasid siis ka küsimuse jälitustoimikuga tutvumisest (E. Puksa küll varem kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, (kohtuistungi protoll, lk 46 jj)). Kaitsjad nõustusid kohtu poolt pakutud variandiga tutvuda soovitud jälitustoimingute taotluste ja kohtumäärustega. Selleks tehti piisava kestusega vaheaeg. Maakohus kohustas prokuröri esitama kaitsjatele vastavad taotlused ja kohtumäärused, kattes tundliku osa vajadusel kinni. Kohus ei võtnud enne vastu ka prokuröri poolt taotletud jälitustoimingu protokolle. Nende dokumentide esitamise juurde naasti pärast seda, kui kaitsjatel ja süüdistatavatel oli võimalik jälitusloa taotluste ja määrustega tutvuda, s.o alles 27.02.2023 (kohtuistungi protokoll lk 140-141). Seega oli kaitsjatel ja süüdistatavatel võimalik esitada jälitustoimingute läbiviimise osas seisukohti ja vastuväiteid, mida nad tegidki, ning kaitseõiguse teostamist see olukord ei takistanud. Tartu Ringkonnakohus on jätkuvalt lahendis nr 1-18-3843 p-s 36 väljendatud seisukohal, et sarnases olukorras ei ole jälitustoimingute lubade kriminaaltoimikusse lisamata jätmine käsitatav sellise minetusena, mis riivaks süüdistatavate kaitseõigust ebaproportsionaalselt.
14. Kaitsjad taotlesid maakohtult kriminaalasjas tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli, mida maakohus ka tegi. Esmalt märgib kohtukolleegium vastuseks E. Puksale, et maakohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Selleks tuleb kohtul tutvuda ka jälitustoimikuga. E. Puksa etteheited maakohtu erapoolikusele on põhjendamatud. Ringkonnakohus tutvus samuti kõigi jälitustoimiku materjalidega ning nõustub maakohtu järeldusega (avaldatud kohtuistungil, protokoll lk 146 pöördel-147), et jälitustegevus oli õiguspärane. Tegemist oli põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega, mis vastasid kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Ka ei ole maakohus ega prokuratuur jälituslubasid andes rikkunud menetlusõigust, kuivõrd kõik kohtule esitatud määrused käsitlevad põhjalikult nii põhjendatud kuriteokahtlust kui ka ultima ratio põhimõtte täidetust. Kuivõrd jälitustoimingute käigus ei ole seadust rikutud, võttis maakohus õigustatult tõendina vastu jälitustoimingute protollid, mis on KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõendiks, ning süüdistatavate süü tõendatuse hindamisel saab neile kui lubatavale tõendile tugineda.
15. Apellandid leiavad veel, et maakohus on jätnud selgitamata jälituslubade osalise tutvustamata jätmise põhjused, mistõttu ei ole otsuses kohtu siseveendumuse kujunemine nimetatu osas jälgitav. Ringkonnakohus, olles tutvunud E. Puksa, S. Joandi ja T. Hundi kohta koostatud prokuratuuri jälitustoiminguga kogutud andmete osalise tutvustamata jätmise lubadega, samuti määruste (lubade) kinnikaetud osadega ja olles võrrelnud neid määruste (lubade) kinni katmata osadega, leiab, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 02.12.2022 ja 22.02.2023 vastavates lubades toodud ulatuses andmete tutvustamata jätmine oli KrMS § 12614 32 lg 1 p 2 ja 6 alusel õigustatud. Kinni on kaetud osad, mis sisaldavad teiste isikute andmeid, sh andmeid, mis ei seostu süüdistatavatele käeolevas asjas süüks arvatud tegudega ja sisaldavad teiste isikute eraelulisi andmeid, samuti kaastööteadete sisu.
16. E. Puksa ja S. Joandi kaitsjad leiavad, et taotlused eeluurimiskohtunikule sideettevõtjate juures läbiotsimise korraldamiseks perioodil 01.05.2021-22.10.2021 selleks, et leida ja ära võtta serverites olevaid andmeid teatud abonentnumbrite kohta, on seadusevastased. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mis on saadud ESS § 1111 lg 2 ning KrMS § 901 lg 2 õigusnormide rikkumisega, on lubamatu tõend. Veel leiavad apellandid, et sideettevõtjalt andmete väljanõudmise taotluste ning läbiotsimise protokollide puudumine kriminaaltoimikus välistab nendele tuginemise, see rikub süüdistatavate kaitseõigust.
17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjate väited kriminaalasjas läbiotsimistaotluste ja protokollide puudumisele ning sellega kaitseõiguse rikkumisele on kohatud. Milliseid tõendeid süü tõendamiseks peab vajalikuks esitada prokurör, on tema otsustada. Juhul kui kaitsjad leiavad, et prokuratuuri valduses on veel tõendeid, mida oleks kaitseõiguse teostamiseks vaja esitada, tuleks nende asja juurde võtmist taotleda. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, mis oli kriminaaltoimikus olemas ja kaitsjatele kättesaadav vähemalt alates kriminaaltoimiku koopia saamisest, nähtub nii läbiotsimistaotluste (mis ei ole tõendiks) kui ka vastavate protokollide olemasolu. Vaatamata sellele ei taotletud nende kriminaalasja juurde võtmist. Seda isegi mitte siis, kui see küsimus tõusetus kohtuistungil ja prokurör oli valmis neid esitama. Õige on see, et kohus saab rajada kohtuotsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele (KrMS § 3051 lg 2), milleks 29.10.2021 koostatud jälitustoimikus asuvad läbiotsimisprotokollid Elisa Eesti AS-s, Telia Eesti AS-s ja Tele2 Eesti AS-s toimunud läbiotsimiste kohta kahtlemata pole (neid pole tõenditena esitatud ega kohtus uuritud). Seetõttu on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et läbiotsimisprotokollide puudumine kohtutoimikus ei välista nendele tuginemist. Samas ei ole maakohus süüdistatavate süü tõendatuse hindamisel neile tuginenud, vaid sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mis on iseseisev tõend.
18. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega selleski, et läbiotsimine kui menetlustoiming oleks olnud seadusevastane, sest selle toimingu läbiviimisel kriminaalmenetlusõigust ei rikutud. Vaatamata sellele väärivad tähelepanu kaitsjate argumendid ja vastuväited sideettevõtjalt saadud andmete 26.05.2022 protokolli tõendina lubatavusele. Perioodil, kui nimetatud toimingud tehti (prokuratuur koostas taotlused 22.10.2021 ja läbiotsimised toimusid 29.10.2021), võimaldas seadus sideettevõtjalt saada andmeid kohtueelses menetluses KrMS § 901 lg 2 alusel prokuratuuri loal. Selline võimalus kadus, kui Euroopa Kohus 02.03.2021 otsuses asjas nr C-746/18 leidis, et
19. juuli
20. a direktiiviga 2002/58/EÜ koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga on vastuolus liikmesriigis kehtestatud seadusandlikud meetmed, millega pannakse elektroonilise side teenuse osutajatele ennetavalt kohustus säilitada liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ning vahet tegemata. Samuti peab juurdepääs säilitatud andmetele olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelkontrollile. Viidatud Euroopa Kohtu otsust arvesse võttev KrMS § 901 redaktsiooni muudatus jõustus 01.01.
21. KrMS § 901 lg 2 kohaselt võib nüüd kohtueelses menetluses vastava päringu teha prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal. ESS § 1111 redaktsioon kehtib aga